Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

23.09.2011 avalduses põhjendab hageja oma seisukohti menetluskulude kostja kanda panemise kohta. Ka taotleb hageja kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks tunnistamist. Vaidlustatud otsuste vastuvõtmisel rikuti hageja õigusi, koosolekute otsused on tühised koosolekute kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Seega andis kostja hagejale põhjuse kohtusse pöördumiseks. Enne kohtusse hagi esitamist pöördus hageja mitmeid kordi kostja poole nii suuliselt kui e-kirjadega ja esitas taotlusi dokumentide saamiseks. Juhindudes TsMS § 1741 lg 1 taotleb hageja menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määramist. Õigusabile kulutas hageja 3 498,80 eurot. Riigilõivu tasus hageja 03.06.2011 319,55 eurot ja 28.06.2011 täiendavalt 223,69 eurot, lisaks 0,16 eurot ülekandetasuks. Hagi tagamise avalduselt tasus hageja kahel korral riigilõivu kokku 57,52 eurot (2x28,76). Kokku on hageja menetluskulud 4 099,72 eurot. TsMS § 174 lg 6 alusel tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Kõik menetluskulud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Kulude koosseisu kohta esitas hageja tõendid. Hageja taotleb menetluskulude rahaliseks suuruseks määrata 4 099,72 eurot ja selle summa kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja seisukoht Kohtule esitatud kirjalikus vastuses võttis kostja hagi õigeks. 30.09.2011 esitas kostja seisukoha hageja menetluskulude väljamõistmise taotlusele. Kostja vaidleb vastu hageja õigusabi kulule. Hageja poolt esitatud arve nr XXXXXXXXXXX ei ole otseselt seostatav käesoleva vaidlusega. Tegemist on ilmselt kliendile tema nõustamise eest esitatud arvega. Arvele ei ole lisatud ühtegi dokumenti, millest võiks välja lugeda kulude põhjendatust ja seost tsiviilasjaga. Oma seisukohtade põhjendamisel viitas kostja Riigikohtu lahenditele asjades nr 3-2-1-63-10, 3-2-1112-09. Arve nr XXXXXXXXXXX spetsifikatsiooni järgi on tegemist kliendi juriidilise nõustamisega. Kostja arvates ei olnud materjalidega tutvumiseks ja hagiavalduse koostamiseks vaja 11 töötundi, hagiavaldus on küllaltki lühike, on valdavas osas osanike otsuste ümberkirjutus, ei sisalda viiteid kohtupraktikale, õigusalasele kirjandusele. Arve nr XXXXXXXXXXX spetsifikatsioonist nähtub, et 7,5 tundi kulus hagi tagamise taotluse koostamisele. Tegemist on ilmselgelt ülepaisutatud tundide arvuga. Kostja arvates on vaidluse sisu väga lihtne, kostja esitas vaid ühe lakoonilise vastuse, mistõttu on põhjendatud arvestada õigusabile kulunuks 5 tundi. Arvestades hageja poolt esitatud arvetes märgitud töötunni hinnaks 112 eurot +käibemaks 20%, oleks põhjendatud kuluks õigusabile 560 eurot+ käibemaks 112 eurot, kokku 672 eurot. Kostja leiab, et ei ole andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks, mistõttu TsMS § 168 lg 6 alusel tuleb hageja menetluskulud jätta tema enda kanda. Juhul, kui kohus ei pea seda õiglaseks, palub kostja mõista hageja menetluskuludest kostjalt välja 50% tasutud riigilõivust ja mitte enam kui 672 euro ulatuses õigusabikulude hüvitist. Kohtuotsuse põhjendused Hagi kuulub rahuldamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis hagi õigeks kohtule esitatud kirjalikus vastuses (lk 57-58) ja palus hagi rahuldada. TsMS § 168 lg 6 alusel palub kostja jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda, kuna kostja ei põhjustanud oma käitumisega hagi esitamist või kostjalt välja mõista hageja poolt tasutud riigilõivust 50% ja õigusabikulu 672 eurot. Kooskõlas TsMS § 444 lg 4 kohus otsust ei põhjenda, kuna kostja võttis hagi õigeks.

