Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

MAAKOHTU LAHEND

võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise lepingu nr 20382 p-le 14 jõustub leping lepingu allkirjutamise momendist s.o 01.09.2006. Seisuga 01.09.2006 oli fikseeritud üldveemõõtja näidud (21854 m3). Sellest näidust ja lepingu allakirjutamise päevast 01.09.2006 peabki arvestama kostja lepingulisi kohustusi. Perioodil 15.02.2006 kuni 31.08.2006 tasusid korteriomanikud ise tarbitud vee eest ja sel perioodil hageja ja kostja vahel lepingulised suhted puudusid. Hagiavalduses on hageja väitnud, et ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise kirjalik leping sõlmiti hageja ja kostja vahel 01.09.2006. Kostja oma vastuväites on samuti seisukohal, et leping sõlmiti 01.09.2006. ÜVVKS § 8 lg 5 kohaselt, kui maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseaduse §-le 72. Lepingu üheks pooleks on vastav vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kinnistu kaasomanikud volitatud esindaja kaudu. Kohus jõudis järeldusele, et kostjal kui korteriühistul tekib kohustus korteriomanike poolt ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise eest tasumiseks peale veeettevõtjaga ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise lepingu sõlmimist. Korteriühistu kui juriidiline isik on loodud korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühiseks majandamiseks ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamiseks. Seega korteriühistu ise ei tarbi ei vett ega ka kanalisatsiooniteenust. Kui vee-ettevõtja ja korteriühistu vahel ei ole sõlmitud ÜVVKS §-s 8 sätestatud ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise lepingut, puudub korteriühistul kohustus tasuda vee ettevõtjale korteriomanike poolt tarbitud teenuse eest. Lepingu nr 20382 projektist on näha, et 12.04.2005 kuupäeva kandev veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse lepingu projekt on allkirjastamata. Lepingu p 14 kohaselt leping jõustub kui mõlemad pooled, s.o hageja ja kostja, sellele alla kirjutavad. Lepingust nr 20382 nähtub, et sama veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse lepingu, mille projekt kannab kuupäeva 12.04.2005, on hageja ja kostja allkirjastanud 01.09.2006. Vastavalt p-le 14 hakkas leping kehtima allkirjastamisest ehk 01.09.2006. Kohus ei nõustunud hageja väitega, et ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise leping oli hageja ja kostja vahel sõlmitud kostja juhatuse liikme 28.02.2006 avaldusega. Kostja juhatuse liikme 28.02.2006 avalduses on märgitud, et KÜ Oru 5 juhatus palub hagejat väljastada esimene arve üldveemõõtja alusel perioodi eest alates 15.02.2006 kuni 31.03. 2006. Kohus asus seisukohale, et nimetatud avaldust ei saa lugeda ÜVVKS §-s 8 sätestatud ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise lepinguks. Vastavalt ÜVVKS § 8 lg-le 5, kui maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseaduse §-le 72. Lepingu üheks pooleks on vastav vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kinnistu kaasomanikud volitatud esindaja kaudu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg-te 2 ja 4 kohaselt, kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. Ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise leping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis ja seega peab leping olema nii hageja kui kostja poolt allkirjastatud. Lisaks peab ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise lepingu sõlmimiseks olema elamu kaasomanike otsus. Hageja on esitanud KÜ Oru 5 üldkoosoleku 19.03.2006 protokolli, millest selgub, et hääletamisel on üldlepingu sõlmimise poolt 3 isikut, vastu 25 isikut ja erapooletu 1 isik. Kohus

