O Bi ja S Ba hagi Reining Invest OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14. märtsi 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
O Bi ja S Ba apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
03.09.2013, avalik kohtuistung
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
6000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: O B (isikukood xxxxxxxxxxx) Hageja II: S Ba (isikukood xxxxxxxxxxxxx) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Kai Amos Kostja: Reining Invest OÜ (registrikood 11599141), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalev Bachmann
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 14. märtsi 2013 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud võrdsetes osades hagejate, O Bi ja S Ba kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.O B ja S Ba esitasid 07.03.2012 Harju Maakohtule hagi Reining Invest OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks Reining Invest OÜ poolt Tallinna kohtutäitur Veiko Kaasikule 28.11.2011 esitatud avalduse alusel O Bi suhtes algatatud täiteasjas nr 007/2011/84304 ja S Ba suhtes täiteasjas nr 007/2011/84305.
2.Hagiavalduse kohaselt andis kohtutäitur Veiko Kaasik 10.02.2012 hagejale I üle täitmisteate täiteasjas nr xxxxxxxxxx ja hagejale II täiteasjas nr xxxxxxxxxx, mille kohaselt on sissenõudja kostja, kes omandas hagejate vastu nõude OÜ-lt Alberta Trade 05.01.2010 sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel. Kostja nõue 415 425,72 eurot tulenes 26.01.2009 sõlmitud laenulepingust ja 26.01.2009 hageja I sõlmitud käenduslepingust. Hageja I ja hageja II tagasid võlgniku kohustusi hagejate ühisvarale seatud hüpoteegiga. Täitmisteate kohaselt on täidetavaks summaks koos kohtutäituri tasuga 439 124,15 eurot. Hagejad kohustusid hüpoteegi seadmise lepinguga alluma kohesele sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.
3.Nordic Shipping Management OÜ (edaspidi NSM) ja OÜ Alberta Trade sõlmisid 26.01.2009 laenulepingu summale 425 000 USD, mis tuli välja maksta 5 pangapäeva jooksul. Hageja I ja OÜ Alberta Trade sõlmisid 26.01.2009 käenduslepingu ning hageja I ja hageja II ning OÜ Alberta Trade sõlmisid 26.01.2009 hüpoteegi seadmise lepingu ning asjaõiguslepingu hagejate omandis oleva kinnistu koormamiseks. OÜ Alberta Trade ei andnud NSM-le osaliselt lubatud ulatuses ja ajal laenu, NSM jättis saadud laenuosa OÜ-le Alberta Trade tagastamata. OÜ Alberta Trade loovutas laenulepingust tuleneva nõude hagejate vastu 05.01.2010 kostjale. OÜ Alberta Trade loovutas 10.06.2010 kostjale ka hagejate ühisvarale seatud hüpoteegi. Harju Maakohus 28.09.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-28041 lõpetati NSM pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kostja esitas hagejale I ja hagejale II kohustuse täitmise nõude 05.10.2011, andes hagejatele nõude täitmiseks aega 1 kuu. Hagejad ei tunnista kostja nõuet selle suuruse, koosseisu ja kontrollitavuse puudumise tõttu, samuti nõude aluse puudumise tõttu.
4.26.01.2009 laenulepingu sõlminud isikute tahe oli suunatud lühikese aja vältel kõigi m/l ISIS võlausaldajate võlgade tasumisele ja sundenampakkumise vältimisele selleks, et taastuks laeva otstarbeline kasutus, kuid OÜ Alberta Trade lepingus kokkulepitud tingimusi ei täitnud. Hageja I andis pärast laenulepingu sõlmimist 26.01.2009 vaid ühel juhul nõusoleku laenuraha väljamaksmiseks muul viisil, kui lepingus kokku lepitud. Hageja I ei tunnista muid OÜ Alberta Trade poolt otse kolmandatele isikutele tehtud väljamakseid oma kohustusena isegi siis, kui need väljamaksed on tehtud NSM
teise juhatuse liikme kirja alusel (O G kirjad). Vastavalt 26.01.2009 hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu p-le 4.1 oli hageja I osas kohustuse tekkimise aluseks kokkuleppe sõlmimine hagejaga I. Laen tuli välja maksta kiirelt selleks, et selle arvel saaks täita kõik m/l ISIS kasutamisega seotud varalised kohustused. Tegelikkuses jäi eesmärk saavutamata, m/l ISIS jäi aresti alt vabastamata. Laenusaaja võis 26.01.2009 laenulepingu p 2.1 kohaselt laenu kasutada üksnes m/l ISIS kasutamisega seotud varaliste kohustuste täitmiseks. See oli sihtotstarbelise laen. OÜ Alberta Trade kandis laenulepingu alusel NSM arvelduskontole õigeaegselt vaid 100 000 USD. Pärast esimese laenuosa laekumist 29.01.2009 läks hageja I töölähetusse Saksamaale Rostocki m/l ISIS aresti vabastamise osas läbirääkimiste pidamiseks, seetõttu ei saanud ta kontrollida NSM poolt laenusumma kasutamist. Laenusumma osas tegi käsutusi teine juhatuse liige O G, osa laenusummat kasutati mittesihtotstarbeliselt. Õigeaegselt üleantud laenusummast 195 000 USD kasutas NSM ettenähtud otstarbel vaid 141 984,29 USD. Hageja I ei saanud mõjutada NSM tegevust. Hageja I ei osalenud alates 2009. a veebruarist NSM igapäevases majandustegevuses ega varade käsutamises pingeliste suhete tõttu teise juhatuse liikme O G ja NSM osaniku AS G.S.G. Metal juhatuse liikmete V G ja N Gga. Vaatamata asjaolule, et hageja I oli NSM juhatuse liige ja osakapitalist 50% ulatuses osaniku Pioneer STS OÜ seaduslik esindaja, langetas kõik NSM tegevusega seotud otsused sisuliselt vaid teine osanik AS G.S.G Metal ja selle osaniku esindajana juhatuse liige O G. Laenulepingut ei täidetud kokkulepitud ajal, kohas ja viisil. Laenulepingu p-de 3.2 ja 6.2 ning VÕS § 396 lg-st 1 lähtudes sõltub laenusumma tagasimaksmiskohustuse tekkimine laenusumma eelnevast