Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

2-08-19161

Määruse tegemise aeg ja koht

27. september 2011. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Kohtuasi

G.i K. avaldus täitemenetluse lõpetamiseks

Menetlustoiming

Menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised

Avaldaja:

G.i K. (IK xxx, viibimiskoht; xxx)

RESOLUTSIOON

Keelduda G.i K. avalduse menetlusse võtmisest.

Tagastada avaldus avaldajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

G.i K. esitas kohtule avalduse, milles palus lõpetada tema suhtes täitemenetlus täiteasjas nr 095/2009/2407 seoses täitmise aegumisega.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohus tuvastas, et menetlus täiteasjas nr 095/2009/2407 toimub Viru Maakohtu 27.01.2009. a kohtumääruse (maksekäsk) alusel AS Swedbank nõudes G.i K. vastu võlgnevuse nõudes (tsiviilasi nr 2-08-19161). Kohtumäärus jõustus 06.03.2009. a. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 50 lg 1 kohaselt, täitemenetluse peatab või lõpetab kohtutäitur otsusega. Eelnevalt võib ära kuulata sissenõudja ja võlgniku. Kohus ei tuvastanud, et avaldaja oleks esitanud vastava avalduse kohtutäiturile ja et kohtutäitur oleks lahendanud avaldaja taotluse otsusega. Vastavalt lg 1, kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lähtuvalt lg 1, kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohus leiab, et avaldaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Vastavalt lg 1 p 3, kohus ei võta avaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks pöördunud antud küsimuses kõigepealt kohtutäituri poole ning kohtutäitur oleks teinud otsuse, mille peale võiks esitada kaebuse maakohtule. Kuna avaldaja ei ole pidanud kinni seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, tuleb keelduda tema avalduse menetlusse võtmistest. Vastavalt lg 4, menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast, tagastab kohus selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avalduse esitajale. Kohus juhib avaldaja tähelepanu asjaolule, et tsiviilõigussuhetest tulenevate nõuete aegumist reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seadus, mitte karistusseadustik. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 kohaselt, jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. Täitemenetlus täiteasjas nr 095/2009/2407 on algatatud 07.04.2009. a. Seega on ilmselgelt põhjendamatu avaldaja seisukoht, et nõue, mida täiteasjas nr 095/2009/2407 täidetakse, oleks aegunud.