OÜ Divinum hagi OÜ Gelena Grupp vastu võlgnevuse nõudes. Hagihind 390,08 eurot.
Kohtuistungi toimumise aeg
20. september 2011
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
OÜ Divinum (RK 10641409)
Hageja esindaja:
K. A. (volikirja alusel, e-post: xxx
Kostja:
OÜ Gelena Grupp ( RK 11292081, asukoht; Kruusa 9, Jõhvi)
Kostja esindaja:
G. K. (juhatuse liige, e-post: xxx )
RESOLUTSIOON
1.OÜ Divinum hagi rahuldada 15.08.2011 esitatud nõude ulatuses.
2.Välja mõista kostjalt OÜ-lt Gelena Grupp OÜ Divinum kasuks põhivõlgnevus summas 390.08 eurot (kolmsada üheksakümmend eurot ja 08 senti) ja viivised summas 188,00 eurot (ükssada kaheksakümmend kaheksa eurot ja 00 senti), kokku summas 578,08 eurot (viissada seitsekümmend kaheksa eurot ja 08 senti).
Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja välja mõista kostjalt OÜ-lt Gelena Grupp OÜ Divinum kasuks menetluskulud kogusummas 235,04 eurot (kakssada kolmkümmend viis eurot ja 04 senti).
4.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. Kohtuotsuse täitmisel arvestada kostja OÜ Gelena Grupp poolt hagimenetluse käigus võlgnevuse katteks tasutud summasid. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA ASJA KÄIK
1.OÜ Divinum esitas Pärnu maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Gelena Grupp OÜ vastu 1080,09 euro nõudes ja menetluskulu hüvitamiseks. Pärnu Maakohtu 17.02.2011 kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse. Viru Maakohtu 18.02.2011 määrusega anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. 11.03.2011 esitas hageja Viru Maakohtule hagiavalduse Gelena Grupp OÜ vastu võlgnevuse 1080,16 euro nõudes ja menetluskulude hüvitamiseks.
2.Hageja kõrvaldas puudused 11.03.2011. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 18.08.2008 müügilepingu nr. 6681, millega pooled leppisid kokku kaupade ost-müügi tingimused. Pooled leppisid lepingu sõlmimisel kokku kauba tellimise ja üleandmise tingimustes. Kostja on tellinud hagejalt kaupu, hageja on tellitud kaubad kostjale müünud ja kostja on tellitud kauba kätte saanud, mida kinnitavad allkirjad arve-saatelehtedel. Kostja jättis esitatud arved (4 arvet) tasumata ning kostja võlgnevus hagejale moodustas 1 381.08 eurot, mille kostja osaliselt likvideeris. Hagi esitamise seisuga moodustas kostja põhivõlgnevus hageja ees 540,08 eurot. Müügilepingu punkti 7.1 kohaselt oli hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,5% päevas tähtajaks tasumata nõudelt. Viivised moodustasid kokku 3 508.60 eurot, hageja vähendas viivise nõuet hea usu põhimõttest lähtuvalt 540,08 euroni. Hageja palus kostjalt välja mõista koguvõlgnevus 1 080.16 eurot ja menetluskulud (tl. 12-33).
3.Kostja esindaja 05.04.2011 esitatud vastuses hagiga ei nõustunud. Samas kostja tunnistas, et poolte vahel oli sõlmitud ostu-müügileping ning et kostja poolt esitatud arved olid osaliselt tasumata. Kostja sõnul ei olnud ta arvete tasumisest kõrvale hoidunud, kostja pakkus hagejale võla tasumiseks erinevaid variante, kuid hageja eiras kontakte kostjaga, nõudes viivitamatult arvete tasumist. Kostja väitel on tal arved praktiliselt tasutud, tasumata osa ei ole suur. Kostja ei nõustunud viivise määraga, kuna arve-saatelehtedel oli märgitud viiviseks 0,05%, seega ei nõustu kostja lepingus märgitud viivise määraga – 0,5%. Kostja leiab, et viivise arvestamisel tuleb lähtuda arvetel märgitud viivise määrast – 0,05%. Kostja nõustus kirjaliku menetlusega, samuti asja lahendamisega kompromissiga. Kohtukulud palus kostja jätta hageja kanda (tl. 60-61).
