Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Tsiviilasi nr 2-09-46335 kuuskümmend kaks) EUR (s.o. 90% vajalikust ja põhjendatud esindajatasust 180 eurost arvestades hagihinda) Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Sisulised asjaolud Kohus menetleb antud asja lihtmenetluses ja 09.09.2011.a. lihtmenetluses tehtud resolutsioonotsusega rahuldas kohus hagi osaliselt. 17.09.2011.a. teatas kostja soovist esitada apellatsioonkaebus. Käesolevaga täiendab kohus vastavalt TsMS § 448 lg.-le 4.1 09.09.2011.a. otsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Antud täiendav otsus on täiendatava 09.09.2011.a. otsuse osa. Hageja poolt esitatud hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale hageja poolt hallatavas korterelamus Pärnus, Mai 39 korteriomand nr.1. 11.10.2008.a. toimus kostjale kuuluvas korteriomandis kanalisatsiooni avarii, mille tulemusel nõudis kostja ERGO Kindlustuse kaudu hagejalt väidetavalt tekkinud kahju summas 87 934 krooni tasumist. Hageja ei olnud nimetatud summat nõus tasuma ja tellis kostja poolt esitatud nõude tõesuse hindamiseks 01.12.2008.a. OÜ-st Arcus Projekt kostjale kuuluva korteriomandi tehnilise ülevaatuse ning 18.12.2008.a. riiklikult tunnustatud eksperdilt Ain Birk`ilt ekspertarvamuse , milles palus hinnata kahju suurust kui ka põhjuslikku seost hagejaga. Nii tehnilise ülevaatuse teostanud ehitusinsener kui ka ehitusekspert leidsid, et 11 10.2008.a. kostja korteris toimunud avarii põhjuseks oli kostja omavoliline projektita teostatud ümberehitus korteris, mille käigus vee ja kanalisatsiooni püstakud ehitati ümber s.h. muudeti nende asukohta. OÜ Arcus Projekt väljastas hagejale tehnilise ülevaatuse teostamise eest 06.01.2009.a. arve nr.3 summas 2360 krooni, mille hageja tasus 12.01.2009.a. ja ekspert A.Birk väljastas hagejale ekspertarvamuse nr.358/01/09 eest 09.01.2009.a. arve nr. 137 summas 1500 krooni, mille hageja tasus samuti 12.01.2009.a. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et hageja tegi eelnimetatud kulutused tehnilisele ülevaatusele ja eksperthinnangule kostja korteris seetõttu, et kostja soovis hageja (s.h. teiste KÜ liikmete) arvel alusetult rikastuda, esitas hageja kostjale eelnimetatud kulutuste hüvitamiseks 26.02.2009.a. arve nr.1 summas 3860 krooni maksetähtajaga 10.03.2009.a. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole nõudega arve tasumiseks , kuid kostja pole tasunud. Kostja on jätnud arve tasumata ning viivitanud arve tasumisega kokku 455 päeva (01.04.2009 – 29.06.2010), millest tulenevalt soovib hageja kostjalt viivist 0,7% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest , seega kokku 1229 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 3860 krooni, viivis 1229 krooni ja viivis 0,07 % päevas põhinõudelt alates nõude esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et hageja nõuab rahasumma tasumist , kuid kostjale on arusaamatu , kas hageja nõuab alusetu rikastumise tulemusena saadu tagastamist , kahju hüvitamist v. mingisuguse lepingust tuleneva kohustuse täitmist.

2 (6)

