Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-10-37059
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
30.09.2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Kohtuasi
Asja läbivaatamise kuupäev
Liili Lauri OÜ VVning OÜ S hagiavaldus OÜ AG (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks 08.09.2011
Menetlusosalised
Hageja I: OÜ VV, registrikood XXX, asukoht XXX, seaduslik esindaja LVja KM Hageja II: OÜ S , registrikood XXX, asukoht XXX seaduslikud esindajad LVja KM Hagejate lepinguline esindaja: Sulev Mander, [email protected] Kostja: OÜ AG (pankrotis), registrikood
Kostja seaduslikud esindajad pankrotihaldur
OÜ AG (pankrotis) üldkoosoleku poolt valitud esindaja TM, XXX Kohtuistungil viibisid pankrotihaldur AV ja võlgniku esindaja TM.
Resolutsioon
Jätta OÜ VV ning OÜ S hagiavaldus võlausaldajate üldkoosolekute otsuste kehtetuks tunnistamiseks, rahuldamata. Jätta menetluskulud 50% ulatuses OÜ VVja 50% ulatuses OÜ S kanda.
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud. OÜ VVning OÜ S esitasid 02.08.2010 Harju Maakohtule ühise hagiavalduse OÜ AG (pankrotis), võlausaldajate 23.07.2010 üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamiseks ja koos hagiga esitati taotlus hagi tagamiseks. 23. juuliks välja kuulutatud enampakkumine nurjus, sest ühtegi ostupakkmist ei esitatud. Samaks päevaks kokkukutsutud võlausaldajate üldkoosolekul tegi võlausaldaja G OÜ ettepaneku määrata vara alghinnaks 65 000 000 krooni. Hageja OÜ VVtegi ettepaneku müüa tervikvarana BCM Ltd arvestades 15.07.2010 ettepanekut. Võlausaldajate üldkoosolek pani esmalt hääletusele G OÜ ettepaneku ja seejärel OÜ VVettepaneku. Võlausaldajate üldkoosolekul otsustati müüa vara alghinnaga 65 000 000 krooni tervikvarana, kusjuures iga kinniastu hind määratakse kindlaks eraldi proportsionaalselt selle pindalaga, ja kui see ei õnnestu, kutsuda kokku uus koosolek, tagatisrahaks otsustati määrata 5 000 000 krooni. Hageja ettepanek alusatada läbirääkimisi BCM Ltd -ga toetust ei leidnud, hagejate esindaja viibis koosolekul. Hagejad vaidlustavad otsust, sest võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Hageja leiab, et tulenevalt esimesel järjekohal olevast hüpoteegist on G OÜ võlausaldaja, kelle nõue kuulub valdavas enamuses rahuldamisele enne teisi võlausaldajaid. G OÜ nõue on 75 509 478.78 krooni, sellest tunnustatud 57 917 268 krooni. Kokku on nõudeid 71 582 030.19 krooni ulatuses. G OÜ omab valitsevat mõju kõikidele otsustele, kuna pankrotimenetlus on kollektiivne menetlus tuleb arvestada ka pandiga tagamata võlausaldajate huve. G OÜ on jätnud toetamata ettepaneku astuda läbirääkimistesse BCM Ltdga, kui vara müügi hinnaks kujuneks 255 000 000 krooni. Gi OÜ ettepanekul saaks müüdud vara küll kiiresti, kuid rahuldatud vaid G OÜ nõue. Vastuvõetud otsuste näol on tegemist G OÜ ettekirjutustega haldurile, kel puudub võimalus täita PankrS § 55 lõikes 1 toodut, kaitsta kõigi võlausaldajate huve. Hagejad soovivad rõhutada, et kuivõrd toimkond otsustati jätta moodustamata, siis üldkoosolek täidab ka toimkonna funktsioone. G OÜ loob ja kehtestab endale sobivaid tingimusi, luues eeliseid, mistõttu koosoleku otsus tuleb kehtetuks tunnistada ning pankrotihaldurile anda võimalus astuda läbirääkimistesse BCM Ltd –ga, arvestades võimalust müüa vara suurimat kasu andval viisil. Hageja palub kehtetuks tunnistada OÜ AG (pankrotis), võlausaldajate 23.07.2010 üldkoosolekul vastuvõetud otsused. Hagejad on 23.09.2010 esitanud hagiavalduse täpsustuse (tlk 94-100). Menetluse käik. Harju Maakohtu 03.08.2010 määrusega jäeti hagi tagamata. Harju Maakohtu 16.08.2010 määrusega on hagi menetlusse võetud ja kohus on määranud asja läbi vaatamise 30.09.2010.