üleandmisest laenusaajale. Selle nõude rikkumine on võlgniku vastutusest vabanemise aluseks. OÜ Alberta Trade ja NSM muutsid olulises ulatuses laenulepingut ega teatanud sellest käendajale. Käendaja ei vastuta VÕS § 145 lg 4 alusel. Laenulepingu p 1.1 kohaselt on lepingu dokumentideks laenuleping, selle lisa 1 käendusleping ja iga täiendav pooltevaheline kirjalik dokument eesmärgiga muuta see dokumente laenulepingu osaks. Kuivõrd laenulepingu pooleks oli ka hageja I käendajana, võisid käendajale laieneda vaid sellised uued kohustused, millised olid poolte ja käendaja vahel kirjalikult kokku lepitud. Hagejad ja OÜ Alberta Trade sõlmisid 26.01.2009 hüpoteegi seadmise lepingu hagejate omandis oleva kinnistu koormamiseks. Lepingu p 4.1 järgi kohustusid hagejad tagama oma kinnisasjaga OÜ Alberta Trade ja NSM 26.01.2009 laenulepingust, 26.01.2009 käenduslepingust, samuti võimalikest tulevikus hageja I ja OÜ Alberta Trade vahel ning hageja I ja NSM vahel sõlmitavatest lisadest tulenevaid NSM kohustuste täitmist maksimaalselt 6 500 000 krooni, so 415 425,71 euro ulatuses. Hageja I ei sõlminud 26.01.2009 laenulepingu lisa ega muud lepingut või kokkulepet, millest kostja nõue võiks tuleneda. OÜ Alberta Trade ei esitanud NSM-le laenulepingu täitmise nõuet ega viivisenõuet, kuigi NSM kohustus laenu I osa tagasi maksma juba 20.04.2009 ja laenu lõplikult koos intressiga tagasi maksma 20.07.2009. Seega nõustus laenusaaja lepingutingimuse rikkumisega. VÕS § 145 lg 4 kohaselt tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu sõlmimist, ei laienda käendaja kohustust. Käenduslepingu p 1.1 järgi võttis hageja endale kohustuse vastutada 26.01.2009 sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest ja 26.01.2009 sõlmitud hüpoteegi seadumise lepingu p 4.1 järgi tagada nõudeid, mis tulenevad 26.01.2009 laenulepingust ning selle võimalikest tulevikus hagejaga I sõlmitavatest lisadest või muudest lepingutest. Hageja I ei sõlminud OÜ-ga Alberta Trade ega NSM-ga leping lisasid, muid kokkuleppeid ega lepinguid.
10.Kostja poolt kohtutäiturile esitatud võlasumma ja viivise arvestuse tabelitest nähtub, et OÜ Alberta Trade on NSM-le rahasummasid üle andnud terve 2009. aasta. Seega tekkis OÜ Alberta Trade ja NSM vahel 26.01.2009 laenulepingu tingimustest erinev võlasuhe, millise tingimused ja eesmärgid ei ole hagejale teada.
11.Kostjal puudub hagejate vastu nõue, kuna OÜ Alberta Trade sattus VÕS § 119 lg 1 mõttes vastuvõtuviivitusse ja hagejatel esineb vastutusest vabanemise alus. Laenuandja poolt laenu väljamaksmisega viivitamise tõttu ei suudetud täita laenulepingus märgitud eesmärki, mille tulemusena ei teenitud laenu tagasimaksmiseks vajalikku raha ja NSM-l jäi laenu tagastamise kohustus täitmata.
12.Kostjal puudub nõue hagejate vastu, kuna hagejatega ei sõlmitud kokkulepet tulevikus loovutatavate nõuete tagamise kohta. 05.01.2010 nõude loovutamine oli ka vastuolus heade kommetega ja seetõttu on tehing TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine. Nõudeõiguse loovutamise lepingu eesmärgiks oli ära kasutada hageja I käenduslepingust tulenevat kohustust ning viia nõude loovutamisega poolte vastastikuste kohustuste väärtus tasakaalust väljas. Selline tegevus on TsÜS § 86 lg 2 p 1 ja p 2 järgi heade kommete vastane.
13.AS G.S.G Metal sai korraldada põhivõlgniku poolt laenu tagasimaksmist OÜ-le Alberta Trade, kuid ei teinud seda. Ühtegi laenu tagastamise nõuet ei esitatud. Selleks, et saaks hagejatele esitada nõude kogu lubatud piirmäära ulatuses, korraldas AS G.S.G Metal eelnevalt NSM pankrotimenetluse ning alles siis, kui NSM pankrotimenetlus lõppes raugemisega, lubas ta kostjal 05.10.2011 esitada hagejatele nõude. Jättes põhivõlgnikult laenu tagasi nõudmata, võttis AS G.S.G Metal endale vastutuse 26.01.2009 laenulepingu täitmise üle, pannes seejuures tegelikult vastutust kandma hagejad.
14.Lepingud sõlmiti 26.01.2009, kuid alates 01.02.2009 hagejale I enam töötasu ei makstud. Laenuandjale oli teada, et hagejal I puuduvad korralised sissetulekud, mille arvel laenuandja nõutud tagamiskohustusi täita. Lisaks ei täitnud laenuandja laenulepingut õigel ajal. Neil asjaoludel esines laenu-, käendus- ja hüpoteegi seadmise lepingute sõlmimise ajal olulises ulatuses TsÜS § 86 lg 2 p 2 nimetatud asjaolu pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. 26.01.2009 sõlmitud käendusleping on tühine. Kostja vastuväited
15.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõude suuruseks on täitmisteate kohaselt 415 425,72 eurot, mis võrdub sissenõudja kasuks seatud hüpoteegisummaga. Kuna kostja täitmisavalduse alusel alustatud täitemenetluse ese ongi hüpoteegi realiseerimine laenulepingust tuleneva nõude rahuldamiseks, siis täitemenetluses esitatud nõue ei saa olla suurem hüpoteegisummast, kuigi reaalne nõue võib sellest suurem olla (hüpoteegisummat ületavas osas puuduks kostjal täitedokument täitemenetluse alustamiseks). Seega on alusetu hagejate väide, et täitemenetluses sissenõutav summa on temale selgusetu. Laenu põhisumma ümberarvestatult kursiga 1,2944 (423 798,36 – 13 887,19) on 409 911,17 USD, so 316 680,45 eurot, millele lisandub intress 12% aastas, s.o 119 974,93 eurot ja viivis 0,15% iga tagastamisega viivitatud päeva eest, so 508 672,16 eurot. Kogu võlasumma (316 680,45 + 119 974,93 + 508 672,16) 945 327,53 eurot ületab oluliselt täitemenetluses sissenõutavat (ja hüpoteegi)summat (so 415 425,72 eurot).
