Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-06-39250

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavaldus ja hageja väited Hageja väitel on hageja vee-ettevõtjaks, kes teenindab veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemi ning oli selleks määratud kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega. Oru tänava maja nr 5 veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteem on ühendatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni süsteemiga, mida teenindab vee-ettevõtja ehk hageja. Alates 2002. aastast on paljukorteriline maja aadressil Narva, Oru 5 üle antud kostja, KÜ Oru 5 juhtimise alla. Kostja võtab ühisveevärgist vett kinnistu piiril asuva torustikuühenduse kaudu ning kasutatud veekogust mõõdetakse ühise veemõõturi näitude järgi, mis on paigaldatud kinnistu piiril asuvale ühisveevärgi torustikuühendusele. Hageja saatis 10. märtsil 2005 kostjale kehtestatud korras vormistamiseks (kirjalikus vormis) lepingu ühisveevärgivee võtmiseks ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks alates 12. aprillist 2005. Kostja taotlusel oli kirjaliku lepingu vormistamine edasi lükatud kuni 15. veebruarini 2006. Sellest ajast ning kostja nõusolekul arvestatakse kasutatud vett üldveemõõtja järgi. Kostja kui kinnistu kõikide kaasomanike volitatud esindaja, juhtides paljukorterilist maja, kaldus kõrvale sõlmimast kirjalikku lepingut hagejaga kuni 01. septembrini 2006 põhjustel, mis ei puuduta lepingu olemust. Seejuures kasutas kostja jätkuvalt vett ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemist, kuid teenuste eest ajavahemikul 15. veebruar 2006 kuni 01. september 2006 keeldub kostja maksmast. Kostja sõlmis hagejaga kirjaliku lepingu 01. septembril 2006. Hageja täidab kohusetundlikult oma lepingujärgseid kohustusi, kostja aga kaldus kõrvale ostuhinna maksmise kohustusest alates 15. veebruarist 2006 kuni 01. septembrini 2006 ja põhjendamatult viitab kirjaliku lepingu puudumisele poolte vahel. Kostja kirjalikest vastusest ettepanekule sõlmida seadusega kehtestatud korras kirjalik leping nähtub, et kostja võttis endale kohustuse ette valmistada lepingu sõlmimine ja teatada hagejale lepingu ettevalmistamisega seotud asjaoludest. Formaalsete nõuete täitmata jätmise tagajärjel oli 12. aprilli 2005 leping poolte vahel sõlmitud alles 01. septembril 2006. Hageja väitel tuleb hagejale hüvitada kahju, mis tekkis seetõttu, et lepingupool, s.o hageja, uskus, et leping on kehtiv, kuna kostja ei loobunud vee kasutamisest alates 15. veebruarist 2006 kuni 01. september 2006, samas kostja keeldub selle eest maksmast. 2(13)

2-06-39250 Hageja väitel on ajavahemikul alates 15. veebruarist 2006 kuni 31. augustini 2006 kostjale antud vett ühisveevärgist ja kanalisatsioonist kokku 2775 kuupmeetrit hinnaga 4,16 krooni kogusummale 11 544 krooni; vastu on võetud 2775 kuupmeetrit reovett, mille 1 kuupmeetri puhastamise maksumus on 5,5 krooni, kogusummale 15 401,25 krooni. Sademevett on vastu võetud 317 kuupmeetrit, mille 1 kuupmeetri puhastamine maksab 2,19 krooni, kogusummas 694,25 krooni. Nimetatud ajavahemikul, s.o alates 01. märtsist 2006 kuni 31. augustini 2006 on kostja saanud teenuseid koos käibemaksuga kogusummas 32 614,60 krooni. Kostja keeldub maksmast ajavahemikul 15. veebruar 2006 kuni 31. august 2006 saadud vee- ja kanalisatsiooniteenuste eest. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 32 614, 60 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja kasuks riigilõivu hüvitis 2000 krooni ja 1200 krooni õigusabi osutamise eest hagi koostamisel ja ettevalmistamisel. Kohtuistungil võttis hageja omaks kostja vastuväite, et korteriomanikud tasusid vee eest iseseisvalt. Hageja väitel oli ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise leping sõlmitud poolte vahel 15. veebruaril 2006 korteriühistu juhatuse liikme poolt esitatud avalduse alusel, mille kohaselt kostja juhatuse liige teatas hagejale, et maja elanikud soovivad tasuda vee eest KÜ nimel. Hageja leiab, et lepingulise suhte tekkimiseks piisab kui üks pool soovib alustada lepingulist suhet ja teine pool sellega nõustub. Hageja väitel ei pea lepingut koheselt vormistama eraldi dokumendina, piisab kui ühelt poolt on pakkumine ja teine pool seda aktsepteerib, lepingu kirjalik vormistamine toimus augustis 2006. Hageja väitel esitas KÜ juhatuse liige hagejale avalduse (t.l.