US hagi AK vastu kulutuste hüvitamise nõudes 15977,91 euro (250000 krooni) nõudes
Tsiviilasja hind
15977,91 eurot (250 000 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: US(IK XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Leino Biin (AB Heta Biin ja Pihlakas, e-post [email protected]) Kostja: AK(IK XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja: Vjatšeslav V (XXX)
Asja läbivaatamine
Viimane kohtuistung 08.09.2011
RESOLUTSIOON
Kohaldada aegumist ja jätta hagi rahuldamata
Menetluskulude kindlaksmääramine Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (28.09.2011). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.US(edaspidi hageja) esitas 29.10.2010 Harju Maakohtusse hagi AK(edaspidi kostja) vastu kulutuste 250000 krooni hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli hageja abielus kostja tütre
2-10-54142 NK Kostja omanduses oli suvila XXX. Kostja erastas 2004.a. suvila juurde kuuluva maa suurusega 1042 m2 ja kanti kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna. Suvila suuruseks oli 48 m2, hoone oli ühekordne ja halvas tehnilises seisukorras. Selleks, et tagada ehitise säilimine ja normaalne kasutamine vajas suvila kas kapitaalremonti või rekonstrueerimist. Kostja eelistas rekonstrueerimist, aga selleks puudus tal raha. Soovides aidata oma abikaasa ema, kostjat, asus hageja oma vahendite arvel suvilat rekonstrueerima. Suvila rekonstrueerimise põhilised ehitustööd teostati 2006.a. Hinnakalkulatsiooni kohaselt oli rekonstrueerimistööde maksumuseks 511677 krooni. Hageja on seisukohal, et kostja on kohustatud hüvitama 1⁄2 summast, sest hageja finantseeris abikaasade ühisvara arvelt, abielu kostja tütrega on nüüdseks lahutatud ja endine abikaasa ei ole oma ema vastu nõuet esitanud. Seega palub hageja välja mõista kostjalt 250000 krooni (tl 2-3).
2.Hageja esitas tõenditena kinnistusraamatu väljatrüki Harju Maakohtu kinnistusosakonna registreeritud kinnistu XXX, mille omanik AK, kohta; eelarve eramu XXX rekonstrueerimiseks; fotod (tl-4-9).
3.Hageja kinnitas oma vastuses kostja vastusele 17.01.2011, et on 2008.a. esitanud rahalise nõude kostja vastu. Märgitud hagi jäi läbi vaatamata põhjusel, et hageja ei ilmunud kohtuistungile. Hageja mitteilmumine oli tingitud asjaolust, et hageja ei saanud kätte kohtukutset. Ka 03.06.2008 menetlust lõpetavat kohtumäärust ei saanud hageja enne määruse jõustumist kätte. Märgitud põhjusel jäi hagi läbi vaatamata ning see asjaolu tingis hagi uuesti esitamise. Seoses hagi kohtusse esitamisega nõude aegumine TsÜS § 160 alusel peatus ja nõue uue hagi esitamiseks ei ole aegunud. Hageja tegi kostja kinnistule kulutusi olemata selleks kokkuleppega kohustatud. Hageja on tegutsenud käsundita asjaajajana (tl 23-24).
4.Oma 10.03.2011 vastuses hageja täiendas, et ta sai oma väidetavast õiguste rikkumisest kostja poolt teada suvila võõrandamise järgselt, so peale 15.12.2006.a. Aegumistähtaja kulgu saaks lugeda kinnistusraamatusse kande tegemisest märgitud ajast ehk 16.01.2007 pidi hageja teadma oma väidetavate õiguste rikkumisest. Hageja esitas kostja vastu hagi 30.08.2008, mil aegumine peatus. 03.06.2009 kohtumäärusega jäeti hagi läbi vaatamata, kuid osundatud määrust hageja kätte ei saanud ja 05.08.2009 tegi kohus määruse TsMS § 327 korras hoiustamiseks. Samas osundatud määrust hagejale ei väljastatud ja teadet temale ei edastatud. Seega osundatud kohtumäärus ei saanud jõustuda. TsMS § 661 lg 2 alusel pidi 03.06.2009 kohtumäärus jõustuma 03.11.2009, seega menetlus oli peatunud 11 kuud ja 4 päeva ja nõue ei ole aegunud (tl 43-44).