4.20.04.2011 kohtule esitatud vastuses hageja esindaja kostja vastuväidetega ei nõustunud. Hageja väitel ei ole kostja teinud ettepanekuid võlgnevuste likvideerimiseks, samuti on väär kostja väide, nagu oleks tal arved praktiliselt täielikult tasutud. Hageja vähendab nõuet kostja vastu 50 euro võrra, mille kostja tasus 31.03.2011. Mis puudutab viivise protsendi määra, siis lepingus on see 0,5% ja pooled ei ole lepingu tingimusi kirjalikult muutnud. Ülejäänud osas jääb hageja hagis esitatud nõude juurde ja palub hagi rahuldada, mõistes kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud (tl. 67-69).
5.31. mail 2011 esitas kostja esindaja vastuse poolte kokkuleppele. Kostja nõustus hüvitama hagejale põhivõlgnevuse summas 390 eurot ja viivised 188 eurot. Kostja teatel on tal võimalus võlgnevus tasuda 6 kuu jooksul. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda (tl. 77).
6.14. juunil 2011 esitas kostja esindaja kohtule vastuse hageja esindaja poolt esitatud kompromissettepanekule. Kostja kompromissettepanekuga ei nõustunud, kostja ei nõustunud kohtukulude summaga, kuna kostja ei ole andnud hagejale põhjust kohtusse pöördumiseks. Kostjapoolne väike viivitus arvete tasumisel oli seotud kostja majanduslike raskustega. Kostja on nõus hüvitama hagejale põhivõlgnevuse 390 eurot, viivised 188 eurot ja menetluskuludest 1⁄2 riigilõivust. Antud tingimustel on kostja nõus sõlmima pooltevahelise kompromissi. (tl. 83).
7.15. juunil 2011 esitas hageja esindaja vastuse, milles teatas, et edastas 24.05.2011 kostjale kompromisslepingu projekti. Kompromisslepingu kohaselt moodustas kostjalt hageja kasuks välja nõutav summa 898,45 eurot, sh põhivõlgnevus 380,08 eurot, viivised 350,85 eurot, 1⁄2 riigilõivu summas 57,52 eurot ja õigusabikulud 100 eurot. Võlgnevus kuulus tasumisele osade kaupa, alates 15.06.2011 kuni 15.11.2011, osamaksete suurus moodustas 100 eurot kuus, viimane makse 398,45 eurot. Kostja antud kompromissiga ei nõustunud. Hageja teatel moodustab kostja põhivõlgnevus 390,08 eurot, viivised moodustavad 350,85 eurot. Hageja, lähtudes hea usu põhimõttest, oli nõus vähendama viiviseid 188 euroni. Hageja palus välja mõista menetluskulud täies ulatuses – nii riigilõivu summas 115,04 eurot kui ka esindustasu 120 eurot (tl. 84-88).
8.15. augustil 2011 esitas hageja esindaja taotluse asja arutamiseks ilma hageja osavõtuta. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 390,08 eurot, viivised 188 eurot, riigilõivu 115,04 eurot ja esindustasu 120 eurot (tl. 93-94).
KOHTUISTUNG
9.20. septembri 20101 kohtuistungile hageja esindaja ei ilmunud, esitades 15.08.2011 avalduse asja arutamiseks ilma tema osavõtuta.