Tsiviilasi nr 2-09-46335 Hageja nõue on alusetu ja põhistamata. Hageja poolt kostjale esitatud arve saab parimal juhul olla üksnes raamatupidamisliku kande tegemise alusdokumendiks, kuid see ei loo, muuda ega lõpeta õigust. Kostja pole kunagi aktsepteerinud hageja poolt esitatud arvet. Hageja ei ole hagis viidanud seadusesättele , millisest võiks tuleneda kostja kohustus. Hageja poolt tellitud tehniline ülevaatus ja ehitustehniline ekspertiis sedastavad üksnes korteris nr.1 toimunud kanalisatsiooni ja veepüstikute ümberpaigutamise fakti, kuid ei tee kindlaks millal ja kelle poolt nimetatud torustikuosade ümberpaigutamine teostatud on. Kostja omandas korteriomandi 07.12.2005.a. just sellise planeeringuga ning tehnilises seisundis , milline on näha hageja poolt esitatud tehnilise ülevaatuse aktis ning ehitustehnilises ekspertiisis. Kostja ei ole nimetatud dokumentides käsitletavaid ümberehitisi teinud. OÜ Arcus Projekt koostatud ülevaatuse aktis on paljasõnalisena esitatud väide , nagu oleks korteris nr.1 toimunud avarii põhjuseks ilma vastava projektita ümberehitatud püstikud. Teises ekspertiisiaktis ei ole ekspert avarii põhjuste väljaselgitamisel üldse nii kategooriline, kui varasema ülevaatuse teostaja. Kostja on seisukohal , et hageja pole teostanud oma õigusi heas usus. Kostja pole nõudnud hagejalt mingi summa tasumist. Ekspert Birk ei ole kinnitanud avarii põhjusena kostjapoolset projektita ümberehitust. Hageja viivise nõudes osundatud viivise määr on põhistamata. Puudub kokkulepe viivise määra kohta. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja 17.01.2011.a. kirjalikus arvamuses hagi vastuse kohta jääb oma hagi juurde. Kostja vastu esitatud nõude aluseks on kostjale kuulunud korteriomandis 11.10.2008.a. toimunud kanalisatsiooniavarii tõttu hageja poolt 01.12.2008.a. OÜ-st Arcus Projekt tellitud tehnilise ülevaatuse ning 18.12.2008.a. riiklikult tunnustatud eksperdilt Ain Birk tellitud ekspertarvamuse tasu. Tehnilise ülevaatuse ja ekspertarvamuse tellimise tingis kostja poolt hagejale esitatud nõue summas 87 934 krooni, mis osutus ebaõigeks ja põhjendamatuks. Nii tehnilise ülevaatuse teostanud ehitusinsener kui ka ehitusekspert leidsid , et 11.10. 2008.a.kostja korteris toimunud avarii põhjuseks oli kostja omavoliline projektita teostatud korteriomandi ümberehitus, mille käigus vee ja kanalisatsiooni püstakud ehitati ümber s.h. muudeti nende asukohta. Kuna hageja tegi kulutusi seoses ülevaatuse ja ekspertiisiga summas 3860 krooni. Hageja leiab, et kulud peab hüvitama kostja. Korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud KOS § 11 ja deliktiõiguse sätteid ei kohaldata. KOS § 11 alusel vaidlust lahendades ei ole oluline kahju tekitaja süü. Riigikohus on korduvalt oma lahendites leidnud, et korteriühistul on õigus esitada hagi korteriomanike kaitseks. Viivise määr tuleneb KÜS § 7 lg.4. Hageja 18.08.2011.a.kirjalikus seisukohas täpsustab, et hagejale esitatud nõue kostjale kuulunud korteriomandi remondikulude hüvitamiseks esitati ERGO Kindlustuse AS poolt kostja vastavasisulise avalduse tagajärjel. Nõude edastas kostja ja kindlustusettevõtte poolt valitud ehitusettevõte, kes tegi hinnapakkumise remonttööde teostamiseks. Nõude saamisel asus hageja koguma tõendeid selle kohta , et kostjale tekkinud kahju ei ole hageja tegevusest v. tegevusetusest tuleneva iseloomuga. Ekspertidelt saadud arvamused kinnitasid , et kostjal tekkinud kahju ei ole hagejast tulenev ning ERGO Kindlustuse AS lõpetas hagejalt kahjunõude sissenõudmise. Hageja poolt ekspertidele tehtud kulutused on seega otseselt tingitud kostja kahju hüvitamise nõudest. Viivisenõue on esitatud KÜS § 7 lg.4 koostoimes VÕS § 113 lg.1 sätestatuga. Hageja on seisukohal , et kui nõue on esitatud korteriomaniku vastu ning korteriomanik asja menetluse ajal vahetub, ei kaota korteriühistu nõudeõigust võlgniku suhtes KÜS sätestatud viivise määra osas. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 246,71 eurot,

3 (6)