5.Hageja leiab oma 14.04.2011 täiendavas vastuses, et 03.96.2009 kohtumäärus, millega jäeti hageja esialgne hagi läbi vaatamata ja mis 05.08.2009 määrusega hoiustati, ei ole hagejale kätte toimetatud ja ei saanud 25.08.2009 jõustuda (tl 56-57).
Kostja vastus ja tõendid
6.Kostja oma 23.11.2010 vastuses hagi ei tunnistanud. Kostja märkis, et hageja on juba pöördunud samal alusel ja sama eseme kohta hagiavaldusega Harju Maakohtusse. 03.06.2009 jättis Harju Maakohus tsiviilasjas 2-08-93165 haginõude läbivaatamata. Samuti ei ole hageja kandnud oma vahendite arvelt kunagi mingeid aiamaja rekonstrueerimisega seotud kulusid ja tal ei olnud selleks ka rahalisi vahendeid. Kõik tööd teostasid kostja perekonnaliikmed vabal tahtel suvilas viibimise ajal (tl 16). Kostja esitas omapoolsete tõendina 03.06.2008 kohtumääruse tsiviilasjas 2-08-93165 (tl 17, 52).
7.Kostja märkis oma 28.02.2011 seisukohas, et mis tahes rekonstrueerimistööd XXX suhtes lõpetati 2006.a. septembrikuus ja pärast seda pandi maja müüki. 15.12.2006 oli aiamaja müüdud.
2-10-54142 Seega kui hagejal olidki kostjale mingid nõuded käsundita asjaajamise suhtes, siis nõuete aja alguseks pidi olema september 2006. Hageja pöördus kostja vastu kohtusse 28.10.2010, mil oli möödunud üle 4 aasta, seega on hageja nõuded kostja vastu aegunud ( tl 30). Kostja esitas täiendavate tõenditena Harju Maakohtu 26.03.2010 määruse tsiviilasjas 2-08-86837 ja kostja pangakonto väljavõtte 01.01.2002- 31.12.2006 (tl 31-41)
8.Kostja esitas 18.03.2011 ja 19.08.20011 täiendavad taotlused aegumise kohaldamiseks (tl 51, 63).
Kohtulik ärakuulamine
9.Eelistungil 10.03.2011 jäid pooled oma seisukohtade juurde. (tl 47-49). Kohtuistungile 08.09.2011 hageja ei ilmunud ja kostja taotles asjas vaheotsuse tegemist lõppotsuse mõttes ja jätta hagi rahuldamata aegumise motiivil (tl 65).
Kohtuotsuse põhjendused
10.Kohus, läbi vaadanud läbi kostja taotluse aegumise kohaldamiseks, poolte kirjalikud seisukohad ja esitatud tõendid ning kuulanud pooled ära eelistungil, leiab, et asjas on võimalik teha lõppotsus hagi suhtes aegumise kohaldamiseks.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 2 kohaselt on vaheotsus edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Lg 3 kohaselt kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
12.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt hüvitust summas 15977,91 eurot (250 000 krooni) kulutuste eest, mida ta on käsundita asjaajajana või alternatiivselt seltsinglasena teinud 2006.a. kostjale kuuluva suvila rekonstrueerimisel, millise kostja 15.12.2006 võõrandas ja mille uue omaniku kohta (Toomas Jürgenson) on tehtud kanne kinnistusraamatusse 16.01.2007.a (tl 4).
