Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
28. september 2011.a., Kentmanni kohtumaja, kell 14.00
Tsiviilasja number
2-11-28041
Tsiviilasi
LP’i avaldus NSMOÜ pankroti algatamiseks ja pankroti välja kuulutamiseks Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega
Menetlustoiming Menetlusosalised
Võlausaldaja LP, isikukood XXX elukoht: XXX, esindaja vandeadvokaat Siiri Schneider, e-post: [email protected] Võlgnik NSMOÜ, registrikood XXX, asukoht: XXX juhatuse liikmed OB ja OG Ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok, asukoht: Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ, Estonia pst 1 Tallinn 10143, telefon 684 4400, 52 55757, e-post: [email protected].
Kohtuistungi toimumise aeg
05.09.2011.a.
Kohtuistungil osalenud isikud
Võlausaldaja esindaja vandeadvokaat Siiri Schneider, ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok
on 30.05.2011. a avaldatud avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte: kustutada NSMOÜ äriregistrist ja teha äriregistri B-osa registrikaardile kustutamise kanne äriseadustiku § 60 lg 3 alusel. Võib väita, et võlgniku juhatus on tegevuse algusest peale rikkunud eelnimetatud kohustusi – ei registripidajale ega ajutisele haldurile pole esitatud majandusaasta aruandeid, mis annab põhjust kahelda võlgniku raamatupidamise kvaliteedis. Seetõttu ei ole ajutisel pankrotihalduril võimalik anda adekvaatset ülevaadet võlgniku maksejõuetuse põhjuste ja tekkimise aja kohta. Võlgniku pangakontode analüüsist selgus, et 2007. a on võlgnik andnud laenu osanikule AS G.S.G. kogusummas 43 459,92 eurot. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 159 lg 1 p 1 kohaselt ei või osaühing anda laenu oma osanikule, kelle osa esindab rohkem kui 5 protsenti osakapitalist. Samas täpsustab ÄS 159 lg 2, et tütarettevõtja võib anda laenu oma emaettevõtjale või emaettevõtja aktsionärile, osanikule või liikmele, mis moodustab tütarettevõtjaga sama kontserni, kui sellega ei kahjustata osaühingu majanduslikku seisundit ega võlausaldajate huve. Kuna ajutisele haldurile ei ole esitatud mitte ühtegi võlgniku tegevusega seotud dokumenti, on raske hinnata, kas antud laen omas negatiivset mõju võlgniku tegevusele. Pangakontodelt selgus veel, et võlgniku osanik AS G.S.G. on 2007. a keskel ja 2008. a alguses kandnud võlgniku kontole kogusummas 54 964,02 eurot selgitustega osakapitali suurendamine ja osakapitali maks, kuid võlgniku registriandmetest ei nähtu, et oleks suurendatud osakapitali. 26.08.2009. a esitas LP Harju Maakohtule hagi võlgniku vastu saamata jäänud töötasu 4 092,33 euro nõudes. Võlgnik kostjana 04.02.2010. a toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Kohus tegi 15.02.2010. a nimetatud asjas tagaseljaotsuse ning mõistis hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu. 03.03.2010. a teatas võlgnik kohtule, et soovib tagaseljaotsusele esitada kaja. Harju Maakohtu 29.03.2010. a kohtuotsusega 2-09-42752 tunnistas kohus tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks. 18.05.2010. a algatati võlgniku suhtes täitemenetlus Harju Maakohtu otsuse ning LP’i avalduse alusel kohtutäitur Kaire Põlts’i juures. 15.06.2011. a koostatud täitemenetluse kokkuvõtte kohaselt ei ole võlgnikul tuvastatud registrivara, millele sissenõuet pöörata. Pangakontode arestimine ei ole viinud võlanõude täitmiseni, sest arestimise tulemusena laekumisi kohtutäiturile ei toimunud. Kohtutäituri seisukoha kohaselt ei ole võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada, mis viitab võlgnikul piisava vara puudumisele. Seega esinevad võlgniku suhtes maksejõuetust põhistavad eeldused. Lisaks on võlgniku suhtes alustatud täitemenetlus ka teiste võlausaldajate avalduste alusel, kellest enamus on võlgniku töötajad ning suur osa avaldusi täitemenetluse algatamiseks on sisse antud 2010. a. Samuti nähtub pangakontodelt mitme laenulepingu olemasolu. Seega võib väita, et võlgniku makseraskused süvenesid eelkõige 2010. a. jooksul. Võlgniku juhatuse liikmed ei ole ajutise halduri hinnangul täitnud oma kohustusi nii TsÜS § 35 kui ka ÄS § 187 lg 1 ette nähtud hoolsusega ning võimalik, et hiljaks on jäädud ka pankrotiavalduse esitamisega.