-11, I kd), milles palus esitada arved vastavalt üldarvesti näidule 28. veebruaril 2006 ning peale seda hakkas hageja esitama kostjale arveid igakuiselt. Arved on tasumata. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: leping nr 20382 projekt (t.l.-4, I kd); hageja 10. märtsi 2005 kiri (t.l.-5, I kd, tõlge t.l.-41, II kd); kostja 02. veebruari 2006 kiri (t.l.6, I kd, tõlge t.l.-27, II kd); hageja 03. veebruari 2006 kiri (t.l.-7, I kd, tõlge t.l.-37, II kd); akt 14. veebruarist 2006 (t.l.-8, I kd); kontrollakt 15. veebruarist 2006 (t.l.-9, I kd); kostja 22. veebruari 2006 kiri (t.l.-10, I kd, tõlge t.l.-33, II kd); avaldus 28. veebruarist 2006 (t.l.-11, I kd, tõlge t.l.-44, II kd); kostja 29. märtsi 2006 kiri (t.l.-12, I kd, tõlge t.l.-34, II kd); protokoll 19. märtsist 2006 (t.l.13, I kd, tõlge t.l.-29, II kd); hageja 03. aprilli 2006 kiri (t.l.-14, I kd, tõlge t.l.-5, II kd); kontrollakt

2-06-39250 vee võtmiseks või reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga. Seetõttu hageja poolt esitatud lepingu projekt ei olnud aprillis 2005 aktsepteeritud kostja poolt ilma kaasomanike enamuse nõusolekuta. Kostja selgitab, et ta ei taotlenud lepingu vormistamise edasilükkamisest kuni 15. veebruarini 2006, kostja teavitas hagejat KÜ üldkoosolekute otsustest. Hageja ühepoolselt ja põhjendamatult lõpetas lepingulised suhted oma klientidega – füüsiliste isikutega, elumaja Oru 5 elanikega ja seda ilma kirjaliku eelteatamiseta. Korteriomanikud ja korteriüürnikud, kellel ei olnud korterites veemõõtjaid, ei saanud vee-ettevõtjalt, hagejalt mingit infot kasutatud vee eest arvestuste lõpetamise osas. Aprillis 2006 väljendasid elumaja Oru 5 korteriomanikud soovi omada veetarbimise individuaalseid kirjalikke lepinguid, s.o. nad ei loobunud teenuse saamisest ja selle maksmisest. Sellele nad said hageja poolt eitavad kirjalikud vastused. Pärast eitavate vastuste saamist oli viidud läbi korduv kirjalik hääletamine ning peale üldlepingu sõlmimise kohta korteriomanike otsuse vastuvõtmist sai KÜ juhatus allkirjastada üldlepingu, kuid mitte tagasiulatuvalt, nagu seda nõudis hageja, vaid alates 01. septembrist 2006, nagu seda oli otsustatud KÜ Oru 5 üldkoosolekul. Seisuga 01. september 2006 oli fikseeritud üldveemõõtja näidud (21854 m3). Sellest näidust ja lepingu allakirjutamise päevast, s.o. 01. septembrist 2006 peabki arvestama kostja lepingulisi kohustusi. Perioodil 15. veebruar 2006 kuni 31. august 2006 tasusid korteriomanikud ise tarbitud vee eest. Kostja järeldab, et hageja soovib saada tarbitud vee eest tasu topelt. Kostja selgitab, et 12. aprillil 2005 esitas hageja kostjale, s.o korteriühistule allkirjastamiseks lepingu nr 20382. Korteriühistu liikmed ei andnud pikka aega üldkoosoleku otsusega juhatusele volitusi selle allkirjastamiseks. Ajavahemikul 12. aprill 2005 kuni 01. september 2006 võtsid korteriomanikud ise mõõteseadmete näidud ning tasusid kulud iseseisvalt. Makseviisi valisid omanikud iseseisvalt (Internetipank, sularaha). Kostja ei tea, kuidas hageja nimetatud laekumiste üle arvet pidas. Kostja viitab sellele, et tasuti mitte korteriühistu arvelt, vaid ühe antud maja elaniku isiklikult arvelt. Seadusega pole see keelatud ja laekumisi isiklikult arvelt ei saa vaadelda laekumistena korteriühistult. Kui keegi omanikest ei tasunud antud ajavahemikel makseid siis tuleb võlanõue esitada vahetult omanikule, mitte aga korteriühistule. Kostja ei nõustu hageja väitega, et võlasumma hulka on arvestatud sadevee kanalisatsiooni kulud. Sadevee eemalejuhtimise eest tasutakse vastavalt ühisveevärgi kasutamise eeskirjale lepingu alusel. Kuna leping oli sel ajal alla kirjutamata, siis puudubki õigus nõuda igalt omanikult heitvee ärajuhtimise kulusid. Pärast lepingu allakirjutamist, s.t alates 01. septembrist 2006, pole korteriühistu ja hageja vahel tekkinud mingeid küsimusi osutatud teenuste eest tasumisel. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud jätta hageja kanda. Kohtuistungil esitas kostja vastuväite, et veebruaris 2006 ei olnud kostja juhatuse liikmel volitusi lepingu sõlmimiseks ja juhatuse liige esitas hagejale avalduse perioodi 15. veebruar 2006 kuni 15. märts 2006 kohta arve saamiseks eesmärgiga pidada täpsemat arvestust vee tarbimise kohta iga korteri veemõõtja järgi. Ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise leping oli poolte vahel sõlmitud 01. septembril 2006, perioodil 12. veebruar 2006 kuni 01. september 2006 tasusid korteriomanikud vee eest ise oma näiturite alusel. Kostja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: tüüpavaldus (t.l.-35, tõlge t.l.108, I kd); saatekiri 07. aprillist 2006 (t.l.-36, tõlge t.l.-111, I kd); saatekiri 12. aprillist 2006 (t.l.37, tõlge t.l.-112, I kd); hageja 12. aprilli 2005 vastus (t.l.-38,39, tõlge t.l.-113,114, I kd); hageja 4(13)

2-06-39250

5(13)

2-06-39250 Vastuhagi kostja on seisukohal, et poolte vahel 01. septembril 2006 sõlmitud lepingu punkt 11, mille alusel peab vastuhagi kostja võimaldama vastuhagi hagejale hinnaalandust 7,5% tasumiseks esitatud ja tasutud arve summast, ei vasta ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni seaduse sättele, kuna, ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse § 14 lg 3 kohaselt veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal oleks sealhulgas tagatud tootmiskulude katmine ja põhjendatud tulukus, ehk seadus rakendab põhimõtte, mille kohaselt teenuste osutamisel vee-ettevõtjale oleks tagatud kõikide põhjendatud kulude katmine. Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu ja nii vee-ettevõtja kui ka vee-ettevõtja teenuste tarbijad peavad juhinduma hinnast, mis on kehtestatud kohaliku omavalitsuse haldusaktiga ning pooltel puudub õiguslik alus kõrvale kalduda kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud hinnast. Et Narva linna haldusterritooriumil kehtestatud veevarustuse ja heitvette ärajuhtimise teenuse hind ei sisalda endas vee-ettevõtja põhjendatud tulukust, mis on ettenähtud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse § 14 lg 3 p-ga 4, puudub vee-ettevõtjal komponent (tulu), mida vee-ettevõtja võib vabalt käsutada ning juhul, kui tarbijale esitakse hinnaalandus, siis järelikult vee-ettevõtja kulud jäävad katmata, mis on vastuolus seaduse sättele ning omapoolt rikub vastuhagi kostja õiguseid. Lepingu preambulas on märgitud, et leping on alla kirjutatud Aleksei Voronovi poolt, kes on vastuhagi kostja seaduslik esindaja. Vastuhagi kostja nimel lepingule pandud allkiri ei kuulu Aleksei Voronovile. Seega on leping allakirjutatud isiku poolt, kellel puudusid vastavad volitused lepingu allakirjutamiseks, mille tulemusena lepingusse on sisse kantud sätted (ilma seadusliku esindaja nõusolekuta), mis ei vasta seaduse sätetele ja vastuhagi kostja (vee-ettevõtja) huvidele. Vastuhagi kostja palub jätta vastuhagi avaldus läbi vaatamata ning lõpetada menetluse ning menetluskulud jätta vastuhagi hageja enda kanda. Kohtuistungil kinnitas vastuhagi kostja, et tõlgendab lepingut sarnaselt vastuhagi hagejale ja saab aru lepingu p-st 11 selliselt, et kui vastuhagi hageja maksab arved õigeaegselt, saab ta allahindlust 7,5% tasumisele kuuluva arve summast. Vastuhagi kostja võtab omaks, et pooled tõlgendavad lepingu sätet ühetaoliselt ja lepingu p 11 üle vaidlus puudub. Vastuhagi kostja väitel