19.10.2010 kohtuistungile ei ole hagejad ilmunud, 22.10.2010 kohtumäärusega jättis kohus hagi läbi vaatamata. 21.01.2011 määrusega jättis kohus menetluse taastamata. 30.05.2011 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega tühistati Harju Maakohtu määrus ja saadeti asi maakohtule menetluse jätkamiseks 08.09.2011 toimunud kohtuistungile hagejate esindaja ei ilmunud, kuid palus asja läbi vaadata tema kohalolekuta. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista. Hagejad esitasid 02.08.2010 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palusid tunnistada kehtetuks kostja 23.07.2010 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul vastuvõetud otsused. Samas on hagejad esitanud sama tsiviilasja raames kohtule 22.09.2010 hagiavalduse täpsustuse, mille punktis 2.1. on hagejad asunud seisukohale, et enam ei ole alust väita, et 23.07.2010.a toimunud võlausaldajate üldkoosolekul vastuvõetud otsused kahjustavad võlgniku võlausaldajate ühiseid huve. Seega on hagejad hagiavalduse täpsustuses loobunud 23.07.2010.a kostja võlausaldajate otsuse kehtetuks tunnistamise nõudest, mistõttu annab kostja sisulise vastuse ainult 24.08.2010 toimunud kostja võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude osas. TsMS § 376 lg 1 kohaselt pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Antud juhul on hagejad esitanud 02.08.2010 hagiavalduse kostja 23.07.2010 üldkoosoleku kehtetuks tunnistamiseks. 22.09.2010 hagiavalduse täpsustuses täiendasid hagejad hagiavaldust esitades sama hagi raames nõude kostja 24.08.2010 üldkoosoleku otsuse tühistamise nõudes. TsMS § 376 lg 4 sätestab, et hagi muutmiseks ei peeta: 1) esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid; 2) hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist; 3) esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. Kostja arvates on hagejad oma hagiavalduse täienduses muutnud hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid (erinevad üldkoosolekud, mille tühisust soovitakse tuvastada), mistõttu ei ole tegemist hagi muutmisega. PankrS § 83 lg 1 sätestab, et võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. PankrS § 83 lg 2 kohaselt nõude võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks võib kohtusse esitada 10 päeva jooksul otsusest teadasaamisest, kuid mitte hiljem, kui 30 päeva möödumisel otsuse tegemisest. Ka nimetatud sätetest tulenevalt saab teha järelduse, et võlausaldajate otsuse kehtetuks tunnistamiseks tuleb esitada eraldi hagiavaldus. Vastasel korral tekib aga olukord, mis täna ka esineb, et hagiavaldus võlausaldajate üldkoosoleku toimumise kohta on esitatud enne võlausaldajate üldkoosoleku toimumist. Selline lahendus ei ole aga õiguslikult võimalik. TsMS § 423 lg 2 punkt 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Antud juhul ei ole hagejatel võimalik esitatud hagiavaldusega saavutada oma taotletud eesmärki tunnistada kostja võlausaldajate üldkoosoleku 24.08.2010.a otsus tühiseks, kuna hagejad ei ole vastavat
hagiavaldust kohtule esitanud. Eeltooduga seoses palub kostja jätta hagejate poolt esitatud hagiavaldus läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 punkt 2 alusel. Antud juhul said hagejad kostja 24.08.2010.a võlausaldajate üldkoosoleku otsustest teada üldkoosoleku toimumise päeval, s.o 24.08.2010. Seega tuginedes PankrS § 83 lõikele 2 saabus hagejate jaoks hagiavalduse esitamise tähtaeg 03.09.2010.a. Kostja leiab, et hagejad ei ole esitanud oma nõuet tähtaegselt, kuna möödunud on nõude esitamise tähtaeg. TsMS § 428 lg 2 annab kohtule lisaks lõikes 1 