Janek Timbergi hagi OÜ Trives vastu õigussuhte puudumise tuvastamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
16 617,03 euro
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Janek Timbergi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Janek Timberg XXXXXXXXXXX), esindaja Katrin Prükk
esindajad
RESOLUTSIOON
Tartu Maakohtu 30. septembri 2010 otsus
(isikukood:
Vastustaja (kostja): OÜ Trives (registrikood: 10887406), esindaja Andres Veski Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 30. septembri 2010 otsus muutmata. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta Janek Timbergi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline
esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Janek Timberg esitas hagi OÜ Trives vastu õigussuhte puudumise tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt alustas kohtutäitur Janek Pool 18.03.2008 OÜ Trives täitmisavalduse ja Tartu Maakohtu 11.02.2008 tsiviilasja nr 2-07-41419 tehtud kohtumääruse alusel täitemenetlust solidaarnõude täitmiseks OÜ New Industry, Mark Sahharnõi ja Janek Timbergi vastu summas 260 000 krooni. Hageja oli seisukohal, et käendajana ei ole tal kohustusi kostja ees. 11.02.2008 kohtumäärusega kinnitatud kompromissi kohaselt on OÜ-l Trives ja OÜ-l New Industry üksteise vastu vastastikused nõuded: OÜ Trives võlgneb OÜ-le New Industry 263 783,57 krooni ja OÜ New Industry võlgneb OÜ-le Trives 300 000 krooni. Kui pooltel on õigus tasaarvestuseks, ei või ühe poole käendaja suhtes läbi viia täitemenetlust. Vastupidine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Kompromissis lepiti tingimuslikult kokku käenduslepingutest tulenevate nõuete loobumises ja seejärel taastumises. 02.07.2007 hageja ja kostja vahel sõlmitud käendusleping ei ole kehtiv, sest käenduslepingus ei olnud kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. VÕS § 143 lg 2 kohaselt on selline käendusleping tühine. Samuti ei selgu käenduslepingust millist kohustust käendus tagab. Isegi kui käendusleping ei oleks tühine, ei ole kompromissist tulenevad kostja nõuded OÜ New Industry vastu hageja käendusega tagatud. Käenduslepingu kohaselt pidi käendaja vastutama OÜ New Industry ja OÜ Trives vahel 02.07.2007 sõlmitud käenduslepingust ja selle lepingu lisadest tulenevate kohustuste täitmise eest. OÜ New Industry ja OÜ Trives vahel ei ole käenduslepingut sõlmitud. Hageja palus tuvastada, et käendajana ei ole tal kohustust tasuda OÜ-le Trives 260 000 krooni ja juhul, kui kohus tuvastab, et hagejal ei ole käendajana kohustust tasuda OÜ-le Trives 260 000 krooni, tunnistada lubamatuks tsiviilasjas nr 2-07-41419 tehtud Tartu Maakohtu 11.02.2008 kohtumääruse sundtäitmine hageja suhtes.
2.OÜ Trives vaidles hagile vastu. OÜ New Industry, kostja Janek Timbergi ja Mark Sahharnõi vahel oli 02.04.2008 sõlmitud kompromiss, mille kohaselt OÜ New Industry kohustus andma OÜ-le Trives üle saematerjali 263 783,57 krooni väärtuses ja tasuma OÜ-le Trives 300 000 krooni. Kompromisskokkuleppe alusel on OÜ New Industry 04.02.2008 andnud OÜ-le Trives üle saematerjali summas 263 783,57 krooni. Kompromisskokkuleppe järgi on käendaja Mark Sahharnõi 07.03.2008 tasunud 40 000 krooni. Seega on OÜ Trives nõude suuruseks 260 000 krooni ja OÜ Trives ei võlgne OÜ-le New Industry 263 783,57 krooni. 02.07.2007 sõlmitud käendusleping on kehtiv. Käenduslepinguga lepiti kokku, et hageja vastutab OÜ New Industry kohustuste täitmise eest OÜ-le Trives. Käendaja vastutuse