järeldas, et 19.03.2006 seisuga ei olnud kaasomanike otsust ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise lepingu sõlmimiseks. Kostja juhatuse liikme 28.02.2006 avaldusel puuduvad lepingu tunnused, eelkõige ei ole ära märgitud lepingu poolte andmeid, puuduvad peamised lepingutingimused veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse korraldamise osas, märkimata on poolte õigused ja kohustused jms. Avaldusel puuduvad ka lepingupoolte allkirjad. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 78 lg 1 kohaselt kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt TsÜS § 83 lg-le 1, tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti ning TsÜS § 84 lg 1 kohaselt, tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kohus jõudis järeldusele, et kostja esindaja 28.02.2006 avalduse alusel ei saa lugeda, et poolte vahel oleks selle avaldusega sõlmitud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse leping. Kui hageja oli 28.02.2006 avalduse saamisel arvamusel, et poolte vahel tekkis lepinguline suhe veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamiseks, on selline leping vorminõuete rikkumise tõttu tühine. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et kostja esindaja oleks 28.02.2006 omanud lepingu sõlmimiseks kaasomanike nõusolekut. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et hageja ja kostja vahel oleks perioodil 15.02.2006 kuni 01.09.2006 kehtinud ÜVVKS §-s 8 sätestatud ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise leping või muu õigussuhe, millest oleks kostjale tekkinud kohustus tasuda sel perioodil korteriomanike poolt tarbitud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest. Kohus leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus jõudis järeldusele, et perioodil 15.02.2006 kuni 01.09.2006 puudus kostjal kohustus tasuda hagejale ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise teenuse eest ja seega ei pea kohus võtma seisukohta hageja nõude rahalise suuruse põhjendatuse kohta. Kohus tuvastas, et AS Narva Vesi ja korteriühistu vahel sõlmiti 01.09.2006 veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse leping nr 20382. Vastavalt lepingu p-le 11 annab vee-ettevõtja kliendile hinnaalandust 7,5% tasumiseks esitatud ja vastavalt p-le 5 tasutud summast. Nimetatud asjaolude üle vaidlus puudub. Korteriühistu väitel täidab ta nõuetekohaselt endale lepinguga võetud kohustusi ja teostas ning teostab teenuste osutamise eest esitatud arvete tasumist õigeaegselt. Hinnaalanduse arvestuse periood on alates 30.09.2006 kuni 31.07.2009. Vee-ettevõtja ei täida endale lepinguga võetud kohustust ja ei arvesta korteriühistule lepingu p-s 11 märgitud hinnaalandust 7,5% õigeaegselt tasutud summadelt. Korteriühistu nõuete kogusumma seisuga 31.07.2009 moodustab kokku 18 160.13 krooni. ÜVVKS ei sätesta hinna alandamise keeldu vee-ettevõtjale. Seaduse mõte on kehtestada piirangud vee-ettevõtjale vee ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamisel, mis väldiksid tarbija jaoks põhjendamatult kõrge hinna määramist. Seetõttu kehtestab hinna piirmäära kohalik omavalitsus. ÜVVKS ei keela vee-ettevõtjal vähendada kohaliku omavalitsuse poolt määratud piirhinda isikutele, kes arvete eest õigeaegselt tasuvad. Nimetatud soodustus ei ole diskrimineeriv teiste isikute suhtes, kes arveid õigeaegselt ei tasu, kuna tegemist ei ole võrdsete klientidega. Seega on vee-ettevõtja poolt soodustuste tegemine arveid õigeaegselt tasuvatele klientidele põhjendatud ning tegemist ei ole ebavõrdse kohtlemise ega diskrimineerimisega. Kohus leidis, et poolte vahel 01.09.2006 sõlmitud lepingu p 11, mille alusel peab vee-ettevõtja võimaldama korteriühistule hinnaalandust 7,5% tasumiseks esitatud ja õigeaegselt tasutud arve summast, on kehtiv ja kuulub täitmisele, kuna kohus lepingu p 11 osas tühisuse aluseid ei tuvastanud. Vee-ettevõtja esitas vastuväite, et vastuhagi hagejal on võlgnevus alates 15.02.2006 ja tasumata on arved veebruarist augustini 2006 ning seega ei saa kohaldada lepingu p-s 11 nimetatud allahindlust.