16.Hageja I sõlmis käenduslepingu oma majandus- või kutsetegevuses ning pidi mõistma kõiki laenu- ja käenduslepingu sõlmimise aluseks olevaid asjaolusid, oma võimet täita käendusega võetud kohustusi ning NSM võimet täita laenulepingust tulenevaid kohustusi jms. Hagejal I oli võimalus kasutada kõiki juhatuse liikme õigusi ja teostada
kõiki juhatuse liikme kohustusi. Hagejad ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta ei saanud seda teha ega osaleda äriühingu juhtimises. Hagejate väide, et hagejal I puudus võimalus kontrollida laenuraha kasutamist, ei vasta tegelikkusele. Hagejal I oli NSM OÜ Swedbankis asunud arvelduskonto nr 221037656235 käsutamise õigus. Hageja I käsutas eelnimetatud arveldusarvel asunud raha koos teise juhatuse liikmega.
17.Tõendamata ja arusaamatu on väide, et OÜ Alberta Trade rikkus laenulepingut. Laenulepingu p-st 1.1.3 nähtub, et laenulepingu koostisosa on iga pooltevaheline vähemalt kirjalikus vormis dokument, mille pooled lepingule lisavad eesmärgiga muuta see lepingu püsivaks osaks. Seega on NSM kirjad laenulepingu lisad, millega laenulepingu pooled leppisid kokku laenusumma väljamaksmises laenulepingu p-s 6 kokkulepitust erineval ajal ja viisil, sest vastavalt p-s 6.2 sätestatule on pooltel õigus kuni laenusumma täieliku väljamaksmiseni kokku leppida teisiti. Igal NSM juhatuse liikmel, sh O Gl, oli seadusest tulenev, hagejaga I samaväärne õigus muuta laenulepingut selles sisalduvatel õiguslikel alustel.
18.Hagejate väide, et kahe kassa väljamineku orderi alusel tehtud väljamaksed ei ole seotud laenulepinguga, ei vasta tegelikkusele. Isegi lepingurikkumine OÜ Alberta Trade poolt (mida ei esine) ei vabasta hagejat I käenduslepingu täitmisest. Hagejatel ei ole kohustuse täitmise lõppemise vastuväite esitamise õigust.
19.Ka laenusumma sihtotstarbevastane kasutamine (mida ei esine) ei vabastaks NSM ega hagejat I lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Laenuraha sihtotstarbelist kasutamist tõendavad OÜ Alberta Trade arvelduskonto nr 221016417000 väljavõtted, millest nähtub, et kõik laenulepingu alusel tehtud rahalised ülekanded on tehtud m/l ISIS kasutamisega seotud varaliste kohustuste täitmiseks. Hageja I käendas laenulepingust tulenevat raha tagasimaksmise kohustust sõltumata sellest, kuidas laenusaaja laenusummat kasutab. Vastupidises ei ole pooled kokku leppinud. NSM poolt laenulepingu väidetavast rikkumisest (mida ei esine) tulenevad õigused (nt õiguskaitsevahendite kasutamise õigus) saavad kuuluda vaid laenuandjale, so OÜ-le Alberta Trade, mitte aga hagejatele. Käenduslepingus puudub laenuandjal ja hagejal I kokkulepe, mille kohaselt vabastab laenulepingu rikkumine laenusaaja poolt hageja I käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmisest.
20.Hageja I oli NSM juhatuse liikmena ja käendajana teadlik kõigist laenulepingu alusel tehtud väljamaksetest ja aktsepteeris neid täielikult. Sellest informeerisid teda regulaarselt teine juhatuse liige O. G ja laenuandja esindaja. Peale laenu tagastamise lõpptähtaja saabumist nõudis OÜ Alberta Trade korduvalt kogu laenusumma tagastamist, kuid hageja I keeldus sellest jätkuvalt, viidates rahaliste vahendite puudumisele ning palus laenusumma tagastamise tähtaja pikendamist.
21.OÜ Alberta Trade ja NSM ei muutnud laenulepingut olulises ulatuses. Hagejad ei tõendanud VÕS § 145 lg 4 kohaldamise eeldusi. VÕS § 145 lg 4 sätestab, et tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu sõlmimist, ei laienda käendaja kohustust. NSM ei teinud ühtegi tehingut, mis laiendaks käendaja (hageja I) vastutust. Põhitehingu muutmine ei lõpeta käendaja käenduslepingust tulenevaid kohustusi. Käendajal on õigus sellisel juhul keelduda käenduslepingus märgitust suuremas ulatuses nõude rahuldamisest – viimane ei vabasta aga kohustuse täitmisest kui sellisest.
22.Põhjendamatu on hagejate väide, et OÜ Alberta Trade, NSM (kelle seaduslikuks esindajaks ta ise oli) ja kostja eesmärgiks oli laenulepingu sõlmimisega hagejale I kahju tekitamine.
23.Ebaõige on väide OÜ Alberta Trade vastuvõtuviivituse kohta. See ei põhine tegelikkusel ja on õiguslikult perspektiivitu. Hagejad ei selgitanud, milles seisnes
väidetav vastuvõtuviivitus ja kuidas see võiks vabastada hagejat I käenduslepinguga võetud kohustuste täitmisest.
24.VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 167 lg 1 sätestab, et nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, sealhulgas eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad, lähevad nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale. Eeldatakse, et nõude loovutaja on kohustatud üle andma ka nõudega mitteseotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused. See tähendab, et kui käenduslepingu pooled ei ole otsesõnu kokku leppinud selles, et põhivõlgniku suhtes toimunud nõude loovutamine vabastab käendaja käenduslepingust tulenevast vastutusest, ei vabasta nõude loovutamine käendajat käenduslepinguga võetud kohustuste täitmisest. Eeltoodu tähendab, et kostjal on kõik OÜ Alberta Trade õigused ja kohustused käendaja vastu nõude maksmapanemisel. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
25.Maakohus jättis hagi rahuldamata, tühistas hagi tagamise abinõu ja jättis menetluskulud hagejate kanda.