maksimumsummaks lepiti kokku 763 263.33 krooni. Lepingu p 1 pole ehk kõige selgem, kuid hageja ja kostja tahe oli sõlmida käendusleping OÜ New Industry kohustuste täitmise tagamiseks ja käenduse maksimumsummana käsitleti võlasummat 763 236,33 krooni ning lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda poolte tegelikust tahtest. 07.08.2007 sõlmisid OÜ New Industry ja OÜ Trives võlatunnistuse, millega võlgnik OÜ New Industry koos juhatuse liikmete ja käendajatega tunnistasid võlgnevust OÜ Trives ees. Tartu Maakohtu 11.02.2008 määrusega kinnitati OÜ New Industry, OÜ Trives, Janek Timbergi ja Mark Sahharnõi vahel 04.02.2008 sõlmitud kompromissleping. Kokkuleppega lepiti kokku käenduslepingutest tulenevate nõuete loobumises ja seejärel tingimuslikult käenduslepingute taastumises. Kompromissi p-s 8 sõlmiti sisuliselt uus kokkulepe selles, et Janek Timberg ja Mark Sahharnõi alluvad kui käendajad kohesele sundtäitmisele OÜ Trives rahaliste nõuete osas OÜ New Industry vastu summas 300 000 krooni.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus 30. septembri 2010 otsusega jättis J. Timbergi hagi OÜ Trives vastu õigussuhte puudumise tuvastamiseks rahuldamata. Kohtuotsuses esitatud põhjenduste kohaselt kinnitas Tartu Maakohus 11.02.2008 määrusega OÜ Trives ja OÜ New Industry vahel sõlmitud kompromissi. OÜ New Industry kohustus kompromissi alusel andma OÜ-le Trives üle hööveldatud puitmaterjali mõõtudes 45x95/145x3000/6000 mm, koguses 85,979 m3 ja hinnaga 2600 krooni/m3, millele lisandub käibemaks 18 %. Kostja annab hagejale eelnimetatud puitmaterjali üle summas 263 783,57 krooni. Eraldi punktina kohustus OÜ New Industry tasuma OÜ-le Trives 300 000 krooni. OÜ Trives kinnitas, et tähtaegsete toimingute puhul loobub ta nõuetest kostja ja käendajate vastu. OÜ New Industry juhatuse liikmed kinnitasid, et kokkuleppes sätestatud tähtaja rikkumisel 5 päeva võrra taastuvad nende kui kostja käendajate poolt 02.07.2007 allkirjastatud käenduslepingud, ning juhindudes täitemenetluse seadustikust, alluvad nad kui käendajad kohesele sundtäitmisele hageja rahaliste nõuete osas kostja vastu summas 300 000 krooni. Kohus leidis, et hageja on ekslikult väitnud, et OÜ Trives ja OÜ New Industry vahel toimus tasaarvestus. Mingit tasaarvestatavat nõuet pole hageja tõendanud. Tsiviilasjas nr 2-07-41419 oli hagi aluseks 2007 kevad-suvel tasumata arved summas 871 039.80 krooni. Antud võlgnevusest tulenevalt on OÜ New Industry juhatuse liikmed sõlminud 02.07.2007 käenduslepingud, mille p 1 kohaselt vastutab käendaja OÜ New Industry ja OÜ Trives 02.07.2007 sõlmitud käenduslepingust 763 236,33 krooni esitatud arvete eest. Kohus leidis, et 02.07.2007 käendusleping kui juhatuse liikme tahteavaldus fikseerib võlgu oleva summa ja selle tõlgendamisel tuleb VÕS § 29 alusel lähtuda lepingupoolte tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kohus leidis, et hageja kui OÜ New Industry juhatuse liige oli ja on teadlik võlgnevuse olemasolust ja sellele viitab ka OÜ New Industry ja OÜ Trives vahel 07.08.2007 sõlmitud võlatunnistus, kus käendajad on veelkordselt kinnitanud, et käendavad kokkulepe-kohustust võlgnevuse tasumiseks tähtajaga 31.08.2007 summas 614 727,46 krooni. Leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kohus leidis, et antud kokkuleppega võetav kohustus on juhatuse liikmele piisavalt selge ja määratletav. Veelgi enam, hageja tahteavaldused on jõustunud kohtumäärusega kinnitatud. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse
solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kohus leidis, et kostja põhjendatult alustas täitemenetlust käendaja vastu, sest hageja poolt juhitud äriühing OÜ New Industry on pankrotis. Solidaarvõlgniku kohustuse rikkumise vabandatavust antud asjas ei esine. Kohus, viidates VÕS § 29 lg-le 5, leidis, et hageja on korduvalt sõlminud oma käendust kinnitavaid kokkuleppeid ja hagi ei kuulu rahuldamisele.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.J. Timberg esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 30. septembri 2010 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldatakse. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole hageja ega kostja väitnud, et OÜ Trives ja OÜ New Industry teostasid tasaarvestuse. Hageja väitis, et OÜ-l New Industry on õigus teostada tasaarvetus; 2) on alusetu kohtu seisukoht, et OÜ-l New Industry puuduvad nõuded OÜ Trives vastu. Nõude olemasolu on tõendatud 11.02.2008 kinnitatud kompromissiga. Kompromissi kohaselt andis OÜ New Industry OÜ-le Trives üle 85,979 m3 puitmaterjali hinnaga 2600 kr/m3, millele lisandub käibemaks. Kostja pole kordagi väitnud, et ta puidu eest OÜ-le New Industry tasus, ka ei ole esitatud sellekohaseid tõendeid. Kompromissis puudus kokkulepe selle kohta, et puitmaterjal antakse tasuta üle, vastupidi kompromissis on kirjas puitmaterjali hind 263 783,57 krooni. Isegi kui kompromissis poleks puitmaterjali hinda olnud märgitud, oleks ebaõige eeldada, et poolte tahe oli suunatud puitmaterjali tasuta üleandmisele. Seega pooltel on üksteise vastu vastastikused nõuded: OÜ Trives võlgneb OÜ-le New Industry 263 783,57 krooni ja OÜ New Industry võlgneb OÜ-le Trives 300 000 krooni. Pärast seda, kui OÜ New Industry tasus OÜ-le Trives 40 000 krooni, võlgnes OÜ New Industry OÜ-le Trives veel 260 000 krooni. Arvestades asjaolu, et OÜ Trives võlgneb OÜ-le New Industry 263 783,57 krooni, on pooltel õigus tasaarvestuseks selliselt, et tasaarvestuse järel võlgneb kostja OÜ-le New Industry 3 783,57 krooni. Tasaarvestuse järel kostjal nõuded OÜ New Industry vastu puuduvad. VÕS § 149 lg 1 kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. Kui pooltel on õigus tasaarvestuseks, ei või ühe poole käendaja suhtes läbi viia täitemenetlust. Vastupidine oleks vastuolus hea usu põhimõttega, sest tasaarvestuse olukorras täitemenetluse läbiviimise eesmärgiks oleks käendajale kahju tekitamine; 3) ei ole jälgitav kohtu seisukoha kujunemine selle kohta, et hageja vastutab käendajana kompromissist tulenevate OÜ New Industry kohustuste eest. Kohus nõustus hagejaga, et 02.07.2007 käenduslepingu kohaselt on käenduslepinguga tagatavaks kohustuseks OÜ Trives ja OÜ New Industry vaheline 02.07.2007 käendusleping. Seejärel on kohus viidanud VÕS § 29 lg-tele 5, 6 ja 7, selgitamata, kas ja kuidas kohus nimetatud norme käesolevas asjas kohaldab. Kohus leidis, et hageja kui OÜ New Industry juhatuse liige pidi olema teadlik OÜ Trives nõudest OÜ New Industry vastu. Juhatuse liikme teadlikkus võlausaldaja nõudest äriühingu vastu ei loo käenduskohustust juhatuse liikme ja võlausaldaja vahel. Käenduskohustuse loob käendusleping. Vaidlusalune käendusleping selle ka fikseeris: tagatud kohustuseks on OÜ Trives ja OÜ New Industry vaheline 02.07.2007 käendusleping. Muid võlasuhteid hageja ja OÜ Trives vahel sõlmitud käendusleping ei taga; 4) leidis kohus, et hageja on käendanud ka 07.08.2007 kokkuleppe-kohustust. Selline seisukoht ei põhine asjas kogutud tõenditel. Kokkulepe-kohustuse p 4 sätestab, et „kokkuleppe täitmine on