toodud võimalustele lõpetada menetlus ka muul seaduses sätestatud alusel. Antud juhul on selliseks aluseks just PankrS § 83 lg 2, mis sätestab 10 päevase tähtaja võlausaldajate üldkoosoleku tühistamise nõude esitamiseks, mida aga hagejad ei järginud. Eeltooduga seoses esineb tänasel päeval alus tsiviilasja lõpetamiseks TsMS § 428 lg 2 alusel. Juhul, kui kohus jätab hagiavalduse punktis 2.1. alusel läbi vaatamata või punktis 2.2. alusel lõpetamata esitab kostja hagiavaldusele alljärgnevad sisulised vastuväited. Kostja võlausaldajate üldkoosolek toimus 24.08.2010, kus ühe küsimusena otsustati kostja kinnistute müük enampakkumisel alghinnaga 45 000 000 krooni. Teise otsusena võeti vastu kostja pankrotivara müügireglement. Hagejad on seisukohal, et kostja võlausaldajate poolt 24.08.2010 toimunud üldkoosolekul vastuvõetud müügireglement on vastuolus pankrotiseadusega ning kahjustab seetõttu olulisel määral võlausaldajate huve. Hagejad leiavad oma hagiavalduses, et esitatud müügireglement on vastuolus PankrS § 99 sätetega. Kuigi hagejad ei ole otseselt viidanud, millist konkreetset PankrS § 99 sätet on antud juhul mõeldud, võib aru saada, et hagejad viitavad PankrS §-le 99 lg 3. PankrS § 99 lg 3 kohaselt loovutamisega saadud nõuet võib pankrotimenetluses tasaarvestada ainult juhul, kui nõude loovutamine ja sellest võlgnikule kirjalik teatamine on toimunud mitte hiljem kui kolm kuud enne pankroti väljakuulutamist. Loovutamisega saadud nõuet ei saa tasaarvestada, kui nõue võlgniku vastu oli loovutatud viimase kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist ja võlgnik oli sel ajal maksejõuetu ning nõude omandanud isik sellest loovutamise ajal teadis või pidi teadma. Tasaarvestamise mõiste annab VÕS § 197, mille lõige 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostja on varasemalt asunud seisukohale ja on jätkuvalt seisukohal, et kostja müügireglement ei ole vastuolus PankrS § 99, sest antud säte, erinevalt müügireglemendist, ei reguleeri pankrotivara müüki või selle eest tasumist ega võlausaldajate nõuete rahuldamist, vaid ainult pankrotimenetluse eelsete vastastikuste nõuete tasaarvestamist. Vastavalt PankrS §-le 135 lg 1 müüb haldur pankrotivara TMS sätestatud korras, enampakkumine ja TMS ei välista seega tasaarvestamise võimalust võlausaldaja nõudega. Seega puuduvad igasugused õiguslikud takistused pankrotivara ostuhinna tasumise nõude tasaarvestamiseks enampakkumise võitnud võlausaldajale väljamaksmisele kuuluva jaotisega. Sellise tasaarvestuse teostamine ei saa kahjustada teiste võlausaldajate õigusi või anda mõnele võlausaldajale eeliseid, kuna tasaarvestus teostatakse lähtuvalt pankrotivaral lasuvatest pandiõigustest ning vastavatest tunnustatud nõuetest ja neist tulenevatest jaotistest. Tasaarvestuse teostamine ei muuda vähimalgi määral teiste võlausaldajate õiguslikku ega varalist seisundit. Seega tuleb hagejate hagiavaldus jätta rahuldamata, kuna kostja võlausaldajate üldkoosolek oli õigustatud müügireglementi kehtestama ning müügireglemendi kehtestamisega ei ole ühegi võlausaldaja huvid kahjustatud. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes TsMS § 162 lõigetele 1 ja 2, 428 lg 1 p 2, 436, 438, kostja palub esiteks jätta OÜ S ning OÜ VV hagiavaldus läbi vaatamata või lõpetada OÜ S ja OÜ VV poolt esitatud hagiavalduse menetlus, teiseks jätta OÜ S ja OÜ VV hagi kostja võlausaldajate 24.08.2010.a
üldkoosoleku kehtetuks tunnistamise nõudes rahuldamata ning jätta menetluskulud OÜ S ning OÜ VV kanda
AG (pankrotis)
Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata. PankrS § 83 lg 1 kohaselt võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. PankrS § 83 lg 2 järgi võib nõude võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks kohtusse esitada 10 päeva jooksul otsuse tegemiseks arvates. PankrS § 83 lg 4 sätestab, et kohus vaatab võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude läbi 10 päeva jooksul selle esitamisest arvates. Kohtuistungist teatab kohus haldurile, nõude esitanud isikule ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud isikule, kusjuures kutse kättetoimetamise ja istungi vahele peab jääma vähemalt viis päeva. Nende isikute puudumine ei takista nõude läbivaatamist. Käesolevas asjas vaatab kohus asja läbi kohtuistungil hagejate esindajata. Võlgniku pankrot kuulutati välja hageja OÜ S avalduse alusel 09.12.2009 ja pankrotihalduriks nimetati AV (tlk 9-13). Vastavalt PankrS § - le 3 lg 2 kohaldatakse pankrotimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 83 lg 5 kohaselt pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel kohtus osaleb pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna esimees. Kui aga pankrotitoimkonda ei ole valitud, siis üldkoosolekul selleks valitud isik. Käesolevas vaidluses esindab kostjat üldkoosolekul valitud isik, sest toimkonda ei ole valitud (tlk 14-16). Harju Maakohtu menetluses on OÜ VV ning OÜ S hagiavaldus OÜ AG (pankrotis) vastu 23.07.2010 võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes, hagejad ei nõustu sellega, et võlausaldajate üldkoosolekul otsustati müüa vara alghinnaga 65 000 000 krooni tervikvarana, kusjuures iga kinnistu hind määratakse kindlaks eraldi proportsionaalselt selle pindalaga, ja kui see ei õnnestu, kutsuda kokku uus koosolek, tagatisrahaks otsustati määrata 5 000 000 krooni. Hagejate ettepanek alustada läbirääkimisi BCM Ltd – ga, toetust ei leidnud ja üldkoosolek seda otsusena vastu ei võtnud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib PankrS § 83 lg 1 alusel nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Kohus ei nõustu hagejatega selles, 23.07.2010 võlausaldajate üldkooslekul vastuvõetud otsus on sisuliselt vaid G OÜ ettekirjutis haldurile müüa vara tingimusel, mis on soodne vaid G OÜ- le. Hagejate väited, et vara õnnestuks müüa suurimat kasu andval viisil, alustades läbirääkimisi BCM Ltd -ga ei ole põhistatatud ning tõendatud ei ole ka seeläbi asjaolu, et vastuvõetud otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Ainuüksi Jonathan Rowlandi kiri OÜ – e VV(tlk 44) ei kinnita potsensiaalset ostu soovi hagis väidetud suurema hinnaga, kirjast ilmneb, et BCM Ltd, on valmis kaaluma võimalikku kinnistute omandamist hinnaga 100-150 EUR/m2, samas nimetatud isik ei osalenud enampakkumisel, kus pakuti väiksema hinnaga. Kohtu hinnangul on küll oluline pankrotimenetluses PankrS §-s 2 sätestatud printsiip, mille kohaselt peab arvestama võlausaldajate huvidega ja eesmärkidega, samas nõuded rahuldatakse võlgniku vara arvel
pankrotiseaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamisega. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigusust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega ei nähtu hagejate poolt esitatud tõendist ja ebamäärasest ettepanekust, et vara õnnestuks seeläbi müüa suurimat kasu andval viisil, mis tagaks võlausaldajate ühiste huvide kaitse. Asja materjalidest nähtuvalt 23.07.2010 toimunud enampakkumine nurjus, kui alghinnaks oli 65 000 000 krooni, samuti nurjus 24.08.2010 toimunud enampakkumine, sest ühtki pakkumist ei esitatud, ebatõenäoline on olukord, et hagejate poolt esile toodud BCM Ltd