26.Põhjendamatu on hagejate väide nõude ebaselguse kohta. Kohus kirjeldas üksikasjaliselt nõude kujunemist ja tuvastas, et kostjal on hagejate suhtes põhivõlgnevusest ja intressist moodustuv nõue vähemalt 436 655,38 euro suuruses, millele lisandub viivis. Täitedokumendis nõuab kostja hagejatelt 415 424,72 euro tasumist, kuna just selles summas on sissenõudja kasuks seatud hüpoteek.
27.Hageja I sõlmis käenduslepingu oma majandus- ja kutsetegevuses, mistõttu talle ei laiene tarbijaid puudutavad võlaõigusseaduse sätteid. Hageja I oli OÜ Pioneer STS ainuosanik ning OÜ Pioneer STS oli omakorda NSM osanik 50% ulatuses. Hageja I sõlmis käenduslepingu nii NSM juhatuse liikme kui osanikuna, mistõttu oli tegemist majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepinguga ning hageja I väide, et ta ei mõistnud käenduslepinguga kaasnevaid riske, on põhjendamatu.
28.Hagejad ei esitanud tõendeid, mis kinnitaksid väidet, et hagejal I ei olnud võimalik osaleda NSM tegevuses laenulepingu tagastamisel. Hageja I oli laenulepingu sõlmimise ajal NSM juhatuse liige koos O Gga, kes kuulati üle tunnistajana. Tunnistaja kinnitusel olid temal ja hagejal I võrdsed õigused ettevõtte juhtimisel, samuti oli mõlemal ühesugused õigused arvelduskonto kasutamiseks. Hagejale I ei tehtud mingeid takistusi NSM juhtimises ning ta osales aktiivselt äriühingu tegevuses ja laenu kasutamises. Tunnistajana üle kuulatud OÜ Alberta Trade juhatuse liige Andre M kinnitas, et hageja I juhtis NSM-i. NSM ajutise halduri aruandest ilmneb, et hagejal I oli NSM arveldusarve käsutamise õigus vähemalt kuni 15.08.2011.
29.Nähtuvalt NSM seaduslike esindajate saadetud kirjadest on NSM ise taotlenud laenusumma väljastamist mitmetele erinevatele adressaatidele, seega nõustus NSM laenusumma tasumisega lepingus sätestatust erineval viisil. Tunnistaja Andrei Mi ütluste kohaselt kandis ta osa raha just hageja I ja O. G korraldusel mujale kui NSM kontole, kuna ettevõttel tekkisid arveldusarvega probleemid. Põhjendamatu on hagejate väide, et OÜ Alberta Trade on rikkunud laenulepingu tingimusi ning see peaks vabastama hagejad käenduslepinguga võetud kohustusest. Nimetatud asjaoludega on ümber lükatud ka hageja I väide, nagu ta ei oleks olnud kursis laenulepingu muudatustega. Hageja I tegeles aktiivselt NSM juhtimisega, ta osales ise
lepingut puudutavate muudatuste kooskõlastamises või aktsepteeris teise juhatuse liikme poolt antud korraldusi. Samuti ei ole antud juhul tegemist VÕS § 145 lg-s 4 sätestatuga, mille kohaselt tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu sõlmimist, ei laienda käendaja kohustust. Kõik OÜ Alberta Trade poolt tehtud väljamaksed olid seotud OÜ Alberta Trade ja NSM vahel 26.01.2009 sõlmitud laenulepinguga ning hageja I oli sellest täielikult teadlik.
30.Tõendatud ei ole hagejate väide, et NSM ei kasutanud laenusummat sihtotstarbeliselt, mistõttu ei ole kostja nõue põhjendatud. OÜ Alberta Trade pangakonto väljavõttest ilmneb, et laenuandja tegi kõik laenusummaga seotud väljamaksed laenulepingus nimetatud sihtotstarbel, st m/l ISIS kasutamisega seotud kulutuste katteks. Tunnistaja A. M ütluste kohaselt kandis tema OÜ Alberta Trade nimel vastavalt hageja I ja O. G korraldustele laenuraha laeva kulutuste eest sinna, kuhu viimased käskisid. Seega on hagejate väide, et laenuraha ei kasutatud lepingus nimetatud otstarbele vastavalt, põhjendamatu.
31.Antud juhul ei ole tegemist olukorraga, kus OÜ Alberta Trade oleks jäänud NSM suhtes vastuvõtuviivitusse. OÜ Alberta Trade ei rikkunud laenulepingu tingimusi, mistõttu ei saanud NSM poolt kohustuste täitmata jätmise põhjuseks olla mõni OÜ-st Alberta Trade tulenev asjaolu. Seega on hagejate viide vastuvõtuviivitusele alusetu.
32.Hagejad ei esitanud tõendeid selle kohta, miks käesoleval juhul ei kohaldu VÕS § 164 lg-s 1 ja § 167 lg-s sätestatud regulatsioon. Nõude loovutamine ja sellega seotud kõrvalkohustuste üleminek toimus vastavalt seaduses sätestatule ning kostjal on hagejate suhtes vastava nõude esitamise õigus. Hagejad ei esitanud tõendeid, millest nähtuks, et OÜ Alberta Trade ja kostja vahel sõlmitud nõude loovutamise leping oli heade kommetega vastuolus.
33.Hageja I sõlmis käenduslepingu oma majandus- ja kutsetegevuse raames ning oli teadlik sellega kaasnevast riskist. Seega ei ole alust asuda seisukohale, et käenduslepingu sõlmimisel kasutati ära hageja I teadmatust või kõnealune leping oli ühe lepingupoole kahjuks oluliselt tasakaalust väljas. Puudub alus 26.01.2009 sõlmitud käenduslepingu tühisuse tuvastamiseks.
34.Hagejad ei esitanud asjaolusid ega tõendeid, mis annaksid aluse asuda seisukohale, et täiteasjades nr 007/2011/84304 ja 007/2011/84305 kajastatud nõue ei ole põhjendatud. Seega puudub alus tunnistada nendes täiteasjades sundtäitmine lubamatuks ja hagi tuleb TMS § 221 lg 1 alusel jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
35.Hagejad paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
36.Kohus tugines mitmete seisukohtade kujundamisel üksnes tunnistajate O G ja Andrei Mi ütlustele, kes teatasid üksmeelselt, et hageja I osales aktiivselt NSM juhtimises ja omas kogu vajalikku informatsiooni, kuigi tõenditest nähtub muud. Kuivõrd mõlemad tunnistajad on seotud nii laenuandja kui kostjaga, ei ole nende tunnistused erapooletud.
