OÜ Goodare Holding hagi OÜ Baliset (pankrotis) pankrotihalduri vastu nõude 1 721 817 krooni (110 044,16 euro) tunnustamiseks Harju Maakohtu 11.mai 2011 otsus OÜ Goodare Holding apellatsioonkaebus
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Hageja OÜ Goodare Holding (registrikood 11739435, lepinguline esindaja Oliver Ennok Kostja OÜ Baliset (pankrotis, registrikood 10843478) pankrotihaldur Ene Ahas
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1595 eurot
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 11.mai 2011 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
Kõik esimese astme kohtu ja apellatsioonimenetluse kulud jäävad hageja, OÜ Goodare Holding kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.OÜ Goodare Holding esitas 01.04.2010 Harju Maakohtule hagi OÜ Baliset (pankrotis) pankrotihalduri vastu 1 721 817 krooni suuruse nõude tunnustamiseks OÜ Baliset (pankrotis) pankrotimenetluses teise järgu nõudena.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 02.10.2009 määrusega välja OÜ Baliset pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Ene Ahas. 19.10.2009 esitas hageja nõudeavalduse, milles palus tunnustada oma 1 721 817 krooni suurust nõuet OÜ Baliset pankrotimenetluses. 03.03.2009 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustas pankrotihaldur hageja nõude täies ulatuses.
3.Nõue tuleneb AS Majaekspert Invest ja OÜ Baliset vahel 12.10.2003 sõlmitud laenulepingust nr 12102003 ja 25.03.2004 laenulepingu lisast nr 1, mille alusel andis AS Majaekspert Invest OÜ-le Baliset laenu intressiga 8% aastas. Laenusumma ja intressi tasumise lõpptähtaeg oli 31.12.2004. 02.09.2009 seisuga oli tagastamata laenu põhiosa võlg 422 600 krooni ja intressivõlg 1 299 217 krooni – kokku 1 721 817 krooni. AS Majaekspert Invest loovutas laenulepingutest tulenevad nõuded 19.10.2009 hagejale. Hageja nõuet tõendab audiitorbüroo Ernst & Young erikontrolli akt.
4.Nõude arvestuse kohaselt on pikaajaliselt laenult tasumata jäänud intress 1 132 039 krooni, lühiajalise laenu põhinõue 422 600 krooni ja intressid 167 178 krooni - kõik kokku 1 721 817 krooni ehk 110 044,16 eurot.
5.Alternatiivselt märkis hageja, et kui mitte arvestada kokkulepitud intressi, siis oleks võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ja § 94 kohase viivitusintressi korral hageja nõue kokku 1 874 238 krooni ehk veelgi suurem, kui esitatud nõue. Hageja on seega heas usus oma nõuet vähendanud.
6.Veel ühe võimaliku arvestuse esitamisel märkis hageja, et kui intressid kirjalike lepingute alusel antud 5 000 000 krooni suuruselt laenult kõik tagastati, muude laenude osas oli tagastamise kohustus jooksva aasta lõpuks, 08.05.2006 tasuti kostja poolt 10 000 000 krooni, siis samaks kuupäevaks oli 5 000 000 krooni suurune laenunõue intressiga 8% kasvanud 5 912 372 kroonile. Järelikult selle tasumise järel jäi ülejäänud summa (10 000 000 - 5 912 372 = 4 087 628 krooni) muu laenunõude katteks. Kui 4 087 628 krooni võrra vähendati hageja ülejäänud nõuet, siis jäi nõude jäägiks 1 985 093 krooni, millest 1 334 972 krooni oli põhinõue ja 650 121 krooni intressid. Ka sellise arvestuse korral on hagejal õigus nõuda vaidlusalust summat. Hageja on oma nõuet isegi vähendanud. Nõude loovutamise lepingu kohaselt omandas hageja AS-lt Majaekspert Invest nõude täies ulatuses, mitte ainult kirjalikest laenulepingutest tuleneva nõude. Kostja vastuväited.
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Hagejal puudub kostja vastu nõue, sest kostja on hageja nõude aluseks olevatest kirjalikest laenulepingutest tulenevad kohustused AS-le Majaekspert Invest täitnud 10 000 000 krooni tasumisega 08.05.2006. Täitmata said jääda üksnes suulistest laenulepingutest tulenevad kohustused, kuid selles osas on hageja nõue aegunud.