ostaks hinnaga 255 000 000 krooni. Hagejad on 23.09.2010 esitanud hagiavalduse täpsustuse (tlk 94-100), 24.08.2010 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul (tlk 85-86) võeti vastu otsus müüa võlgniku kinnistud avalikul enampakkumisel alghinnaga 45 000 000 krooni tervikvarana ja enampakkumise nurjumisel kutsuda kokku uus võlausaldajate üldkoosolek, samuti kinnitada müügireglement (tlk 88-89), Hagejad leiavad, et kuivõrd 10.09.2010 esitati KM Itaalia äriühingu pakkumine, ostuhinnaga 93 088 664.37 krooni, oleks võimalik vara müüa enam tulusamalt ja koosoleku otsus rikub võlausaldajate ühiseid huve. 02.09.2010 avaldati teade väljaandes Ametlikud Teadaanded, mille kohaselt toimub enampakkumine 08.10.2010. Hagejad on seisukohal, et üldkoosoleku otsused on omavahel põhjuslikus seoses, vaidlustades ka 23.09.2010 üldkoosoleku otsuse tuues esile, et müügireglement kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 83 lg 2 kohaselt nõude võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks võib kohtusse esitada 10 päeva jooksul otsuse tegemiseks arvates, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel otsuse tegemisest, kohus peab mõistlikuks menetlusökonoomikast lähtudes hinnata käesoleva menetluse raames ka hagi täpsustuses toodu. Kohtu hinnangul ei riku 24.08.2010 võlausaldajate üldkoosolekul vastuvõetud otsus võlausaldajate ühiseid huve. Itaalia äriühingu pakkumine, ostuhinnaga 93 088 664.37 krooni (tlk 114-117), mis esitati OÜ VV, ei kinnita kindlat ostusoovi, mis tagaks suurima võimaliku hinnaga müügi, pealegi on võimalus osaleda enampakkumisel. Vastavalt PankrS §-le 135 lg 1 müüb haldur pankrotivara TMS sätestatud korras, arvestades PankrS ettenähtud erisusi. TMS § 93 lg 4 kohaselt kui ostjaks on nõudja, kelle nõue ületab ostuhinna või on sellega võrdne, tehakse tasaarvestus tema nõudega ulatuses, mis vastab osale, mida sissenõudjal oleks õigus saada tema poolt ostetava vara müügist saadud tulemi jaotamisel. Tasaarvestamata jäänud ostuhinna osa tasub sissenõudja kohtutäituri ametialasele kontole TMS sätestatud korras. Seega enampakkumine TMS alusel ei välista seega tasaarvestamise võimalust võlausaldaja nõudega. Kohtu hinnangul ei ole võlausaldajate poolt 24.08.2010 toimunud üldkoosolekul vastuvõetud müügireglement vastuolus pankrotiseadusega ega kahjusta mingil määral võlausaldajate huve. Hagejate seisukoht, et müügireglement on vastuolus PankrS § 99 sätetega, ei ole põhjendatud. Kohus asub seisukohale, et kostja üldkoosolekul kinnitatud müügireglement ei ole vastuolus PankrS § 99, sest see ei reguleeri pankrotivara müüki või selle eest tasumist ega võlausaldajate nõuete rahuldamist, vaid ainult pankrotimenetluse eelsete vastastikuste nõuete tasaarvestamist. Kohus leiab, et reglemendis määratletud tasaarvestuse teostamine ei kahjusta võlausaldajate õigusi ega loo eeliseid teatud võlausaldajatele. Kohtu pädevuses ei ole anda nõusolekut võlgniku juhatusele või pankrotihaldurile teostada
läbirääkimisi BCM Ltd –ga või EFFEDI – ga pankrotivara müügiks väidetavalt suurimat kasu andval viisil. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kohtule esitatud võlausaldajate üldkoosoleku protokoll 08.10.2010 kajastab, et müük toimus 08.10.2011 hinnaga 45 000 000 krooni, kohtule ei ole esitatud dokumente, et vara ostu huvilised oleks olnud suurema hinna pakkujana hagejate märgitud isikud. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus jääb rahuldamata, tuleb kohtukulud jätta täies ulatuses hagejate kanda võrdsetes osades.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.