Kohus tuvastas, et perioodil 15.02.2006 kuni 01.09.2006 puudusid poolte vahel lepingulised suhted ning seega ei olnud kostjal kohustust tasuda hagejale ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise teenuse eest. Seega ei olnud korteriühistul võlgnevust. Kohus märkis, et võrreldes 01.09.2006 lepingul nr 20382 vee-ettevõtja esindaja allkirja teistel dokumentidel olevate allkirjadega, mis on antud sama isiku poolt, võib järeldada, et allkiri on kirjutatud sama isiku poolt, mis lepingul märgitud. Hageja 10.03.2005 kirjas on allakirjutanud isiku Tsvetkovi ametikohaks märgitud klienditeeninduse osakonnajuhataja. Asjaolu, et lepingus on vee-ettevõtja esindajaks märgitud vee-ettevõtja direktor ja lepingu on allkirjastanud klienditeeninduse osakonna juhataja, ei anna alust väita, et tehing on tehtud esindusõiguseta isiku poolt. Vastavalt TsÜS § 121 lg-le 2 ja 3 teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks. Kui esindusõigust on käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatuga võrreldes piiratud, kehtib piirang kolmanda isiku suhtes üksnes juhul, kui kolmas isik sellest teadis või pidi teadma. Kohus järeldas, et 01.09.2006 sõlmitud lepingu on allkirjastanud isik, kellel oli selleks esindusõigus. Vee-ettevõtja klienditeeninduse osakonna juhataja Tsvetkov oli teinud vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks tehingu, mis oli tavapärane ja vajalik teenuse osutamiseks ning korteriühistule ei olnud sealjuures teatavaks tehtud volituse piirangut. Ei saa eeldada, et korteriühistu pidi teadma Tsvetkovi volituse piiramisest, sest leping oli allkirjastatud veeettevõtja klienditeeninduse osakonnajuhataja poolt ja lepingule lisati vee-ettevõtja pitsat. Vastuhagi kostja arvestuste osas vastuväiteid ei esitanud. Vastavalt VÕS § 76 lg-le 1 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Lähtuvalt VÕS § 108 lg-st 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leidis, et 01.09.2006 sõlmitud lepingu nr 20382 p 11, mille alusel peab vee-ettevõtja võimaldama korteriühistule hinnaalandust 7,5% tasumiseks esitatud ja õigeaegselt tasutud arve summast, on kehtiv ja kuulub täitmisele. Vastuhagi tuleb rahuldada ja vee-ettevõtjalt tuleb korteriühistu kasuks välja mõista võlgnevus 18 160.13 krooni.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Kui üks pool esitas kirjaliku soovi saada teenust üldveemõõtja kaudu, s.o sõlmida veevarustamise lepingu ja teine poolt esitas allkirjastatud lepingu teksti, siis ongi sõlmitud kirjalik leping kooskõlas ÜVVKS nõudega. VÕS § 9 lg 1 määrab selgelt, et lepingu tekkimise momendiks on pakkumusega nõustumine. Seega tekkis lepinguline suhe allkirjastatud lepingu teksti korteriühistule esitamisega. Tähtsust ei oma see, et leping, mis esitati veebruaris, allkirjastati teise poole poolt augustis; 2) esitas vee-ettevõtja arveid alates 26.08.2006 ja arveid ei tagastatud ega vaidlustatud; 3) kui leping sõlmiti 2006 veebruaris, siis korteriühistul on võlgnevus, mis välistab soodushinna kohaldamist; 4) puudub haldusaktile alluval isikul õigus ühepoolset muuta haldusaktina kinnitatud monopoli hinda (ÜVVKS § 14). Kohtu järeldus sellest, et puudub võimalus esitada soodustusi haldusaktina sätestatud hinna suhtes, on võimatu. Antud juhul haldusakt, millega kehtestati veeettevõtja teenuste hind, ei sisalda luba hinna vähendamiseks või soodustuse esitamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Kuna lepingu koostas AS Narva Vesi, siis määras AS Narva Vesi ise kindlaks, et leping loetakse sõlmituks alates selle allkirjastamisest korteriühistu poolt. Lepingu sõlmituks lugemine alates lepingule kokkulepitud vormi andmisest on lepingupoolte vabadus ja seega ei piisa lepingulise suhte tekkimisest VÕS §-s 9 sätestatud asjaoludest. Lepingu sõlmituks lugemise oluliseks tingimuseks on vastastikuste tahteavalduste kokkulangevus ja tahe olla lepinguga seotud ning apellant ei ole tõendanud korteriühistu tahet olla lepinguga seotud enne 01.09.2006. Ebaõige on apellandi seisukoht, et korteriühistu 28.02.2006 avaldust AS-le Narva Vesi saab käsitleda nõustumuse andmisega lepingu sõlmimiseks VÕS § 9 tähenduses. Nimetatud avalduses (II kd, t.l 44) palus korteriühistu täpsema arvestuse läbiviimiseks veetarbimise kohta korterite veemõõtjate alusel väljastada arve üldveemõõtja alusel perioodi eest 15.02.2006 kuni 31.03.2006. AS Narva Vesi 03.02.2006 ja 03.04.2006 kirjad korteriühistule (II kd, t.l 37, 38) ning korteriühistu esindaja seletuse kohtuistungil (II kd, t.l 48) tõendavad, et AS Narva Vesi soovis ütelda üles lepingulised suhtes korteriomanikega alates 14.02.2006 ning kuna korteriühistu ei olnud sellega nõus, soovis ta arvet üldveemõõtja alusel, et pidada arvestust veetarbimise kohta korterite veemõõtjate alusel. Asja materjalide juurde esitatud tõendid (II kd, t.l 4-45, sh korteriühistu 19.03.2006 üldkoosoleku protokoll) kinnitavad samuti, et korteriühistu ei olnud nõus sõlmima lepingut enne 01.09.2006 ning AS Narva Vesi oli sellest teadlik. Lisaks märgib ringkonnakohus, et AS Narva Vesi seisukohad lepingu sõlmituks lugemise ajast on vastuolulised. Hagiavalduses ja vastuses kostja vastusele on AS Narva Vesi kinnitanud, et pooltevaheline leping sõlmiti ning pooltel tekkisid lepingu alusel kohustused 01.09.2006 ning ta nõuab korteriühistult 32 614.60 krooni väljamõistmist alusetu rikastumise sätete alusel. Samuti on AS Narva Vesi esindaja maakohtu istungil tunnistanud (II kd, t.l 48), et 12.02.2006 kuni 01.09.2006 tasusid elanikud vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest ise. Ringkonnakohtu arvates kinnitab ka eelmärgitu, et pooltevaheline leping sõlmiti 01.09.2006 ning AS-l Narva Vesi puudub nõudeõigus korteriühistu vastu ajavahemiku eest 01.03.2006 kuni 31.08.2006.

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

jäävad

menetluskulud

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.