ei saa lepingu p 11 kohaldada, kuna sellega on rikutud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse nõudeid. Vastuhagi kostja esitas vastuväite, et vastuhagi hagejal on võlgnevus alates 15. veebruarist 2006 ja tasumata on arved veebruarist augustini 2006 ning seega ei saa kohaldada lepingu p-s 11 nimetatud allahindlust. Vastuhagi kostja on oma väidete kinnitamiseks tõendeid ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja vastuhagi rahuldada. Hagi Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt poolte vahel sõlmitud ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise lepingust tulenev võlgnevus 32 614, 60 krooni. Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. 6(13)

2-06-39250 Kohus tuvastas, et hageja on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 7 sätestatud vee-ettevõtja. Kostja on korterelamut Oru 5 Narva haldav korteriühistu alates 2002. aastast. Kinnisasi, mille oluliseks osaks on korterelamu, on jagatud korteriomanditeks ja on korteriomanike kaasomandis. Korterelamu veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteem on ühendatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni süsteemiga, mida teenindab vee-ettevõtjana hageja. Korterelamu võtab ühisveevärgist vett kinnistu piiril asuva torustikuühenduse kaudu. Nimetatud asjaolude üle vaidlus puudub. Hageja väitel kostja kui kinnistu kõikide kaasomanike volitatud esindaja, ei sõlminud hagejaga kirjalikku ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise lepingut kuni 01. septembrini 2006. Kostja kasutas jätkuvalt vett ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemist, kuid teenuste eest ajavahemikul 15. veebruar 2006 kuni 01. september 2006 ei maksnud. Hageja täidab kohusetundlikult oma lepingujärgseid kohustusi. Kostja sõlmis hagejaga kirjaliku lepingu 01. septembril 2006. Alates 15. veebruarist 2006, kostja nõusolekul, arvestatakse kasutatud vett üldveemõõtja järgi. Hageja väitel tuleb hagejale hüvitada kahju, mis tekkis seetõttu, et hageja uskus, et leping on kehtiv, kuna kostja ei loobunud vee kasutamisest alates 15. veebruarist 2006 kuni 01. september 2006. Kostja esitas vastuväite, et vastavalt poolte vahel ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise lepingu nr 20382 p-le 14 jõustub leping lepingu allkirjutamise momendist s.o. 01. septembrist 2006. Seisuga 01. september 2006 oli fikseeritud üldveemõõtja näidud (21854 m3). Sellest näidust ja lepingu allakirjutamise päevast, s.o. 01. septembrist 2006 peabki arvestama kostja lepingulisi kohustusi. Perioodil 15. veebruar 2006 kuni 31. august 2006 tasusid korteriomanikud ise tarbitud vee eest ja sel perioodil hageja ja kostja vahel lepingulised suhted puudusid. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja kasutas perioodil 15. veebruar 2006 kuni 01. september 2006 ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise teenust. Hagiavalduses on hageja väitnud, et ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise kirjalik leping sõlmiti hageja ja kostja vahel 01. septembril 2006. Kostja oma vastuväites on samal seisukohal, et leping sõlmiti 01. septembril 2006. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 kohaselt, korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 8 lg 5 kohaselt, kui maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseaduse §-le