5.Suulised laenulepingud ei olnud tähtajatud, sest laenu andmisel lepiti kokku laenu tagasimaksmise tähtajas. AS Majaekspert Invest ja OÜ Baliset vahel 2005.a sõlmitud suulistest laenulepingutest tulenevad laenu tagasimakse kohustused muutusid sissenõutavaks hiljemalt 31.12.2005.
6.Kui kohus peaks leidma, et hageja nõue ei ole aegunud, siis tuleb hagi jätta rahuldamata tõendamatuse tõttu. Hageja ei ole tõendanud AS Majaekspert Invest poolt laenu andmist OÜ-le Baliset ega esitanud arvestusi eraldi kirjaliku laenulepingu ja suuliste laenulepingute alusel antud laenude kohta. Hageja poolt esitatud laenu ja – intresside arvestustes on kirjaliku laenulepingu all (nimetatud pikaajaliseks laenuks) arvestatud ka suulise laenulepingu alusel 26.10.2005 OÜ-le Baliset antud laen suurusega 5 000 000 krooni. Perioodil 10.10.2005-15.12.2005 tehti kokku 10 makset ning selleks, et oleks võimalik hinnata intressinõude põhjendatust, tuleb intress välja arvestada igalt laenumakselt eraldi, mitte summeerida laenumakseid.
7.Alternatiivselt vaidleb kostja vastu hageja poolt esitatud intressinõudele summas 1 299 217 (1 132 039 + 167 178) krooni. Tõendamata on, et AS Majaekspert Invest ja OÜ Baliset vahel oli kokkulepe 8% intressimäära kohaldamise kohta ning ei ole üheselt selge, millal muutusid suulistest laenulepingutest tulenevad nõuded sissenõutavateks. Erikontrolli vaheaktist tuleneb, et AS Majaekspert Invest on teavitanud OÜ-t Baliset sellest, et ta on arvestanud laenult intressi 8 % aastas tasumata laenusummalt. Tegemist on ühepoolse tahteavaldusega, mitte kokkuleppega. Hageja ei ole nõudeavalduse esitamisel palunud alternatiivselt kohaldada intressinõude rahuldamisel seadusjärgset intressimäära.
8.Juhul kui kohus asub seisukohale, et hageja nõue on tõendatud laenu andmise osas (nõue põhineb lisaks kirjalikule laenulepingule ka suulistel laenulepingutel) ja kostja on olnud viivituses omapoolsete kohustuste täitmisega ning põhjendatud on ka intressinõue, siis vaidleb kostja alternatiivselt hageja poolt esitatud nõudele tervikuna täies ulatuses vastu põhjusel, et tegemist on allutatud kohustusega, mis kuulub PankrS § 156 kohaselt rahuldamisele pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist. AS Majaekspert Invest oli ja on üheks OÜ Baliset osanikuks. Sisuliselt on hageja nõue suunatud omaniku tulu saamisele. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
9.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Hageja poolt OÜ Baliset (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõude aluseks on Majaekspert Invest AS poolt OÜ-ga Baliset sõlmitud laenulepingud, millest osa laenu osas on sõlmitud kirjalik laenuleping nr 12102003, osa laenu anti suuliste laenulepingute alusel. Tegemist oli lühiajalise laenuga, mille üle ei ole poolte vahel vaidlust. AS Majaekspert Invest loovutas 19.10.2009 hagejale nõude suurusega 1 721 817 krooni (tagastamata laenusumma ja intressid).
11.Laenulepingud sõlminud poolte esindajate Rainer S ja Priit Vi ütlustega ei ole üheselt tõendatud, et laenu andmisel lepiti kokku konkreetne laenu tagasimaksmise tähtaeg. P.Vi ütluste kohaselt oli OÜ Baliset poolt laenu võtmisel Majaekspert Invest AS-ga kokkulepe tavaliselt selle kohta, et kogu jooksva aasta vältel võetud laen tuleb tagasi maksta selle jooksva aasta lõpuks, millal laen võeti. R.S selgitas, et täiendava laenu andmine oli hädavajalik OÜ Baliset majandustegevuse jätkamiseks ja osaühing pidi laenu tagasi maksma tehase töö käivitamise korral. Seega ei ole võimalik tunnistajate ütlustega lugeda tõsikindlalt tõendatuks, et suuliste laenulepingute täitmise tähtaeg oli 31.12.2005. Pigem annavad tunnistajate ütlused võimaluse järeldada, et tagasimaksmine oli seatud sõltuvusse teatud tingimuste saabumisest ja võimalustest.