Tsiviilasi nr 2-09-46335 viivis 78,55 eurot ja viivis 0,07% päevas põhinõudelt alates nõude esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtu seisukoht Kohus tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. 11.10.2008.a. toimus Pärnus, Mai 39-1 korteris kanalisatsiooni avarii. Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna andmebaasi kohaselt on korteri Pärnus, Mai 39- 1, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna reg.osa nr. 660605 omanikuna 03.11.2005.a. asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 07.12.2005.a. OÜ Aarensen kuni 17.05.2010.a., mil korteriomanikuna kanti kinnistusraamatusse M. M. ERGO Kindlustuse AS esitas kahjunõude hagejale KÜ Mai 39 põhjendusega, et kahju sai alguse KÜ Mai 39 ühistorustikust (tl.40). Korteriühistu tellis kahju põhjuste ja suuruse selgitamiseks tehnilise ülevaatuse OÜ-st Arcus Projekt. Ülevaatuse akti kohaselt on korter nr.1 remonttööde käigus ümber planeeritud. Vana monteeritav sanitaarkabiin on välja lõhutud ja uus sanitaarsõlm ehitatud maja otsaseina äärde. Seoses sanitaarsõlme väljalõhkumisega paljastunud magistraalsed kanalisatsiooni, - kuuma-, ja külma vee püstikud paigaldati ümber trepikoja seinale ja asendati korruse ulatuses plastmasstorudega koos plastpõlvedega. Püstikute ümberehituse kvaliteet ei taganud püstikute veepidavust. Püstikuid varjaval kipsplaadil on näha niiskusest tekkinud kahjustusi – laike ja jooni. Laes on varasemate lekete jälgi. Korteris tekkinud veekahjustuse põhjuseks on ilma vastava projektita ümberehitatud vee ja kanalisatsioonipüstikud. Ümberpaigaldatud püstikud on elamu ühisosa ning nende ümberehituseks on vajalik projekt ja luba (tl.31-32). OÜ Arcus Projekt esitas KÜ-le Mai 39 arve teostatud ülevaatuse eest summas 2360 krooni , mille hageja tasus (tl.33,34). KÜ Mai 39 tellis ka ekspertarvamuse Ain Birk`ilt. Ekspertarvamuse 358-01/09 kohaselt ülevaatusel selgus, et korter on ümber planeeritud. Ümberplaneerimise käigus on muudetud elamu tehnovõrkevee- ja kanalisatsioonisüsteemid, elektripaigaldus. Kanalisatsioonitorustiku asukohta on muudetud ja muudetud kanalisatsiooni osa on kaetud kipsplaadist kattega koos vaatlusluugiga. I korrusel asuvas korteris nr.1 šahti likvideerimisel on rikutud projekteeritud lahendus ja on tekitatud olukord, kus iga torustiku remondil šahti sattunud veetilk kaasaarvatud ka võimalik torustikule tekkiv kondentsvesi tilgub korteri 1 kipsplaatidest laele rikkudes plaadi ja värvi. Korteris nr.1 teostatud tehnosüsteemide ümberehituseks on vajalik kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek. Mai 39-1 korteris on muudetud seoses korteri planeeringu muutmisega korterisisest elektrisüsteemi, vee- ja kanalisatsioonitorustikku šaht, millega korteriomanik on võtnud endale riski võimalikeks veekahjustusteks, mis on nüüd tekkinud. Ehitusregistri andmetel puudub Mai 39-1 tehnosüsteemide ümberehituseks kirjalik nõusolek ja ümberehitused peavad olema kooskõlastatud ka ühistuga (tl.35-37). Ekspert esitas korteriühistule arve ekspertarvamuse eest summas 1500 krooni, mille korteriühistu tasus (38-39). KOS § 11 lg.1 p.1 kohaselt korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Lg.2 järgi korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad sama paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut. Korteriomaniku kohustust hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud erisättega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma

4 (6)