2-06-39250 kanalisatsiooniteenust kasutatakse kaasomandi korrashoiu eesmärgil, ei ole tarbijaks korteriühistu, vaid korteriomanikud kaasomanikena. Kui vee ettevõtja ja korteriühistu vahel ei ole sõlmitud ÜVVKS § 8 sätestatud ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise lepingut, puudub korteriühistul kohustus tasuda vee ettevõtjale korteriomanike poolt tarbitud teenuse eest. Kuna korteriühistu vett ega kanalisatsiooniteenust ei tarbi, ei saa korteriühistu tekitada vee ettevõtjale kahju jättes tasumata tarbitud teenuse eest. Hageja tõendist lepingu nr 20382 projekt (t.l.-4, I kd) on näha, et 12. aprilli 2005 kuupäeva kandev Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse lepingu projekt on allkirjastamata. Lepingu p 14 kohaselt leping jõustub, kui mõlemad pooled, s.o hageja ja kostja sellele alla kirjutavad. Lepingust nr 20382 (t.l.-21, I kd) selgub, et sama Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse lepingu, mille projekt kannab kuupäeva 12. aprill 2005, on hageja ja kostja allkirjastanud 01. septembril 2006. Vastavalt p-le 14 hakkas leping kehtima allkirjastamisest ehk 01. septembrist 2006. Kohtuistungil esitas hageja väite, et ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise leping oli poolte vahel sõlmitud 15. veebruaril 2006 korteriühistu juhatuse liikme poolt esitatud avalduse alusel, mille kohaselt kostja juhatuse liige teatas hagejale, et maja elanikud soovivad tasuda vee eest KÜ nimel. Hageja leiab, et lepingulise suhte tekkimiseks piisab kui üks pool soovib alustada lepingulist suhet ja teine pool sellega nõustub. Hageja väitel ei pea lepingut koheselt vormistama eraldi dokumendina, piisab kui ühelt poolt on pakkumine ja teine pool seda aktsepteerib, lepingu kirjalik vormistamine toimus augustis 2006. Hageja väitel esitas KÜ juhatuse liige hagejale avalduse (t.l.-11, I kd), milles palus esitada arved vastavalt üldarvesti näidule 28. veebruaril 2006 ning peale seda hakkas hageja esitama kostjale arveid igakuiselt. Arved on tasumata. Kostja esitas vastuväite, et veebruaris 2006 ei olnud kostja juhatuse liikmel volitusi lepingu sõlmimiseks ja juhatuse liige esitas hagejale avalduse perioodi 15. veebruar 2006 kuni 15. märts 2006 kohta arve saamiseks eesmärgiga pidada täpsemat arvestust vee tarbimise kohta iga korteri veemõõtja järgi. Ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise leping oli poolte vahel sõlmitud 01. septembril 2006, perioodil 12. veebruar 2006 kuni 01. september 2006 tasusid korteriomanikud vee eest ise oma näiturite alusel. Kohus ei nõustu hageja väitega, et ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise leping oli hageja ja kostja vahel sõlmitud kostja juhatuse liikme 28. veebruari 2006 avaldusega. Kostja juhatuse liikme 28. veebruari 2006 avalduse (t.l.-11, I kd, tõlge t.l.-44, II kd) tekstis on märgitud, et korteriühistu Oru 5 juhatus palub hagejat väljastada esimene arve üldveemõõtja alusel perioodi eest alates 15. veebruar 2006 kuni 31. märts 2006. Kohus on seisukohal, et nimetatud avaldust ei saa lugeda ÜVVKS § 8 sätestatud ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise lepinguks. Vastavalt ÜVVKS § 8 lg 5, kui maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseaduse §-le 72. Lepingu üheks pooleks on vastav vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kinnistu kaasomanikud volitatud esindaja kaudu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 2 ja lg 4, kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui 8(13)

2-06-39250 lepingule on antud ettenähtud vorm. Kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. Ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise leping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis ja seega peab leping olema nii hageja kui kostja poolt allkirjastatud. Lisaks peab ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise lepingu sõlmimiseks olema elamu kaasomanike otsus. Hageja on esitanud korteriühistu Oru 5 üldkoosoleku 19. märtsi 2006 protokolli (t.l.-13, I kd, tõlge t.l.-29, II kd), millest selgub, et hääletamisel on üldlepingu sõlmimise poolt 3 isikut, vastu 25 isikut ja erapooletu 1 isik. Kohus järeldab, et 19. märtsi 2006 seisuga ei olnud kaasomanike otsust ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise lepingu sõlmimiseks. Kostja juhatuse liikme 28. veebruari 2006 avaldusel puuduvad lepingu tunnused, eelkõige ei ole ära märgitud lepingu poolte andmeid, puuduvad peamised lepingutingimused veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse korraldamise osas, märkimata on poolte õigused ja kohustused jne. Avaldusel puuduvad lepingupoolte allkirjad. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 78 lg 1, kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt TsÜS § 83 lg 1, tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti ning TsÜS § 84 lg 1 kohaselt, tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. /---/. Lähtuvalt TsÜS § 129 lg 1, teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kohus jõuab järeldusele, et kostja esindaja 28. veebruari 2006 avalduse alusel ei saa lugeda, et poolte vahel oleks selle avaldusega sõlmitud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse leping. Kui hageja oli 28. veebruari 2006 avalduse saamisel arvamusel, et poolte vahel tekkis lepinguline suhe veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamiseks, on selline leping vorminõuete rikkumise tõttu tühine. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et kostja esindaja oleks 28. veebruaril 2006 omanud lepingu sõlmimiseks kaasomanike nõusolekut. Esindusõiguseta isiku tehing on tühine. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et hageja ja kostja vahel oleks perioodil 15. veebruar 2006 kuni 01. september 2006 kehtinud ÜVVKS § 8 sätestatud ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise leping või muu õigussuhe, millest oleks kostjale tekkinud kohustus tasuda sel perioodil korteriomanike poolt tarbitud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus jõudis järeldusele, et perioodil 15. veebruar 2006 kuni 01. september 2006 puudus kostjal kohustus tasuda hagejale ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise teenuse eest ja seega ei pea kohus võtma seisukohta hageja nõude rahalise suuruse põhjendatuse kohta. 9(13)

2-06-39250 Hageja tõendid - hageja 10. märtsi 2005 kiri (t.l.-5, I kd, tõlge t.l.-41, II kd); kostja 02. veebruari 2006 kiri (t.l.-6, I kd, tõlge t.l.-27, II kd); hageja 03. veebruari 2006 kiri (t.l.-7, I kd, tõlge t.l.-37, II kd); akt 14. veebruarist 2006 (t.l.-8, I kd); kontrollakt 15. veebruarist 2006 (t.l.-9, I kd); kostja 22. veebruari 2006 kiri (t.l.-10, I kd, tõlge t.l.-33, II kd); kostja 29. märtsi 2006 kiri (t.l.-12, I kd, tõlge t.l.-34, II kd); hageja 03. aprilli 2006 kiri (t.l.-14, I kd, tõlge t.l.-5, II kd); kontrollakt 04. aprillist 2006 (t.l.-15, I kd); kontrollakt 02. maist 2006 (t.l.-16, I kd); kontrollakt 02. juunist 2006 (t.l.-17, I kd); kontrollakt 29. juunist 2006 (t.l.-18, I kd); kontrollakt 31. juulist 2006 (t.l.-19, I kd); kostja 06. septembri 2006 kiri (t.l.-22, I kd, tõlge t.l.-30, II kd); tasumata arvete väljavõte (t.l.-24,25, I kd); ühenduse plaan (t.l.-25, I kd), arved perioodil 31. märts 2006 kuni 31. august 2006 (t.l.-136-141, I kd); avaldus 15. detsembrist 2006 (t.l.-3, II kd) ja kostja tõendid - tüüpavaldus (t.l.-35, tõlge t.l.108, I kd); saatekiri 07. aprillist 2006 (t.l.-36, tõlge t.l.-111, I kd); saatekiri 12. aprillist 2006 (t.l.37, tõlge t.l.-112, I kd); hageja 12. aprilli 2005 vastus (t.l.-38,39, tõlge t.l.-113,114, I kd); hageja

2-06-39250 Kohus ei nõustu vastuhagi kostja vastuväitega. Lähtuvalt TsÜS § 87, seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Vastavalt ÜVVKS § 14 lg 1 ja lg 2, veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hind moodustub: 1) abonenttasust; 2) tasust võetud vee eest; 3) tasust reovee ärajuhtimise eest. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuse hinna reguleerimise korra kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Hind kehtestatakse vastavalt nimetatud korrale kohaliku omavalitsuse volikogu või valla- või linnavalitsuse poolt määrusega ning avalikustatakse vähemalt 90 päeva enne hinna kehtima hakkamist. Pärast hinna muutmise määruse vastuvõtmist avaldab valla- või linnavalitsus hinna muutmise teate kaks korda nädalase vahega vähemalt ühes kohaliku, maakonna või üleriigilise levikuga ajalehes. ÜVVKS § 14 lg 3 ja lg 4 kohaselt, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud: 1) tootmiskulude katmine; 2) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 3) keskkonnakaitse tingimuste täitmine; 4) põhjendatud tulukus; 5) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale piirkonnas, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuse hind ei tohi olla erinevate klientide või nende gruppide suhtes diskrimineeriv. ÜVVKS ei sätesta hinna alandamise keeldu vee-ettevõtjale. Seaduse mõte on kehtestada piirangud vee-ettevõtjale vee ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamisel, mis väldiksid tarbija jaoks põhjendamatult kõrge hinna määramist. Seetõttu kehtestab hinna piirmäära, milles kõrgemat hinda vee-ettevõtja tarbija jaoks kehtestada ei või, kohalik omavalitsus. ÜVVKS ei keela vee-ettevõtjal vähendada kohaliku omavalitsuse poolt määratud piirhinda isikutele, kes arvete eest õigeaegselt tasuvad. Nimetatud soodustus ei ole diskrimineeriv teiste isikute suhtes, kes arveid õigeaegselt ei tasu, kuna tegemist ei ole võrdsete klientidega. Isikud, kes tasuvad oma arved õigeaegselt, ei põhjusta vee-ettevõtjale kulutusi võlgade sissenõudmisel ega kahju intressidest saamata jäänud finantstulu näol vms. Seega on vee-ettevõtja poolt soodustuste tegemine arveid õigeaegselt tasuvatele klientidele põhjendatud ning tegemist ei ole ebavõrdse kohtlemise ega diskrimineerimisega. Kohus leiab, et poolte vahel 01. septembril 2006 sõlmitud lepingu punkt 11, mille alusel peab vastuhagi kostja võimaldama vastuhagi hagejale hinnaalandust 7,5% tasumiseks esitatud ja õigeaegselt tasutud arve summast, on kehtiv ja kuulub täitmisele, kuna kohus lepingu p 11 osas tühisuse aluseid ei tuvastanud. Vastuhagi kostja esitas vastuväite, et vastuhagi hagejal on võlgnevus alates 15. veebruarist 2006 ja tasumata on arved veebruarist augustini 2006 ning seega ei saa kohaldada lepingu p-s 11 nimetatud allahindlust. Hagi lahendamisel selgitas kohus välja, et perioodil 15. veebruar 2006 kuni 01. september 2006 puudusid poolte vahel lepingulised suhted ning seega ei olnud kostjal kohustust tasuda hagejale ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise teenuse eest. Vastuhagi kostja väide, et vastuhagi hagejal on sel perioodil arved tasumata, ei ole põhjendatud. Vastuhagi kostja esitas vastuväite, et lepingu preambulas on märgitud lepingule alla kirjutanud isikuks Aleksei Voronov, kes on vastuhagi kostja seaduslik esindaja. Vastuhagi kostja nimel 11(13)

2-06-39250 lepingule pandud allkiri ei kuulu Aleksei Voronovile. Seega on leping allakirjutatud isiku poolt, kellel puudusid vastavad volitused lepingu allakirjutamiseks, mille tulemusena lepingusse on sisse kantud sätted (ilma seadusliku esindaja nõusolekuta), mis ei vasta seaduse sätetele ja vastuhagi kostja (vee-ettevõtja) huvidele. Vastuhagi hageja esitas vastuväite, et vastuhagi kostja väited on vastuolulised, kuna hagi lahendamise käigus on ta väitnud, et leping sõlmiti 01. septembril 2006 ja seega vastuhagi kostja on nõustunud, et leping on sõlmitud esindusõigust omava isiku poolt. Vastuhagi menetluses väidab vastuhagi kostja, et isikul puudus lepingu allkirjastamiseks esindusõigus. Kohus nõustub vastuhagi hageja vastuväitega. Hagi menetluse osas on vastuhagi kostja väitnud, et kirjalikus vormis ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise teenuse leping oli poolte vahel sõlmitud 01. septembril 2006, seda nii hagiavalduses, kui ka kohtuistungil. Kohus märgib, et võrreldes 01. septembri 2006 lepingul nr 20382 (t.l.-21, I kd) vastuhagi kostja esindaja allkirja teistel dokumentidel olevate allkirjadega, mis on antud sama isiku poolt (t.l.5,7,38-40, I kd), võib järeldada, et allkiri on kirjutatud sama isiku poolt, mis lepingul märgitud. Lisaks on lepingule allkirja juurde lisatud vastuhagi kostja klienditeeninduse pitsat. Hageja 10. märtsi 2005 kirjas (t.l.