12.R.S ütluste kohaselt anti osa laenu suuliste laenulepingute alusel ja kokku anti laenu 10 000 000 krooni, milline summa maksti ka tagasi ning maksmata jäid laenuintressid raha kasutamise eest. Kirjaliku laenulepingu nr 12102003 järgi oli 5 000 000 krooni tagasimakse tähtajaks 31.12.2007. P.V andis ütlusi selle kohta, et kui tagasi maksti 10 500 000 krooni, oli seal järelikult ka intress sees. Kohus nõustub kostjaga selles, et
OÜ Baliset teostas 08.05.2006 AS-le Majaekspert Invest laenu tagasimakse summas 10 000 000 krooni, mille arvelt täitis OÜ Baliset kõik omapoolsed kohustused (laen + intress), mida kinnitab ka lepingu p 6.2, mille kohaselt loetakse kõigist tasutud summadest hoolimata selgitusest tasutuks enne laenu põhisummat intressid, mis tulenesid eelviidatud kirjalikust laenulepingust ja osaliselt ka suulistest laenulepingutest tulenevaid kohustusi, laenu tagasimakseid.
13.Suuliste laenulepingute alusel antud laenu tagasimaksete tähtajaks ei saa ka pidada laenuvõtja OÜ Baliset (pankrotis) pankroti väljakuulutamise kuupäeva, kuivõrd R.S andis ütlusi selle kohta, et laenu tagasimaksed pidi OÜ Baliset teostama tehase käivitamise järgselt. R.S kinnitas, et kokku kanti tagasi raha 10 000 000 krooni. Summa, mis anti Majaekspert Invest AS poolt OÜ-le Baliset laenusummana oli 10 000 000 krooni.
14.P.Vi ütlused ei kinnita, et suuliste laenulepingute alusel perioodil 10.10.2005 – 15.12.2005 antud laenu tagasimakse tähtajaks oli 31.12.2005. Ainuüksi asjaolust, et OÜ-le Baliset kuulunud tehase töö käivitus 2005.a, ei tulene, et hiljemalt 31.12.2005 saabusid ka suuliste laenulepingute alusel antud laenu tagasimakse tähtajad. OÜ-le Baliset kuulunud tehase töö käivitamise kui sündmuse saabumise aeg ei saa kinnitada laenu tagasimaksete tähtaega ja suulistest laenulepingutest tulenevate nõuete sissenõutavaks muutumist, seda ei kinnita ka laenuvõtja OÜ Baliset 2005.a majandusaasta aruanne.
15.Kohus nõustub kostjaga selles, et suuliste laenulepingute alusel antud laenude tagasimakse tähtaja tuvastamine on määrava tähtsusega tuvastamaks, kas hageja nõue OÜ Baliset (pankrotis) vastu on aegunud või mitte, kuid esitatud tõenditega kostja nimetatud tähtpäeva kohus tõendatuks ei loe. Seda ei kinnitanud ka P.V. Kostja on ka ise möönnud, et R.S kui laenuandja AS Majaekspert Invest juhatuse liige ja laenulepingu sõlmija esindaja ei osanud nimetada täpset laenu tagasimakse tähtaega, vaid nimetas sündmuse, mille saabumisega sidusid pooled väidetavalt omal ajal laenu tagasimakse tähtaja.
16.Kohtu hinnangul ei ole hageja oma nõude olemasolu aga tõendanud. P.Vi ja R.S ütluste kohaselt oli laenusumma 10 000 000 krooni, tagastati 10 500 000 krooni. Vaidlust ei ole selle üle, et OÜ Baliset tasus AS-le Majaekspert Invest laenulepingu nr 12102003 alusel saadud laenu tagasi täies ulatuses ja ennetähtaegselt 08.05.2006. Hageja on kohtule esitanud vaid nõude loovutamise lepingu. Tõendamata on intressi ja laenuvõlgnevus 1 721 917 krooni. Kirjalikke tõendeid ei ole esitatud ja tunnistajate ütlused on intressi kokkuleppe ja määra osas vastuolulised.