tagatud OÜ Trives ja Janek Timbergi vahel 02.07.2007 sõlmitud käenduslepinguga.“ Kuna käenduslepingut tagatava nõude osas ei ole muudetud, siis ei ole kokkulepe-kohustus käendusega hõlmatud. Isegi kui kokkulepe-kohustus oleks tagatud OÜ Trives ja Janek Timbergi vahel 02.07.2007 sõlmitud käenduslepinguga, ei ole see käesoleva vaidluse puhul asjakohane. Täitur ei täida mitte kokkulepe-võlakohustust, vaid kohtumäärusega kinnitatud kompromissi. Kompromissiga kinnitas OÜ Trives, et kompromissi „p-s 3 nimetatud summa tähtaegsel laekumisel punktis 5 nimetatud pangakontole on OÜ Trives loobunud igasugustest nõuetest, mis tulenevad 02.07.2007 sõlmitud käenduslepingutest Janek Timbergi ja Mark Sahharnõi vastu“. Kompromissi kohaselt hageja kinnitas, et kompromisslepingu „p-s 4 sätestatud tähtaja rikkumisel 5 päeva võrra taastub tema kui OÜ New Industry käendaja poolt 02.07.2007 allkirjastatud käendusleping ning juhindudes täitemenetluse seadustikust allub ta kui käendaja kohesele sundtäitmisele hageja rahaliste nõuete osas kostja vastu summas 300 000 krooni.“ Seega lepiti tingimuslikult kokku käenduslepingutest tulenevate nõuete loobumises ja seejärel tingimuslikult käenduslepingute taastumises. Käenduslepingu kohaselt vastutab käendaja OÜ New Industry ja OÜ Trives vahel 02.07.2007 sõlmitud käenduslepingust ja selle lepingu lisadest tulenevate kohustuste täitmise eest. Käendusleping ei näe ette 11.02.2008 kompromissi tagamist käendusega; 5) on kohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et OÜ New Industry pankrotimenetluses tunnustati OÜ Trives nõuet summas 150 000 krooni. Käendaja vastutuse ulatus ei saa olla suurem kui põhikohustuse võlgniku vastutuse ulatus.
5.OÜ Trives vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuse kohaselt on Tartu Maakohtu 30. septembri 2010 otsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ja seisukohad ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja hagi rahuldamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
30.septembri 2010 otsus muutmata. Kuna Tartu Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
7.Ebaõige on apellandi väide, et OÜ-l New Industry on Tartu Maakohtu 11. veebruari 2008 määrusega kinnitatud kompromissi kohaselt nõue OÜ Trives vastu summas 263 783,57 krooni. Nähtuvalt maakohtu viidatud määrusest, esitas OÜ Trives hagi OÜ New Industry vastu 871 039,80 krooni väljamõistmiseks. Pooled sõlmisid asjas kompromissi, mille punkti 1 kohaselt OÜ New Industry pidi OÜ-le Trives üle andma 85,979 m3 puitmaterjali hinnaga 2600 kr/m3, millele lisandub käibemaks ning kogu üleantava puitmaterjali maksumuseks oli 263 783,57 krooni. Lisaks puitmaterjali üleandmisele kohustus OÜ New Industry kompromissi punkti 3 kohaselt tasuma veel OÜ-le Trives 300 000 krooni. Alusetu on apellandi väide, et kompromissis puudus kokkulepe selle kohta, et puitmaterjal antakse tasuta üle. Kompromiss sõlmiti OÜ Trives hagis OÜ New Industry vastu 871 039,80 krooni väljamõistmiseks ning puitmaterjali üleandmine toimus võlgnevuse likvideerimiseks, s.o OÜ New Industry ei andnud puitmaterjali OÜ-le Trives üles tasuta. Lähtudes eeltoodust on põhjendamatu apellandi väide, et OÜ Trives OÜ-l New Industry on üksteise vastu kompromissist tulenevalt vastastikused nõuded.