10.Kostja nõustus põhivõlgnevusega summas 390,08 eurot. Kostja ei nõustunud viivise määraga, kuigi lepingujärgne viivis moodustas 0,5%. Kostja oli arvamusel, et kuna arvetel oli kirjas viivise määr 0,05%, siis puudus hagejal õigus nõuda viivist vastavalt lepingule 0,5%. Seoses sellega kostja viivistega ei nõustunud. Kostja teatel on nad 09.05.2011 hüvitanud hagejale võlgnevuse katteks 50 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Poolte vahel 18.08.2008 sõlmitud müügilepingu nr.6681 p. 7 .1. sätestab , et pooled kannavad seadustes ja lepingus ettenähtud vastutust. P.7.2. sätestab, et maksmisega viivitamise korral on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,5% müüjale tähtajaks tasumata summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. Sama lepingu p. 11.2 sätestab, et lepingu muutmine või täiendamine toimub poolte kirjalike kokkulepetega ,mis muutuvad poolte esindajate poolt allakirjutamise hetkest lepingu lahutamatuks lisaks. Tuginedes Võlaõigusseaduse (VÕS)§ 8 lg.2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 13 lg 1 kohaselt võib lepingut muuta või lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Oma 05.04.2011 vastuses hagile väitis kostja , et pooled on lepingut viiviste osas tuginedes VÕS § 13 lg 1-le muutnud. Kohus on seisukohal , et poolte vahel 18.08.2008 sõlmitud lepingut ei ole poolte vahel muudetud või lõpetatud, sest seda oleks tulnud teha kirjalikus vormis tuginedes lepingus p. 11.2
sätestatud nõudele seda kirjalikus vormis teha. . Seega lepingujärgselt on müüjal õigus nõuda ostjalt lepingu punktis 7.2. kirjas oleva viiviseprotsendi järele viivise maksmist iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuna selline kohustus on sätestatud muutmata lepingus . Hageja on esitanud kostjale nõude põhivõla tasumiseks 390,08 eurot ja viiviste tasumiseks 188 eurot, samuti menetluskulude tasumiseks – riigilõiv 115,04 eurot ja esindustasu 120 eurot. Mis puudutab põhivõla ja viiviste väljamõistmist kostjalt , siis kostja oli oma kahes vastuses so.
31.05.2011 ja 14.06. 2011 hageja poolt esitatud viiviseprotsendiga ja hageja poolt esitatud põhivõla summaga nõus ,kuid loobus järjekordselt viiviste summaga nõustumast kohtuistungil. Kuigi hageja on esitanud kostjale arveid, kus viivise protsent iga viivitatud päeva eest on 0,05 % päevas ,ei tee see olematuks lepingus sätestatud kostja kohustusi suurema viiviseprotsendi maksmisel. Kostjale esitati hageja poolt juba 20.04.2009 võlateatis ,millele 27.04.2009 järgnes pretensioon ja 15.09.2010 hagihoiatus. Juba nendes dokumentides hageja nimetab kostjale lepingujärgset viivist , mis ei olnud mitte 0,05 % ,vaid oli 0,5 % päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kostja oleks saanud tuginedes lepingu p. 11.2-le nõuda lepingu muutmist kirjalikus vormis kui ta nägi , et viivisteprotsendid temale esitatud arvetes lahknevad lepingus sätestatud protsentidest, leping aga on temale täitmiseks kohustuslik ning seega temale kahjulik. . Sel juhul oleks vaidlus lahenenud kohtuväliselt ja menetluskulusid ei oleks tulnud kanda. Kostja on niigi vähendanud viivistesummat tegutsedes heas usus. Kuna võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis võlausaldajal oli õigus tuginedes VÕS § 101 lg. 1 p. 6 nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Viivise protsenti ei saa kohus muuta. Viivise protsent on sätestatud lepinguga, mis ei ole kirjalikus vormis poolte endi vahel muudetud. Arvete esitamine hageja poolt ja nendes madalamale protsendile viitamine ei ole lepingu kirjalikus vormis muutmine. Seetõttu tuleb kostjal tasuda viiviseid selliselt ,nagu need on sätestatud lepingus. Juhul kui hageja heas usus vähendas ise viivisesummat tervikuna (mitte viiviseprotsenti) , on see hageja heas usus käitumine, mitte viiviseprotsendi vähendamine. Hageja poolt nõutud menetluskulu tuleb välja mõista kostjalt tuginedes TsMS § 162 lg.1: hagimenetluse kulud kannab pool,kelle kahjuks otsus tehti.
Marge Tamme Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.