37.Kohus analüüsis asjaolusid ühekülgselt ja jättis hagejate väited ning esitatud tõendid hindamata. Kohus jättis kujundamata seisukoha enamuse laenulepingu tingimuste rikkumiste osas. Hagejad selgitasid, et laenu võeti selleks, et vabastada Rostockis aresti alt Nordic Shipping Management OÜ poolt opereeritav m/l ISIS ja jätkata majandustegevust. Kostja ei lükanud ümber, et äriplaan oli hagejate poolt hagiavalduses kirjeldatud kujul olemas ja laenuandja oli sellest teadlik. Hagejad teatasid, et laeva arestist vabastamiseks ja remondiks kulub ca 400 000 USD. Kostja ei lükanud seda ümber, seega puudub vaidlus vajamineva summa suuruse osas.
Laenulepingu tingimuste kohaselt lubas laenuandja anda lühiajalist laenu 425 000 USD. Laenulepingu sõlmimisel olid hagejad nõus andma laenuandjale täiendavaid tagatisi. Laenuandaja ei teatanud lepingu sõlmimisel, et ei kavatse kokkulepitud ulatuses laenulepingut täita, vaid üksnes oma paremal äranägemisel, nurjates sellega äriplaani realiseerimise. Tunnistaja A. Mi ütlused, et väidetavalt olevat laenulepingu pikendamine kokku lepitud hagejaga I suuliselt, ei vasta tegelikkusele ja ei ole muude tõenditega tõendatud. Laenulepingu p 1.1.3 kohaselt oli dokumendiks iga täiendav pooltevaheline kirjalikus vormis dokument. Hagejatele ei ole teada ühtegi kirjalikku dokumenti, millega oleks laenuleping p-s 6.1 kokkulepitud laenu andmise tähtaega muudetud. Kohus leidis, et laenulepingut täideti õigesti osade kaupa perioodil 29.01.2009 kuni 18.03.2010. Kohus ei selgitanud, millele tuginedes kohus sellise järelduse tegi ja millise dokumendiga pikendati laenu väljamaksmise tähtaega. Kohus leidis, et vaatamata sellele, et lepingu p 3.1 kohaselt oli laenusumma 425 000 USD ja kostja kinnitas, et andis pikema perioodi vältel laenu 409 911,15 USD, oli lepingutingimus nõuetekohaselt täidetud. Kohus jättis analüüsimata hagejate väite laenu maksmise tähtaja rikkumise osas. Kohus märkis otsuses, et arvestas laenulepingu täitmise tähtajaks 29.01.2009 kuni 18.03.2010, kuid ei märkinud otsuses, millal ja kelle poolt nii pika perioodi vältel laenu väljamaksmise kokkulepe sõlmiti.
38.Lepingu p 6.2 kohaselt tuli laen üle kanda NSM arvelduskontole nr 221037656235 AS-s Swedbank, kui pooled ei ole väljamaksmise hetkeks kokku leppinud teisiti. Kohus leidis, et muus viisis lepiti kokku, jättes tähelepanuta hagejate väite, et hagejaga I ei ole muutmises kokku lepitud, va 29.01.2009, kui hageja I palus kiirelt välja maksta laevapere palgad. Kogu laenu väljamaksmise aeg saabus 02.02.2009 ja muid nõusolekuid hageja I ei andnud. Lepingu p 2.1.1 kohaselt võis saadud laenu kasutada üksnes m/l ISIS kasutamisega seotud varaliste kohustuste täitmiseks. Kohus leidis, et kostja esitatud Alberta Trade OÜ pangakonto väljatrükiga saab tõendada otstarbe täitmist. Kohtu selline tõlgendus on väär, kohus ei kontrollinud kostja väidet sisuliselt. Kostja ei esitanud kohtule ülekannete aluseks olnud arveid, seetõttu ei ole teada, milliseid kulusid kostja arvas m/l ISIS kuludena ja kas need oli põhjendatud.
39.Laenu eesmärgi olemasolu, vabastada m/l ISIS arestist ja suunata majandustegevusele, kinnitasid tunnistajad A. M ja O. G oma ütlustega. Kuna kostja ei väitnud, et laenusummast tuli kanda ka teiste laevade kulusid, puudutasid tunnistajate ütlused üksnes m/l ISIS seotud kulusid. Kohus ei avaldanud seisukohta hagejate väite kohta, et laenu eesmärk jäi saavutamata, kuna laenusumma õigel ajal välja maksmata jätmise tõttu ei vabastatud laeva aresti alt ja majandustegevust ei saanud jätkata. Kohus jättis tähelepanuta hagejate väite, et laenuandja muutis ühepoolselt laenu otstarvet, asendades lühiajalise laenu pikaajalise arvelduskrediidiga, mille tulemusena ei vabastatud m/l ISIS 2009.a kevadel aresti alt ning laeva ei saanud majanduslikel eesmärkidel kasutada.
40.Nimelt laeva kiirelt aresti alt vabastamise lootuses sõlmis hageja I käenduslepingu ja hagejad hüpoteegi seadmise lepingu. Hagejad olid laenulepingu sõlmimisel veendunud, et äriplaan on reaalne ja äripartneri kinnitusel antakse NSM-le piisavas ulatuses laenu. NSM osanik AS G.S.G Metal ei taganud oma tütarettevõte poolt laenu andmist õigel ajal, õigel viisil ja õiges ulatuses, mistõttu nurjus m/l ISIS aresti alt vabastamine. Laenuandja ei selgitanud laenulepingu rikkumisi, seega oli tegemist tahtliku rikkumisega, mis oli suunatud hagejate varalisele kahjustamisele. Kohus jättis hagejate seisukohad tähelepanuta. Laenulepingu ja tagatislepingute sõlmimisel ei näinud hagejad ette, et laenuandja ei kavatsegi kokkulepitud ulatuses laenulepingut täita, vaid täidab seda üksnes ositi, milline käitumine ei ole lepingulises suhtes lubatav.