17.OÜ Baliset poolt laenulepingust nr 12102003 ja selle lisast tulenevate kohustuste täitmine on tõendatud OÜ Baliset pangakonto väljavõttega, mille kohaselt teostati 08.05.2006 OÜ Baliset pangakontolt ülekanne AS Majaekspert Invest pangakontole summas 10 000 000 krooni ning nimetatud ülekande teostamise osas ei ole poolte vahel vaidlust. Seda kinnitas ka tunnistaja R.S. OÜ Baliset poolt 10 000 000 krooni tagasimakse koosseisus olid ka suulis(t)e laenulepingu(te) alusel AS Majaekspert Invest poolt OÜ–le Baliset antud laenu tagasimaksed.
18.Vaidlust ei ole selle üle, et AS Majaekspert Invest poolt OÜ-le Baliset antud laen põhines kirjalikult sõlmitud laenulepingule nr 12102003 ja suulistele laenulepingutele, kuid intressimäära suuruse kokkulepe ja arvestuse tõendamiskoormus lasub hagejal.
19.R.S andis ütlusi selle kohta, et P.V pidas 8% intressi määra sobivaks, kuid P.V seda ei kinnitanud. P.Vi ütlustega on tõendatud, et 10 000 000 krooni tagasimaksega loeti täidetuks kõik laenukohustused AS Majaekspert Invest ees ning otsustajaks olid kostja omanikud. Kostja omanike ringi kuulus ka AS Majaekspert Invest, keda esindas R.S.
AS-l Majaekspert Invest puudus nõude loovutamise lepingu sõlmimise seisuga, so 19.10.2009, nõue OÜ Baliset vastu Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
20.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada, saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
21.Kohus jättis arvestamata ja analüüsimata olulised tõendid, tõlgendas ebaõigelt tunnistajate ütlusi ja asjaolusid, mille üle pooltel puudus vaidlus (et laen anti ja samas summas tagastati). Kohus ei arvestanud kirjalikes laenulepingutes kokku lepitud intressi tasumise kohustusega ja asjaoluga, et tagasimaksetel arvestatakse lepingu kohaselt kõigepealt tasutuks intressid ja viivised.
22.Kohtu järeldused laenu sissenõutavaks muutumise osas on ebamõistlikud, arvestades asjaolusid, et kui osa laenu anti 2005.a lõpus, siis kuidas oleks laenusaaja pidanud laenu paari kuu pärast tagastama, et laenusaajal puudusid vastavad rahalised vahendid ja võimalused laenu tagastamiseks ning laenuandja oli osanikuna sellest täielikult teadlik ning kui ühele osanikule tasuti intressi, siis miks puudus vastav kohustus teise samaväärse osaniku ees. Kohus arvestas laenu tagasimakse tähtajaks 31.12.2005, kuigi kohtule esitatud kirjalike laenulepingute kohaselt saabus laenu tagasimakse tähtaeg alles 31.12.2007. Kohus jättis arvestamata, et vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 158 aegumine katkeb nõude tunnustamisega ning hageja on nõuet tunnistanud. Hageja nõue ei ole aegunud ning see on põhjendatud ja tõendatud.
23.Hageja ei esitanud ainult nõude loovutamise lepingut, nagu kohus otsuses märkis, vaid on ka kaks kirjalikku laenulepingut 5 000 000 krooni laenamise kohta. Kuna ülejäänud 5 000 000 krooni osas kirjalikud lepingud puudusid, siis neid ei ole võimalik kohtule esitada. Samas puudus vaidlus asjaolu üle, et kostja on hagejalt 10 000 000 krooni laenu saanud. Laenu saamist kinnitas kostja pankrotihaldur. Samuti ei olnud vaidlust selles osas, et sama summa on hagejale tagastatud. Küsimus oli ainult selles, et kui kostja tagastas 08.05.2006 samas summas raha, siis kui palju on hagejal õigus küsida raha kasutamise eest intressi perioodil 2003.a kuni 2006.a. Kirjalike laenulepingute täitmise tähtaeg oli 31.12.2007, seega seisuga 2006.a mais ei olnud laen sissenõutav. Kohus jättis arvestamata, et 12.10.2003 laenulepingu p-s 6.2 on selgelt kirjas, et enne põhiosa maksete tasumist arvestatakse kõigepealt maha leppetrahvid, viivised ja intressid. Seega kui laen tagastati, tuleb kõigepealt lugeda tasutuks intressid ja alles seejärel laenu põhiosa.