8.Asja materjalide kohaselt on hageja ja OÜ Trives vahel 02.07.2007 sõlmitud käendusleping (tl 12-13). Õige on maakohtu seisukoht, et käenduslepingu punkti 1 sõnastus on ebaselge ning seetõttu on maakohus õigesti VÕS § 29 lg-te 5, 6, 7 alusel lepingut tõlgendanud poolte ühise tahte väljaselgitamiseks. Käendusleping punkt 1 kohaselt „Käendaja vastutab ..........a. OÜ New Industry, registrikood 11298445 ja OÜ Trives, registrikood 10887406 sõlmitud 02.07.2007. a. Käenduslepingust (edaspidi „Leping“ (võlasumma 763 236 krooni ja 33 senti (seitsesada kuuskümmend kolm tuhat kakssada kolmkümmend kuus EEK ja 33 senti. Esitatud arvete eest) ja Lepingu kõigist (ka tulevikus sõlmitavatest) lisadest tulenevate kohustuste kohase täitmise eest OÜ Trives ees. Käendaja vastutab kogu võlgnetava summa tasumise eest.“ (tl 12). Viidatud lepingu punktist tuleneb, et käendaja J. Timberg võttis endale vastutuse OÜ New Industry ja OÜ Trives vahel esitatud arvete alusel OÜ-l New Industry tekkinud võlgnevuse 763 236,33 krooni eest. Kuigi lepingu punktis 1 on ebaõigesti viidatud võlgnevuse tekkimise alusena OÜ New Industry ja OÜ Trives vahelisele 02.07.2007 käenduslepingule, on siiski lepingust üheselt arusaadav, et J. Timberg käendab OÜ New Industry võlgnevust, mis tekkinud esitatud arvete alusel summas 763 236,33 krooni. Nimetatud asjaolu kinnitab ka kokkulepe-kohustus võlgnevuse tasumiseks (tl 57). Viidatud kokkuleppele alla kirjutamisega on käendaja J. Timberg kinnitanud, et kokkuleppe täitmine on tagatud OÜ Trives ja J. Timbergi vahel 02.07.2007 sõlmitud käenduslepinguga (punkt 4) ning kokkuleppe punktis 1.1. on välja toodud võlgnevuse koosseis (sh tasumata arvete saldo ja viivis tasumata summalt). Ringkonnakohus leiab, et arvestades 02.07.2007 käenduslepingus kokkulepitut, on nimetatud käenduslepinguga tagatud kokkuleppes märgitud võlgnevusest võlgnevus summas 501 614,64 krooni (s.o s.h tasumata arvete saldo ja viivis tasumata summalt). Käenduslepingust ei nähtu, et käendaja oleks taganud faktooringlepingust tekitatud kahju ja lepingulise esindaja kulu ning seetõttu ei ole selles osas ka käendaja vastutust.
9.Tsiviilasjas nr 2-07-41419 olid hagi aluseks 2007 kevad-suvi tasumata arved (tl 5-10 tsiviilasi nr 2-07-41419) ning tasumata arvete osas tuleneb käendaja vastutus 02.07.2007 OÜ Trives ja J. Timbergi vahel sõlmitud käenduslepingust. Iseenesest õige on apellandi väide, et käendusleping ei näe ette 11.02.2008 kompromissi tagamist käendusega, kuid kuna kompromiss sõlmiti 2007 kevad-suvi tasumata arvetest tuleneva võlgnevuse kohta ning tasumata arvete osas tuleneb käendaja vastutus 02.07.2007 OÜ Trives ja J. Timbergi vahel sõlmitud käenduslepingust, siis vastutab J. Timberg käendajana ka kompromissis märgitud võlgnevuse eest.
10.Ebaõige on apellandi väide, et kuna OÜ New Industry pankrotimenetluses tunnustati OÜ Trives nõuet summas 150 000 krooni, siis ei saa käendaja vastutuse ulatus olla suurem kui põhikohustuse võlgniku vastutuse ulatus. VÕS § 149 lg 2 kohaselt ei või käendaja esitada vastuväidet, mida põhivõlgnik võib käendusega tagatud nõudele esitada, kui käenduslepingu eesmärk seisneb võlausaldajale tagatise andmises ka põhivõlgniku poolt vastuväite esitamise puhuks. Sel juhul ei või käendaja eelkõige esitada pärija vastutuse piiratuse vastuväidet ning põhivõlgniku kohustuse lõppemise või vähenemise vastuväidet tema likvideerimis- või pankrotimenetluses ja seltsingu lõpetamisel õigusjärgluse puudumise korral. OÜ Trives ja J. Timbergi on 02.07.2007 käenduslepingu punktis 2 kokku leppinud, et käendaja vastutab lepingust tulenevate võlgniku kohustuste täitmise eest ka juhul, kui võlgnik esitab OÜ Trives nõudele vastuväite, sealhulgas kohustuste lõppemise või vähenemise vastuväite võlgniku likvideerimise, pankroti või sundlõpetamise korral.
Lähtudes käenduslepingu viidatud punktis sätestatust ja VÕS § 149 lg-st 2 vastutab apellant käenduslepingus kokkulepitud ulatuses ning tema vastutus ei vähene seetõttu, et võlgniku kohustus on pankrotimenetluses vähenenud.
11.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.