41.Kohus asus otsuses seisukohale, et tõendamata on hagejate väide, mille kohaselt ei
saanud hageja I osaleda NSM tegevuses ega seeläbi mõjutada laenulepingu täitmist. Kohus leidis, et vastupidine on tõendatud tunnistajate ütluste ja ajutise halduri aruandega ning jättis muud asjas olevad tõendid analüüsimata. Hagejad selgitasid, et pärast laenulepingu sõlmimist ning 29.01.2009 laevaperele palkade väljamaksmiseks nõusoleku andmist sõitis hageja I Rostocki laeva arestist vabastamist korraldama. Ära sõites oli tal lootus, et laenuandja annab kogu laenu õigeaegselt 02.02.2009 ning et ta saab kohapeal selgitada kõigi nõuete suurused ja korraldada nõuete rahuldamise. Tegelikult ei makstud laenu kokkulepitud ulatuses välja ja laeva ei õnnestunud aresti alt vabastada. Pärast Eestisse naasmist ei olnud hagejal I enam võimalik osaleda NSM tegevuses. NSM osanik AS G.S.G Metal kolis kogu vara ja dokumendid mujale ja hagejal I ei olnud neile enam juurdepääsu. Hagejale I alates 2009.a veebruarist palka ei makstud, mis nähtub hageja 2009.a TSD deklaratsioonist. Kohus jättis eeltoodud tõendid tähelepanuta.
42.Kohus ei pööranud tähelepanu sellele, et tunnistaja O. G andis vastuolulisi ütlusi. Kohus tugines üksnes tunnistaja ütlusele, mille kohaselt olid temal ja hagejal I võrdsed õigused ettevõtte juhtimisel, samuti olid mõlemal ühesugused õigused arvelduskonto kasutamiseks. Tunnistaja teatas, et hageja I osales aktiivselt NSM tegevuses kuni selle lõpetamiseni. Harju Maakohus lõpetas 28.09.2011 määrusega NSM pankrotimenetluse raugemise tõttu. Seega pidi hageja I olema tegevusega seotud kuni 2011.a septembrini. Ajutise pankrotihalduri aruandest selgub, et hageja I ei saanud NSM tegevuses osaleda, kuna elas sellel ajal juba Venemaal. Kostja seda asjaolu ei vaidlustanud. Kohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et tunnistaja O. G ei avaldanud kohtule tegelikke andmeid. Tunnistaja soovis ennast toimunust distantseerida ning kogu vastutuse tegevuse eest veeretada hagejale I. Tunnistaja ei suutnud tõepäraselt kirjeldada, kuidas hageja I alates 2009.a kevadest aktiivselt NSM juhtimises osales ning kuidas sai hageja I teada O. G poolt laenuandjale saadetud rahakirjadest. Väide, et telefoni teel, on ebapiisav. Hageja I eitab mistahes osalemise võimalust või telefoni teel teavitamist. Tunnistaja A. M teatas, et hageja I juhtis NSMi. See väide on õige kuni 2009.a veebruarini, kuid pärast seda on väide väär ja vastuoluline samadel alustel kui O. G ütlused. Kohus jättis tähelepanuta tunnistaja vastuolulised ütlused ning need toimikus olevate tõenditega võrdlemata. Arvestades, et tunnistaja on seotud otseselt NSM osanikuga AS G.S.G Metal, on laenuandja seaduslik esindaja ning kostja lepinguline esindaja, on tunnistaja erapoolik ja tema ütlused on kallutatud. Kohtu tuginemine NSM ajutise halduri aruandele, millest ilmnes, et hagejal I oli NSM arveldusarve käsutamise õigus vähemalt kuni 15.08.2011 seisuga, on ebapiisav järeldamaks hageja I reaalselt tegevuses osalemise võimalust. Seda enam, et pankrotihaldur kinnitas, et hageja I elab Venemaal. Hagejal I ei olnud võimalik osaleda NSM tegevuses, mistõttu ei vastuta hagejad lepingu rikkumise eest.
43.Kohus ei selgitanud, millistele asjaoludele tuginedes jõudis kohus otsuses järeldusele, et hageja I tegeles aktiivselt NSM juhtimisega, osales lepingut puudutavate muudatuste kooskõlastamises või aktsepteeris teise juhatuse liikme antud korraldusi. Hagejad märkisid, et toimikus on O. G poolt laenuandjale 02.02.2009-08.07.2010 edastatud raha väljamaksmise kirjad, kuid neile ei ole kantud hageja I nõusoleku resolutsiooni, samuti ei ole teada muul viisil heakskiidu toimumist. Kohus kujundas seisukoha ilma asjaoludele ja tõenditele tuginemata.
44.Hageja oli seisukohal, et VÕS § 145 lg-s 4, mille kohaselt tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu sõlmimist, ei laienda käendaja kohustust. Seega kõik väljamaksed pärast laenumaksmise tähtaja möödumist 02.02.2009, ei suurenda hageja I kui käendaja vastutust.
45.Hagejad esitasid tervikuna kostja nõudele vastuväite VÕS § 119 lg 1 alusel, mille kohaselt satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust
võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. NSM ei saanud täita laenulepingust tulenevat laenu tagasimakse kohustust põhjusel, et kuigi laenulepingu sõlmimisel Alberta Trade OÜ lubas NSM-le maksta kogu laenu välja hiljemalt 02.02.2009, siis laenuandja seda ei teinud. Alberta Trade OÜ ei täitnud lepingut kokkulepitud ajal ega viisil. Kohus jättis hagejate väite arvestamata seetõttu, et järeldas ekslikult Alberta Trade OÜ poolt 26.01.2009 laenulepingu nõuetekohast täitmist. Hagejad rõhutasid korduvalt, et laenuandja poolt laenu õigel ajal ja õiges ulatuses väljamaksmine oleks võimaldanud äriplaani kohaselt panna m/l ISIS-ist merevedu teostama ning saadud teenustasude arvel saanuks laenu tähtaegselt tagastada. Kohtu ebaõige järeldus toob hagejatele kaasa ebaõiglase vastutusekoorma.
46.Hagejad vaidlesid vastu Alberta Trade OÜ poolt 05.01.2010 nõude loovutamisega seotud 10.06.2010 sõlmitud hüpoteegi loovutamise lepingule. Kuna hüpoteegi loovutamise leping sõlmiti hagejate teadmata, ei läinud kostjale üle õigust allutada hagejaid sundtäitmisele. Kohus jättis hagejate väited tähelepanuta märkides, et VÕS § 164 lg 1 ja VÕS § 167 lg-st 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel üle teisele isikule ning et koos loovutamisega lähevad üle ka nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised.