24.Hagejal oli õigus laenurahalt intressi nõuda, see on tavapärane kõikides ärisuhetes. Intressi nõudmise õigust kinnitab ka see, et kirjalikes laenulepingutes oli intress (8% aastas) kokku lepitud. Seega on üheselt selge, et perioodil 2003.a – 2006.a pidi kostja 5 000 000 krooni suuruse laenu eest intresse tasuma. Kohus jättis otsuse tegemisel selle üldse arvestamata.
25.Hageja möönab, et vaieldav on intressisumma ülejäänud 5 000 000 krooni osas. Sellisel juhul tuleks arvestada poolte senist praktikat, mis antud juhul nähtus 8% intressi tasumises. Väited muu kokkuleppe kohta on vastuolulised. Kuna laenuandjaks oli äriühing, siis pidi ta mingis summas intresse ka laenusummalt nõudma. Vastasel juhul oleks riik maksuhalduri kaudu võinud esitada hoopis nõude laenuandja vastu. Hageja esitas kohtumenetluses mitu erinevat alternatiivset versiooni selle kohta, kuidas intresse arvestada ja igal juhul tulenes arvestustest, et hageja nõue oleks suurem, kui esitatud nõue. Seega oli hageja oma nõuet juba nö heas usus vähendanud, st esitanud võimalikult minimaalse nõude.
26.Kohus arvestas ebaõigesti tunnistaja P.Vi paljasõnalist väidet, et tagasi maksti 10 500 000 krooni, kui tegelikult tasuti ainult 10 000 000 krooni. Kuna põhilaenu nõue oli samas summas ja enne tuli lepingute järgi tasuda intressid, siis on selge, et kogu laenu ei ole hagejale tagastatud. Kuna kirjalike laenulepingute tähtajad olid fikseeritud lepingutes 2007.a lõpuga, siis ei saa need nõuded olla kuidagi aegunud (arvestusega, et nõuded muutusid sissenõutavaks juba 31.12.2005) Vastav aegumise arvestus läheb otseselt vastuollu kirjalike lepingutega.
27.Tunnistaja R.S kinnitas, et laen tuli tagasi maksta, kui tehas läheb käima. Samas on selge, et 2005.a ei olnud tehase majandustegevus selline, et oleks võimaldanud laenude tagasimakset (2005.a käive oli 17 700 000 krooni ja kasum 2 200 000 krooni. Kasuminumbrit arvestades ei oleks kuidagi olnud võimalik tagasi maksta laenu 5 000 000 krooni. Osanik AS Majaekspert Invest ei nõudnud sel ajal laenu tagasimaksmist, kuna see ei oleks olnud võimalik. Seega on ebaõige maakohtu seisukoht, et 31.12.2005 muutus nõue sissenõutavaks ja algas aegumise tähtaeg. Esimene võimalik tähtaeg nõude sissenõutavaks muutumiseks oli 31.12.2006, kuid pigem arvestati laenu tagastamisega 2007-2008.aastatel. Tunnistaja R.S kinnitas kohtus, et raha tagasinõue oli alles 2007.a. Laenuleping 5 000 000 krooni osas sõlmiti kirjalikult ning laenu tagasimaksmise tähtaeg oli 31.12.2007. Arvestades, et kostja pankrot kuulutati välja 02.10.2009, ei saa antud nõue olla aegunud (3 aastat oleks saabunud alles 31.12.2010).
28.Hagejale intressi tasumise kohustust kinnitab ka asjaolu, et teisele osanikule, OÜ-le Clarkstar tasuti intressi 1 500 000 krooni. Tunnistaja P.V ei osanud kohtus selgitada, miks ühele osanikule tasuti intressi ja teisele mitte.
29.Kohus ei ole otsuse tegemisel arvestatud kostja majandusaasta aruandes kajastatud laenude sissenõutavaks muutumise tähtaegu ja intresse. Kostja esitatud ja P.Vi poolt allkirjastatud aruande lisast nr 3 nähtub, et laenude intress on keskmiselt 4-7% aastas ning laenude tagastamise tähtaeg on alates 2007.a. Kohus ei põhjendanud, miks ta seda olulist tõendit ei arvestanud.