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hageja esitas kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täitetavaks tunnistamise taotluse. Seoses esitatud nõudega, tegemist on sisuliselt tuvastushagiga, ei tõusetu kohtuotsuse täitmise küsimust. Seoses hagi rahuldamisega on kostja osanike 03.03.2011, 21.04.2011 ja 16.05.2011 koosolekute otsused tühised, mis tähendab, et neil ei ole õiguslikke tagajärgi algusest peale. Kohtuotsuse täitmise küsimust sellega seoses ei tõusetu. Tulenevalt TsMS § 131 lg 1, § 134 lg 1 on hagihind 4 785 eurot. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 543,24 eurot. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Juhindudes § 1741 lg 1 mõistab kohus hageja taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, kostjalt hageja kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud seoses õigeksvõtul põhineva otsuse tegemisega – hagejate poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivu ja õigusabikulud. TsMS § 168 lg 6 sätestatu kohaselt kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtu arvates nimetatud sättes märgitud eeldus menetluskulude hageja kanda jätmiseks puudub, kuivõrd kõigi vaidlustatud kostja koosolekute otsuste tühisuse tuvastamise aluseks on asjaolu, et hagejale ei teatatud koosoleku toimumisest ette. ÄS § 1771 kohaselt on nimetatu osanike otsuse tühisuse aluseks. Seega andis kostja hagejale põhjuse hagi esitamiseks – koosolekute kokkukutsumise korra rikkumise tõttu otsuste tühisuse tuvastamise hagi esitamiseks. Kuivõrd ülalmärgitu alusel tuleb hageja menetluskulud panna kostja kanda ja need kostjalt hageja kasuks välja mõista, käsitleb kohus järgmisena väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude suurust. Hageja taotleb kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu, kahelt hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu ja õigusabikulu. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 319,55 eurot 03.06.2011 maksekorraldusega (lk 23) ning 13.06.2011 kohtumääruse alusel täiendavalt 223,69 eurot 28.06.2011 maksekorraldusega ja teenustasu suuruseks oli 0,16 eurot (lk 30). Kuna kohus asus seisukohale, et puudub alus TsMS § 168 lg 6 kohaldamiseks, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kogu hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja teenustasu – 543,40 eurot. Hagi tagamise 02.09.2011 avaldustelt tasus hageja riigilõivu 28,76 eurot 02.09.2011 maksekorraldusega. 05.09.2011 määrusega jättis kohus hageja hagi tagamise avalduse rahuldamata. Kuna kohus jättis hagi tagamise avalduse rahuldamata, tuleb tasutud riigilõiv jätta hageja kanda. 08.09.2011 hagi tagamise avalduselt tasus hageja riigilõivu 28,76 eurot (lk 50) 07.09.2011 maksekorraldusega. Kohus rahuldas hagi tagamise avalduse 09.11.2011 määrusega. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lg 2 järgi on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kuivõrd kohus rahuldas hageja 08.09.2011 hagi tagamise avalduse ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv on kohtukuluna menetluskulu, tuleb see kostjalt hageja kasuks välja mõista. Õigusabi kulude suuruse põhjendamiseks esitas hageja arved nr XXXXXXXXXXX (lk 71), nr XXXXXXXXXXX (lk 72-73) ja nr XXXXXXXXXXX (lk 74-75). Kohus nõustub kostjaga, et arvet nr XXXXXXXXXXX ei saa otsuselt seostada käesoleva tsiviilvaidlusega. Asjakohane on kostja viide Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-63-10, milles Riigikohus märgib, et kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud. Menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kui järgnevatele arvetele - nr XXXXXXXXXXX ja nr XXXXXXXXXXX - on hageja lisanud spetsifikatsioonid, millest on näha esindaja poolt tehtud töö ja selleks kulunud aeg, siis arvele nr XXXXXXXXXXX spetsifikatsiooni ega muud selgitust lisatud ei ole. Nimetatud arve on koostatud 28.04.2011, hagi esitati 03.06.2011; hageja poolt esitatud e-kirjavahetusest (lk 68-70) tulenevalt oli hageja ja kostja vahel vaidlusi ka muudes küsimustes (nt dokumentide nõudmine, pangakontole ligipääsu võimaldamine), mistõttu kohus ei pea põhjendatuks arves nr XXXXXXXXXXX märgitud 1 344 euro panemist menetluskuluna kostja kanda. Arve nr XXXXXXXXXXX alusel nõutud 603,20 eurot ei ole kohtu arvates põhjendatud ja vajalik kulu. Kohus nõustub kostjaga, et tegemist on lihtsa vaidlusega. Tulenevalt hagiavalduses esile toodud asjaoludest pidanuks kohus tuvastama, kas rikuti vaidlusaluste koosolekute kokkukutsumise korda või mitte. Nimetatu kindlakstegemine ei ole üldjuhul keeruline. Hagiavaldusele on lisatud kirjalike tõenditena vaidlusaluste koosolekute protokollid, kohtunikuabi määrused registriasjades, kostja põhikiri. Kohtu arvates ei ole nimetatud tõendite läbitöötamine keeruline ega 3 tundi aegavõttev. Tegevust seoses hagis puuduste kõrvaldamisega kohus ei arvesta üldse, puuduseks oli hageja poolt vähem tasutud riigilõiv vastavalt 13.06.2011 kohtumäärusele. Hageja esindaja saanuks TsMS vastavate sätete alusel ise kindlaks teha tasumisele kuuluva riigilõivu suuruse ja selle koheselt hagi esitamisel õiges suuruses tasuda. Arve nr XXXXXXXXXXX sisaldab õigusteenust ja bürookulu 1 551,60 euro suuruses. Spetsifikatsiooni kohaselt on tegemist hagi tagamise taotlustega seoses tehtud tööga, kostja vastusega tutvumise ja selle õigusliku analüüsiga ning vastuse koostamisega kostja vastusele ja menetluskulude taotluse koostamisega. Hagi tagamise taotlused on valdavas osas kattuva tekstiga, kohtu arvates ei ole põhjendatud, et teise hagi tagamise taotluse tegemiseks kuluv aeg erineb esimese hagi tagamise avalduse tegemise ajast vaid 30 minuti võrra arvestades mõlema avalduse tekstiosa kattuvuse ulatust. Arvestades kostja vastuse lühidust ja konkreetsust on kohtu arvates üle paisutatud hageja poolt ka spetsifikatsioonis märgitud aeg, mis kulus hagejal kostja vastusega tutvumiseks, selle õiguslikuks analüüsiks ja sellele vastuse koostamiseks. Nagu nähtub hageja 23.09.2011 vastusest kostja vastusele ja seisukohast ja taotlusest menetluskulude osas (lk 62-65), on tegemist menetluskulusid puudutava taotlusega. Kuna kostja võttis hagi õigeks puuduski hagejal vajadus kostja vastusele vastata. Kooskõlas Riigikohtu lahendiga asjas nr 3-2-1-112-09 tuleb õigusabi kulude suuruse määramisel arvestada ka nende põhjendatust ja vajalikkust. Kohtu arvates tuleb ülalmärgitut arvestades kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabi kuluna 1 300 eurot. Menetluskulude suurus kokku on 1 872,16 eurot (543,40+28,76+1 300), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.