Tsiviilasi nr 2-09-46335 korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval teisi sätteid s.h. deliktiõiguse sätteid. KOS § 11 alusel vaidlust lahendades ei ole oluline kahju tekitaja süü. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-69-06. Antud juhul on hageja poolt esitatud tõenditega s.o. OÜ Arcus Projekt aktiga ja Ain Birk`i ekspertarvamusega tõendatud, et korteris nr.1 on ebaseaduslikult ümber ehitatud vee- ja kanalisatsiooni püstikud. Ebaseadusliku ümberehitamisega on korter nr.1 poolt tekitatud kahju varale, mis on teiste korteriomanike kaasomandis. Kahjuhüvitise ulatust reguleerivad KOS § 11 alusel nõude esitamise korral VÕS 7.peatüki sätted. VÕS § 128 lg.3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud v. hävinud vara väärtuse v. vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise , isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud v. tulevikus kantavad mõistlikud kulud s.h. mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks v. vähendamiseks ja hüvitise saamiseks , muu hulgas kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Antud juhul nõuab hageja kahju kindlaks tegemise kulusid s.o. spetsialistidele tasutud kahju tekkepõhjuste ja kahju suuruse kindlakstegemise kulusid kokku summas 2360 + 1500 = 3860 krooni e. 246.70 eurot, mis on kohtu arvates mõistlikud ja põhjendatud kulud. ERGO Kindlustus on esitanud 26.11.2008.a. KÜ-le Mai 39 nõude seoses kahjujuhtumiga s.o. Pärnus, Mai 39-1 korteris 11.10.2008.a. toimunud veeavariiga ja nõudnud korteriühistult kahju hüvitamist põhjusel, et veekahju sai alguse ühistorustikust ning korteriühistu on vastutav kahju tekkimise eest (tl.40). ERGO Kindlustusele kahjunõude esitanud korteriomanik (tl.40). Korteriühistu on saatnud korteri nr, 1 omanikule märtsis 2009.a. teate, et veeleke on tingitud korteri ümberplaneerimisest ja korteriomanik on rikkunud Ehitusseaduse § 16 lg.1 p.2 ning on kohustatud taastama projektikohase vee- ja kanalisatsioonišahti, et edaspidi vältida veelekkeid ja nõudeid korteriühistu vastu (tl.44). Seoses kahju tekkimisega saavad kahju hüvitamise nõude esitada teised korteriomanikud ja korteriomanike eest võib KOS § 11 alusel esitada kahju hüvitamise nõude ka korteriühistu, kelle ülesandeks on KÜS § 1 lg.-st 1 tulenevalt korteriomandi eseme mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Juhul kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg.1 p.-s 1 sätestatud kohustuse rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab , et rikkumine oli vabandatav. KOS § 11 lg. 3 järgi korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist v. selle vältimist v. takistavast asjaolust v. selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et rikkumine on vabandatav v. et tema korteriomandi omanikuna ei ehitanud ebaseaduslikult ümber vee- ja kanalisatsiooni püstikuid, mille tõttu tekkis veeleke. Kuna kostja ei ole oma vastuses hagile esitatud väiteid millegagi tõendanud, kuulub hagi rahuldamisele. Viivise nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Põhjendatud ei ole viivisenõue KÜS § 7 lg.4 alusel, kuna antud säte sätestab viivise määra 0,07 % päevas majandamiskulude maksmisega viivitamise korral. Antud juhul nõuab hageja kostjalt tekitatud kahju. Seega on viivisenõue põhjendatud VÕS § 113 lg.1 järgi , mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Viivise määr käesoleval ajal 8%. Seega on põhjendatud viivisenõue alates 01.04.2009.a. (hageja nõuab viivist sellest ajast, arve kahju tasumiseks esitatud 26.02.2009.a. maksetähtajaga 10.03.2009.a.) kuni lihtmenetluse resolutsioonotsuse tegemiseni 09.09.2011.a. eest kokku 892 päeva x

5 (6)

Tsiviilasi nr 2-09-46335 0,049 eurot (8% aastas s.o. 0,02 % päevas 246.70 eurost s.o. 0,049 eurot päevas) = 43,70 eurot. Vastavalt TsMS § 367 on põhjendatud ka viivisenõue VÕS § 113 lg.1 sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 163 kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt s.o. hageja põhivõla nõue 246.70 eurot ja viivise nõue 78,55 eurot + edasine viivis. Rahuldamisele kuulub põhivõla nõue täielikult ja viivisenõue summas 43.70 eurot (kogunõue 90% ulatuses). Seega tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusele s.o. menetluskulud jätta hageja kanda 10 % ja kostja kanda 90 %. Hageja on esitanud kohtule ka nõude menetluskulude kindlaksmääramiseks rahaliselt. Hageja menetluskulud on riigilõiv 63,91 eurot ja esindajatasu 431.74 eurot. Kohus leiab arvestades hagihinda 246,71 eurot ja seda, et asja menetlemine on toimunud kirjalikus lihtmenetluses saab vajalik ja põhjendatud esindajatasu olla 180 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 57,52 eurot (90% 63,91-st) ja esindajatasu 162 eurot (90% 180-st). Kostja vaatamata kohtu poolt antud tähtajale menetluskulude nõudeid ei esitanud.

Ivika Sillaots Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.