30.TsÜS § 158 kohaselt aegumine katkeb nõude tunnustamisega. Enne kostja pankroti väljakuulutamist on nõue kostja vastu esitatud ja kostja juhatuse poolt tunnustatud. Kostja juhatuse liige Veli Kraavi kinnitas 25.05.2009 kohtule esitatud pankrotiavalduses, et AS Majaekspert Invest laenunõude osas esitati 20.03.2009 pankrotihoiatus ja kuna kostjal puuduvad rahalised vahendid nõude täitmiseks, siis tuleb esitada võlgniku pankrotiavaldus. Hageja esitas kohtule sellekohase tõendi 08.04.2011. Kohus ei ole otsuse tegemisel seda arvestanud ega põhjendanud, miks ta sellega ei arvesta.
31.Kohtuotsus ei ole selge ja jälgitav ning kohtu põhjendused on vastuolulised. Kohus märgib mitmes punktis, et ei nõustu kostja vastuväidetega, kuid samas jätab hagi rahuldamata. Jääb arusaamatuks, millistel asjaoludel kohus hagi rahuldamata jättis. Kohus ei ole selgelt põhjendanud, miks on osa tõendeid jäetud arvesse võtmata ja miks kohus ei nõustunud hageja väidetega. Vastus apellatsioonkaebusele
32.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
33.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1
p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
34.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
35.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Kohtuotsuse põhjendav osa on küll liigendamatuse ja sõnastuse keerukuse tõttu raskesti jälgitav, kuid vastab siiski TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele. Kohus märkis otsuses, millistele asjaoludele ja tõenditele ta oma järeldused rajas. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
36.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus leidis, et nõue ei ole aegunud ja ei rahuldanud kostja taotlust aegumise kohaldamiseks. Apellatsioonkaebusest nähtub, et kostja mõistis kohtu seisukohta teisiti, st nagu oleks kohus leidnud, et hagi on aegunud. Ringkonnakohus möönab, et otsuse põhjendavas osas märgitu on kohati raskesti mõistetav, sest kohus on pikalt tsiteerinud kostja seisukohti, kuigi samas on kohus märkinud, et ta nendega ei nõustu. Kuna kohus aegumist ei kohaldanud, ei anna ringkonnakohus hinnangut apellatsioonkaebuse väidetele, mis käsitlevad laenu sissenõutavaks muutumise aega.
37.Maakohus leidis põhjendatult, et hageja ei ole oma nõuet tõendanud. Pooltel ei olnud vaidlust selle üle, et kirjaliku laenulepingu ja suuliste laenulepingute alusel andis OÜ Baliset osanik AS Majaekspert Invest osaühingule laenu kokku 10 000 000 krooni, mis on tagastatud 08.05.2006. Vaidlus on selle üle, kas OÜ-l Baliset on intressivõlg. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud suuliste laenulepingute osas kokkulepet intressi maksmise kohta.
38.Kirjalikus laenulepingus nr 12102003 ja selle lisas 1 oli kokkulepe, et laenult tasutakse intressi 8% aastas. Samas tuvastas kohus, et OÜ Baliset omanikud (osanikud), sh laenu andnud AS Majaekspert Invest, otsustasid, et 10 000 000 krooni tagasimaksega loetakse täidetuks kõik laenukohustused, järelikult ka intressi tasumise kohustus, AS Majaekspert Invest ees. Hageja ei ole seda asjaolu vaidlustanud. Arvestades eelnimetatud osanike otsust, on intressi nõudmine rohkem kui kolm aastat pärast laenu tasumist vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6). Kuna kirjaliku laenulepingu järgset intressi tasumise kohustust omanike otsuse tõttu ei rakendatud, on alusetu apellatsioonkaebuse väide poolte senise praktika kohta, et intressi tasutakse 8% aastas. Asjas puuduvad tõendid, mis poolte sellist praktikat kinnitaks. Samuti ei oma tähtsust, millises järjekorras tuli kohustused kirjaliku lepingu järgi täita. OÜ Baliset intressi tasumise kohustust ei tõenda iseenesest asjaolu, et teisele osanikule seda tasuti. OÜ Baliset majandusaasta aruanne ei tõenda samuti OÜ Baliset intressi tasumise kohustust.
39.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ega teha teistsuguseid järeldusi, kui tegi maakohus, mistõttu jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.
40.Maakohtu menetluskulud jäävad hageja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud hageja.
41.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi
jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
I. Nõmm
I. Sidok
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.