13.Nii tehingust tuleneva nõude (seltsing) kui alusetust rikastumisest tuleneva nõude (käsundita asjaajamine) aegumistähtaeg on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §§-de 146 lg 1 ja 151 lg 1 kohaselt kolm aastat. Asjas ei ole vaidlust, et kõige hilisemalt algas hageja nõude aegumistähtaeg alates 17.01.2007, so päevast, mil pärast kostja poolt suvila võõrandamist oli uue omaniku kohta tehtud kanne kinnistusraamatusse. Seega tulnuks hagi esitada kohtusse hiljemalt 17.01.2010. Hageja esitas hagi 29.10.2010, so 9 kuud ja 12 päeva pärast aegumistähtaja möödumist.
14.Kohus ei saa nõustuda hageja vastuväitega kostja aegumise kohaldamise taotlusele, et nõue oli hageja poolt hagi esialgse esitamisega kohtusse 30.08.2008 peatunud ja kuna hageja ei saanud 03.06.2009 hagi läbi vaatamata jätmise määrust kätte, siis ei olnud aegumistähtaeg hagi uuesti esitamise ajaks 29.10.2010 möödunud. Harju Maakohtu tsiviilasjast 2-08-91365 nähtuvalt jäeti US hagi 03.06.2009 määrusega läbi vaatamata, kuna hageja kohtuistungile ei ilmunud. Määrusel on jõustumismärge 25.08.2009 kuupäevaga. Toimikus oleva 05.08.2009 teate kohaselt loetakse määrus vastavalt TsMS § 327 lg 3 kätte toimetatuks 3 päeva möödumisel teate edastamisest ja alates sellest hakkab kulgema määrusele edasikaebe tähtaeg. Kohus märgib, et TsMS § 327 kohaselt piisab kättetoimetamiseks vastava teate edastamisest saaja aadressile lihtpostiga. Toimiku teadete lehel on 05.08.2009 kuupäevaga märkus teate edastamiseks kohta hagejale. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et hageja aadressile edastati lihtpostiga 05.08.2009 teade
2-10-54142 menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta hoiustamisega maakohtu tsiviil-kantseleis, Kentmanni
13.Eelnevalt on kahel korral üritatud menetlusdokumenti kätte toimetada hagejale tähtpostiga, kuid see ei õnnestunud. TsMS § 326 tingimused olid seega täidetud (TsMS § 327 lg 1), mistõttu 03.06.2009 kohtumäärus tuleb lugeda hagejale kättetoimetatuks 08.06.2009 (5+3). 23.juuniks 2009 oli möödunud 14 päevane tähtaeg kaja esitamiseks määrusele, mistõttu 25.08.2009 oli määrus jõustunud. Eeltoodust lähtudes oli nõue hagi esitamisega (TsÜS § 160) peatunud ajavahemikul 30.12.2008 kuni 25.08.2009, so 7 kuud ja 24 päeva, mistõttu kohus nõustub kostjaga, et seisuga 29.10.2010 oli hageja nõude 3 aastane aegumistähtaeg möödunud ja hageja nõue seega aegunud.
15.Kohus juhib täiendavalt tähelepanu, et kuigi hageja nimelt 30.12.2008 ja 29.10.2010 esitatud hagides on tuginetud samadele faktilistele asjaoludele, siis nimetatud hagides esitatud nõuded ei ole ühtelangevad.. 30.12.2008 esitatud hagis (tsiviilasi 2-08-91365) nõuab hageja kostjalt rahalist hüvitust 511677 krooni (32702,12 eurot), 29.10.2010 esitatud hagis aga 15977,91 eurot. Seega võib väita, et nimetatud hagide puhul ei ole tegemist samade nõuetega, mistõttu nõude aegumise peatumist tulenevalt hagi esitamisest 30.12.2008 ei tuleks üldse arvesse võtta.
16.Riigikohus on lahendis 3-2-1-101-07 märkinud, et vaidlustes, kus üks pool on taotlenud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastada ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et kostja taotlus hageja nõude suhtes aegumise kohaldamiseks on põhjendatud, mistõttu kohus jätab hagi rahuldamata.
Menetluskulud
17.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehakse hageja kahjuks, jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.