-5, I kd, tõlge t.l.-41, II kd) on allakirjutanud isiku Tsvetkovi ametikohaks märgitud klienditeeninduse osakonna juhataja. Asjaolu, et lepingus on vastuhagi kostja esindajaks märgitud vee-ettevõtja direktor ja lepingu on allkirjastanud klienditeeninduse osakonna juhataja, ei anna alust väita, et tehing on tehtud esindusõiguseta isiku poolt. Vastavalt TsÜS § 121 lg 2 ja lg 3, teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks. Kui esindusõigust on käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatuga võrreldes piiratud, kehtib piirang kolmanda isiku suhtes üksnes juhul, kui kolmas isik sellest teadis või pidi teadma. Kohus järeldab, et poolte vahel 01. septembril 2006 sõlmitud lepingu on allkirjastanud isik, vastuhagi kostja töötaja, kellel oli selleks esindusõigus. Vastuhagi kostja kui vee-ettevõtja klienditeeninduse osakonna juhataja Tsvetkov oli teinud vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks tehingu, mis oli tavapärane ja vajalik teenuse osutamiseks ning vastuhagi hagejale ei olnud sealjuures teatavaks tehtud volituse piirangut. Ei saa eeldada, et vastuhagi hageja pidi teadma Tsvetkovi volituse piiramisest, sest leping oli allkirjastatud vee-ettevõtja töötaja, klienditeeninduse osakonna juhataja poolt ja lepingule lisati vee-ettevõtja pitsat. Vastuhagi kostja oma väite kinnitamiseks tõendeid kohtule ei esitanud. Kohus leiab, et vastuhagi hageja väited on tõendatud lepinguga nr 20382 (t.l.-56, I kd); arvete väljavõtetega (t.l.-57-58, I kd); raamatupidamise väljavõttega (t.l.-59, I kd); arvetega perioodil 30. september 2006 kuni 31. oktoober 2008 (t.l.-66-91, I kd); arvetega perioodil 31. november 2008 kuni 31. juuli 2009 (t.l.-92-100, I kd); pangakonto väljavõttega (t.l.-101, I kd) ja raamatupidamise väljavõttega (t.l.-102, I kd), millest selgub, et vastuhagi hageja on tasunud vastuhagi kostja esitatud arved perioodil 01. oktoober 2006 kuni 03. oktoober 2008 ja 31. november 2008 kuni 31. juuli 2009 õigeaegselt ja arvetel märgitud summade ulatuses. Kokku on vastuhagi hageja arvestuste kohaselt vastuhagi kostja poolt tasumata hinnasoodustust 12 416,57 + 5743,56 = 18 160,13 krooni. Vastuhagi kostja arvestuste osas vastuväiteid ei esitanud. 12(13)

2-06-39250 Vastavalt VÕS § 76 lg 1, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Lähtuvalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et poolte vahel 01. septembril 2006 sõlmitud lepingu nr 20382 punkt 11, mille alusel peab vastuhagi kostja võimaldama vastuhagi hagejale hinnaalandust 7,5% tasumiseks esitatud ja õigeaegselt tasutud arve summast, on kehtiv ja kuulub täitmisele. Vastuhagi kostja ei ole tõendanud, et ta oleks kohustuse täitnud. Vastuhagi kostja võlgnev vastuhagi hagejale kokku 18 160,13 krooni. Kohustus on sissenõutav. Vastuhagi tuleb rahuldada ja vastuhagi kostjalt tuleb vastuhagi kasuks välja mõista võlgnevus 18 160,13 krooni. Hagi hind Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 32 614,60 krooni. TsMS § 124 lg 1 kohaselt, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Välisvääringus nõue arvestatakse hagihinna määramiseks ümber Eesti kroonidesse hagi esitamise aja seisuga Eesti Panga ametliku kursi järgi. Hagihind on 32 614,60 krooni. Vastuhagi hind Vastuhagi nõudeks on välja mõista vastuhagi kostjalt vastuhagi hageja kasuks võlgnevus 18 160,13 krooni. TsMS § 124 lg 1 kohaselt, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Välisvääringus nõue arvestatakse hagihinna määramiseks ümber Eesti kroonidesse hagi esitamise aja seisuga Eesti Panga ametliku kursi järgi. Vastuhagi hind on 18 160,13 krooni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses hageja/vastuhagi kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Aarne Lõhmus Kohtunik 13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.