47.Kohus jättis tähelepanuta hagejate poolt osundatud 26.01.2009 hüpoteegi seadmise lepingu p 4.1, mille kohaselt võisid hagejad tagada ka tulevikus tekkivaid nõudeid, kui selle osas on eraldi hagejaga I kokku lepitud. Seejuures p 4.1 kohaselt tuli need kokkuleppeid sõlmida kas omaniku (hageja I) ja hüpoteegipidaja (Alberta Trade OÜ) või omaniku (hageja I) ja NSM ja hüpoteegipidaja (Alberta Trade OÜ) vahel. Viidatud p 4.1 kohaselt ei pidanud hagejad oma kinnisasja kaudu tagama mingeid muid kohustusi, sealhulgas puudus kokkulepe hagejate poolt tulevikus loovutatavate nõuete tagamise kohta. Kostjale ei läinud üle 10.06.2010 sõlmitud hüpoteegi loovutamise lepingust hagejate kinnisasja arvel nõude rahuldamise õigus. Hüpoteegi seadmise lepingu p 4.1 toodud hagejaga I ettenähtud kokkulepete sõlmimine tagas hagejatele kaitse ülemäärase vastutuse osas. Laenuandja ei maksnud laenu välja tähtaegselt 02.02.2009 ja hagejad ei vastuta alates 03.02.2009 väidetavalt NSM huvides tehtud maksete eest.
48.Hagejad vaidlesid laenulepingule ja käenduslepingule vastu põhjusel, et need on vastuolus heade kommetega ning tühised. Kohus jättis hagejate väited arvestamata, põhistades seda üksnes selgitusega, et hageja I sõlmis laenulepingu ja käenduslepingu oma majandus- ja kutsetegevuse raames ning oli teadlik sellega kaasnevast riskist. Hagejad selgitasid, et laenuandja jättis 26.01.2009 lepingute sõlmimisel avaldamata, et ei kavatse laenu kokkulepitud ajaks 02.02.2009 kokkulepitud ulatuses välja maksta. 26.01.2009 seisuga pidi laenuandjale olema teada, kas tal on võimalik kuue-seitsme päeva pärast 425 000 USD laenuna välja maksta või mitte. Kuivõrd laenuandja lepingute sõlmimisel ei teatanud laenu väljamaksmise takistustest, oli tal valmidus täita lepingutingimusi.
49.Laenuandja tingimusi ei täitnud, seega sai rikkumine toimuda üksnes tahtlusega. Rikkumise eesmärgiks oli hagejatele varalise kahju tekitamine. Selline käitumine on vastuolus heade kommetega. Hagejatel oli lepingute sõlmimise ajaks jäänud ainsa varana nende kodu. Lubadustega meelitati hagejaid nõustuma hüpoteegi seadmise lepinguga. Lühikese aja jooksul pärast lepingute allkirjastamist viidi NSM senisest tegutsemiskohast ära, hagejale I juurdepääsu dokumentidele ega tegevusele ei võimaldatud. Laenuandja nurjas oma tegevusega laeva arestist kiire vabastamise, kuid hiljem nõustus kandma sama laeva sadamas seismise kulusid (kostja arvetuste kohaselt kuni 18.03.2010), tehes nende lisakulude kandmise eest vastutavaks üksnes
hagejad. Kostja ei esitanud ühtegi laenuandja nõuet NSM vastu, samuti ei ole NSM-lt nõutud intressi ega viiviste maksmist. Esimene nõue esitati hagejatele 05.10.2011 pärast seda, kui kohus lõpetas 28.09.2011 määrusega NSM pankrotimenetluse raugemisega. Selline käitumine viitab üheselt hagejatele kahju tekitamise eesmärgile. Laenuleping ning käendusleping on vastuolus heade kommetega.
50.Kohus asus otsuses seisukohale, et nõue on selge ning avaldas otsuses nõude suuruse ja koostisosade arvestuse. Hagejad leiavad, et kostja nõue on ebaselge. Kohus lähtus põhinõude arvestamisel kostja esitatud arvestusest summas 316 680,45 eurot ja laenuperioodist 29.01.2009 - 18.03.2010. Mõlemad kohtu lähtekohad on põhjendamata. Kostja ei esitanud lisaks tabelitele arveid, mille alusel saaks kontrollida kantud kulude põhjendatust ja seotust m/l ISIS, seetõttu ei ole põhinõude summa kontrollitav. Lisaks ei ole õige kohtu märgitud periood, selliselt laenulepingus kokku ei lepitud. Kohus ei märkinud, kuidas ja kelle poolt laenulepingu tingimusi muudeti ning eksis põhinõude arvestusel
51.Kohus eksis ka intressi arvestusel, esitades intressi arvestuse määraga 12% aastas ja leidis, et 14.05.2012 seisuga oli see kokku 119 974,54 eurot. Kohtu seisukoht on üllatav, kuna laenulepingu kohaselt lõppes intressi arvestus laenu tagastamise tähtpäeval 20.07.2009. Muud intressi arvestamise kokkulepet ei sõlmitud ja kohus sellisele kokkuleppele ka ei viidanud. Kohus arvutas ka alates 20.07.2009 lepingujärgse summa tasumisega viivitamisel viivist ja leidis, et 14.05.2012 seisuga oli viivise suuruseks kokku 461 316,59 eurot. Selline viivise nõudmine ei ole põhjendatud, kuna viivist ei ole kunagi NSM-lt nõutud. Ka ei esitanud kostja kuni 05.10.2011 hagejatele põhinõude, intressi ega viivisenõuet. Selline kostja käitumine oli vastuoluline ja vastuolus hea usu põhimõttega. Otsusest ei selgu, miks nõutakse viivist nimelt 14.05.2012 seisuga. Hagejad vaidlevad viivisenõudele tervikuna vastu. Vastus apellatsioonkaebusele
52.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
53.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
54.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
55.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme, mis tooks endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise. Kohus hindas tõendeid õigesti ja tegi nende alusel õigeid järeldusi. Apellatsioonkaebuses kordavad hagejad põhiliselt maakohtus esitatud seisukohti. Maakohus on nendele otsuses hinnangu andnud, käsitledes hagejate seisukohti piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
56.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks kohus tuginenud otsust tehes mitmete seisukohtade kujundamisel üksnes tunnistajate O. G ja A. Mi ütlustele. Maakohus hindas tõendeid kogumis. Tunnistajate ütlused olid kooskõlas kirjalike
tõenditega ja seetõttu puudub põhjus pidada tunnistajaid erapoolikuks. Tunnistajad ei andnud vastuolulisi ütlusi.