Maanteeameti andmetel liiklusregistris võlgniku nimele 12.08.2011. a seisuga sõidukeid/väikelaevu registreeritud ei ole ega ole olnud. AS-is Eesti Väärtpaberikeskus võlgnik väärtpaberikontot ei oma. Elektroonilise kinnistusraamatu andmete kohaselt võlgnikule kinnisvara ei kuulu ega ole kuulunud.
Ajutisele halduri käsutuses oleva info põhjal puudub võlgnikul vara. Koguvõlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees 3 648,68 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmete kohaselt on võlgniku suhtes käimas 14 täitemenetlust kogusummas 63 164,08 eurot. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt ca 66 000 eurot. Ajutisele haldurile ei ole esitatud vajalikku raamatupidamisdokumentatsiooni, mistõttu puudub võimalus tagasivõitmise võimaluste välja selgitamiseks. Ajutisele haldurile ei ole esitatud mitte ühtegi võlgniku raamatupidamisega seotud dokumenti, samuti puuduvad äriregistris majandusaasta aruanded, seega ei ole halduril võimalik anda lõplikku ja adekvaatset hinnangut võlgniku maksejõuetuse ning tervendamise võimalikkuse kohta. Registritest ja pankadest kogutud andmete põhjal on näha, et võlgnikul on kui mitte välja kujunenud maksejõuetus siis vähemalt tõsised makseraskused, sest registrivara puudub ning teadaolevaid võlgnevusi on vähemalt 66 000 euro ulatuses. Võlgniku juhatuse tegevuses on viiteid sellele, et juhatuse liikmed ei ole oma kohustusi täitnud vajaliku hoolsusega – korraldamata on raamatupidamine, hooletult on suhtutud algatatud täite- ja kohtumenetlustesse ning võlausaldajate huve võis kahjustada ka osanikule antud laen. Ajutisel halduril ei ole piisavalt informatsiooni, et anda hinnangut, kas võimaliku maksejõuetuse põhjuseks on pankrotikuritegu või raske juhtimisviga, või muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud ajutises menetluses selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kokku ca 66 000 eurot ning vara väärtus ca 1400 eurot. Ajutine pankrotihaldur leiab, et hetkel puudub võlgnikul arvestatav vara, mille arvelt oleks võimalik peale pankroti väljakuulutamist rahuldada võlausaldajate nõudeid, sh. ei kata olemasolev vara ära pankrotimenetluse kulusid. Seega puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras 05.09.2011 määrusega NSMOÜ pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul NSMOÜ pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutisel halduril ei ole piisavalt informatsiooni, et anda hinnangut, kas võimaliku maksejõuetuse põhjuseks on pankrotikuritegu või raske juhtimisviga, või muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Antud juhul ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu.
Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 13 tundi. Haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1040 eurot (lisandub sotsiaalmaks 363.99 eurot) ning vajalike kulutuste katteks 63 eurot, kokku 1466.99 eurot. Ajutine haldur palub tasu välja mõista võlausaldaja poolt kohtudeposiiti tasutud summast ja ülejäänud osa võlgnikult. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Vastavalt ajutise halduri taotlusele tuleb ajutise halduri tasu summas 1250 eurot tasuda võlausaldaja poolt kohtudeposiiti kantud summast ja ülejäänud osa tasust ja kulutustest kokku 216.99 eurot tuleb välja mõista võlgnikult ning kanda Oliver Ennok'i arvelduskontole Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule juhatuse liikmele OG`le (ik XXX).
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.