57.Maakohus leidis põhjendatult, et OÜ Alberta Trade ei rikkunud laenulepingu tingimusi. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et lepingus märgitud tähtajaks andis laenuandja NSM-le üle 195 000 USD ja hiljem jätkas NSM kirjalike taotluste alusel väljamakseid ositi. Eeltoodu on tõendatud NSM kirjadega (I kd lk 63-77) ja tunnistaja A. Mi ütlustega. Nimetatud kirjad on laenulepingu lisad, millega laenulepingu pooled leppisid kokku laenusumma väljamaksmises lepingu p-s 6 kokkulepitust erineval ajal ja viisil. Lepingu p 6.2 järgi oli pooltel õigus kuni laenusumma täieliku väljamaksmiseni kokku leppida teisiti. Seega soovis NSM ise laenusumma väljamaksmist lepingust sätestatust erineval ajal ja viisil ning tähtsust ei ole sellel, mitu korraldust üks või teine NSM juhatuse liige selleks andis. Maakohus leidis õigesti ka seda, et antud juhul ei ole laiendatud käendaja kohustusi VÕS § 145 lg 4 tähenduses.
58.Hagejate väited laenu mittesihtotstarbelise kasutamise kohta NSM poolt ja laenulepingu eesmärgi mittesaavutamine ei sõltunud laenuandjast ja need asjaolud ei anna alust sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Pealegi ei ole hagejad tõendanud, et laenusummat oleks kasutatud muuks kui m/l ISIS kasutamisega seotud kulutuste katteks. Maakohus ei pidanud kontrollima lisaks OÜ Alberta Trade pangakontole väljamaksete aluseks olevaid arveid, nagu hagejad leiavad. Hageja I NSM juhatuse liikmena sai laenusumma kasutamist kontrollida ja vajadusel reageerida. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et ta oleks esitanud laenuandjale pretensioone laenusumma väljamaksmise viisi ja aja kohta, mis viitab sellele, et ta oli juhatuse liikmena kõikidest asjaoludest teadlik ja nendega nõus.
59.Maakohus leidis tunnistajate ütluste ja ajutise halduri aruande alusel õigesti, et hageja I tegeles aktiivselt NSM juhtimisega ja tal oli arveldusarve käsutamise õigus vähemalt kuni 15.08.2011. Hagejad ei ole millegagi tõendanud oma väidet, et hageja I kõrvaldati NSM juhtimiselt, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei omaks väidetav hageja I mitteosalemine laenusaaja tegevuses antud juhul ka tähtsust. NSM juhatuses oli kaks liiget, kellel olid äriühingu juhtimisel ja otsustuste tegemisel võrdsed õigused.
60.Maakohus leidis õigesti, et alusetud on hagejate etteheited võlausaldaja vastuvõtuviivituse kohta. Ühtegi VÕS § 119 lg 1 kohaldamise eelduseks olevat asjaolu ei ole hagejad kohtu ette toonud. Hagejad ei ole väitnud, et nemad tagatiste andjatena või NSM oleks soovinud lepinguid täita, st täita laenu tagastamise kohustust, kuid selle kohustuse täitmine oleks olnud takistatud nendest sõltumatutel asjaoludel kostja vastuvõtuviivituse tõttu. NSM äriplaani täitmata jäämine ei sõltunud laenuandja, vaid NSM otsustustest.
61.Maakohus andis hinnangu ka hagejate vastuväidetele nõude loovutamise kohta. Apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks kohus seda teinud, ei ole õige. Maakohus kohaldas selles osas VÕS § 164 lg-t 1 ja § 167 lg-t 1 õigesti. Nõude loovutamiseks ei olnud hagejate nõusolekut vaja ja koos nõudega läksid üle ka tagatised ja õigused, sh õigus nõuda hüpoteegi arvel nõude täitmist. Ekslik on hagejate seisukoht, et hüpoteegi seadmise lepingus oleks tulnud eraldi kokku leppida, et hüpoteegiga on tagatud nõue ka siis, kui see tulevikus loovutatakse.
62.Maakohus leidis õigesti, et laenu- ja käendusleping ei ole tühised vastuolu tõttu heade kommetega. Hagejad ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mis võiks anda alust tehingute tühisuse tuvastamiseks. Iseenesest asjaolu, et lepingutega võetud kohustuste täitmisega kaasnevad nendele ebameeldivad tagajärjed, tehinguid tühiseks ei tee. Tõendatud ei ole hagejate väide, et laenuandjal ei olnud raha laenu koheseks väljamaksmiseks ja ta varjas seda. Laenu ositi väljamaksmine toimus NSM soovil ja
tõendamata on hagejate väide, et selle eesmärgiks oli hagejatele varalise kahju tekitamine. Lepinguid ei muuda tühiseks ka asjaolu, et kostja ja laenuandja ei esitanud nõuet NSM vastu ega nõudnud viimaselt ka intressi ja viivise tasumist. Intressi ja viivise tasumises leppisid laenulepingu pooled lepingu p-des 4.1 ja 4.2 ja eelmärgitus kokkuleppimine on laenulepingute puhul tavapärane.
63.Maakohus leidis põhjendatult, et kostja poolt täitmisele esitatud nõue on selge. Kohus analüüsis nõuet piisava põhjalikkusega. Tegelik põhivõlg koos intressivõlaga on suurem kui hüpoteegisumma, kuid kostja ei saa täitmist nõuda hüpoteegisummast suuremas ulatuses ja seda ta ka ei tee. Viivisevõlga kostja hagejatelt ei nõua ja hagejate vastuväited viivisevõla osas on alusetud. Maakohus võla, sh intressivõla arvestamisel ei eksinud. Asjaolu, et kostja ja laenuandja ei esitanud NSM-le nõuet laenulepingu täitmiseks, ei tähenda seda, et kostja ei või esitada avaldusi sundtäitmiseks hagejate suhtes. Sellega ei riku kostja hea usu põhimõtet.
64.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teha asjas teistsugust otsust, kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Maakohtu menetluskulud jäävad hagejate kanda võrdsetes osades, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannavad TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud hagejad samal viisil.
65.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Gaida Kivinurm
Tiit Kollom
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.