Osaühing Maurus Veod ja OY Kuehne & Nagel Ltd apellatsioonkaebused
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja OY Kuehne & Nagel Ltd (registrikood 0592411-4), esindaja advokaat Rivo Kaldvee; Kostja Osaühing Maurus Veod (registrikood 102288112), esindaja vandeadvokaat Jaanus Mody.
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 22.02.2011 otsus OY Kuehne & Nagel Ltd hagis Osaühing Maurus Veod vastu 30 000 euro saamiseks aegumise kohaldamise ja hagi rahuldamata jätmise osas muutmata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 22.02.2011 otsus menetluskulude jaotuse osas ja jätta esimese ja teise astme kohtu menetluskulud OY Kuehne & Nagel Ltd kanda.
3.Jätta OY Kuehne & Nagel Ltd apellatsioonkaebus rahuldamata. Osaühing Maurus Veod apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.14.09.2009 esitas hageja hagi kostja vastu 30 000 euro suuruse kahju hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt tellis Valio Oy 2007.a jaanuaris hagejalt kaupade veo San Donninost Itaaliast Tuusualasse Soomes. Tegemist oli Valio Oy poolt Itaaliast ostetud kaupadega (külmutatud pagaritooted) kogumaksumusega 34 018,86 eurot. Hageja sõlmis omakorda rahvusvahelise kaubaveolepingu eelnimetatud kauba veoks kostjaga, kes veose teostas. Seoses kaupa vedanud veoki külmutusseadme rikkega riknes kogu kaup. Vastavalt rahvusvahelise kaubaveo saatedokumendile (CMR) pidi olema temperatuur veoauto külmikus vähemalt -21° C, kuid kauba vastuvõtmisel saaja poolt 15.01.2007 on tuvastatud, et temperatuur veoauto haagise külmikus oli kõigest -13° C. Nagu selgub haagise numbrimärgiga XXX XXX külmiku arvuti väljavõttest on ajavahemikus 12.15.01.2007 asetleidnud veoauto haagise külmiku rike ning temperatuur külmikus on langenud kohati isegi -4,2° C-le. Kauba riknemisest teadasaamisel 7 päeva jooksul esitas hageja nõude kauba tegelikule vedajale kostjale, informeerides vedajat kaupade kahjustumisest vedamise käigus.
3.Hageja esitas 15.01.2007 kaubaveo eest arve Valio Oy-le, mis on Valio Oy poolt tasutud 12.02.2007. Valio Oy kindlustusandaja If P&C International Insurance Ltd hüvitas Valio Oy-le kaupade veo käigus tekkinud kahju ja 29.01.2007 esitas hagejale nõude kaubaveo käigus kahjustunud kaupade maksumuse hüvitamiseks summas 34 018,86 eurot. 08.05.2007 on Valio Oy loovutanud If P&C Insurance Company Ltd-le nõude viitenumbriga LL 23594, summas 44 431, 81 eurot ning viimane esitas 08.05.2007 hagejale regressinõude paludes hüvitada kaupade veo käigus tekkinud kahju. 15.09.2008 on hageja kindlustusandja poolt tasutud If P&C Insurance Company Ltd-le 30 000 eurot ning kindlustusandja loovutas kostja vastu oleva nõude hagejale.
4.Hageja esindaja (Nacora International Insurance Brokers AB) saatis 23.09.2008 kostjale nõudekirja paludes hüvitada vedamise käigus seoses kaupade kahjustumisega tekkinud kahju summas 30 000 eurot. 20.05.2009 ja 09.07.2009 on Nacora International Insurance Borkers AB poolt saadetud kostjale korduvad nõudekirjad kahjusumma hüvitamiseks. 31.08.2009 kirjas palus hageja esindaja kostjat hüvitada tekitatud kahju summas 30 000 eurot hiljemalt 03.09.2009. Kostja ei ole nimetatud kahju hüvitanud. Kuna kostja kauba vedajana vastutab kauba kahjustamise eest, palus hageja hagi rahuldada, mõista kostjalt kahju hüvitisena välja 30 000 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.
5.Hageja on hagiavalduses esitanud alternatiivse õigusliku käsitluse juhuks kui kohtu hinnangul CMR sätted kohaldamisele ei kuulu. Sellisel juhul taotleb vaidluse lahendamisel lähtuda VÕS §-st 492 lg 1, mille kohaselt läheb kindlustusandjale üle tema poolt hüvitatava kahju ulatuses kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.
6.Hageja ei nõustunud kostja väitega hagi aegumise kohta. Käesoleval juhul on hagi aegumistähtaja kulgemine peatunud. CMR artikkel 32.2 kohaselt kirjaliku nõude esitamine peatab hagi aegumistähtaja kulgemise selle päevani, millal vedaja kirjalikult lükkas nõude tagasi ja tagastas juurdelisatud dokumendid. Hageja esitas kauba riknemisest teadasaamisel 7 päeva jooksul nõude kostjale, millega informeeris kostjat kaupade kahjustumisest ning asjaolust, et kostja on kahju tekkimise eest vastutav. Kostja ei lükanud kirjalikult nõuet tagasi ning seega peatus hagi aegumistähtaja kulgemine ning hagi ei ole aegunud. CMR artikkel 32.3 sätestab, et vaheaega hagi aegumistähtaja kulgemises reguleeritakse asja läbivaatava kohtu asukohariigi seadusega. Vastavalt TsÜS § 168 lg 1 ei arvestata aega, mille kestel aegumine peatunud oli aegumistähtaja hulka.
Kuna hageja esitas kostjale kirjaliku nõude faksi teel kohe peale kauba riknemisest teadasaamist ning viimane ei lükanud kirjalikult nõuet tagasi, siis peatus hagi aegumistähtaja kulgemine. Hagiavaldus on esitatud tähtaegselt.
7.Isegi juhul kui hagi esitamise tähtaeg ei oleks CMR artikkel 32.2 järgi kirjaliku nõude esitamisega peatunud, siis on käesoleval juhul tegemist regressinõudega. Vastavalt CMR artiklile 37 on vedajal, kes vastavalt käesoleva konventsiooni sätetele on tasunud kahju eest hüvitust, regressiõigus teistelt veos osalenud vedajatelt väljamakstud hüvituse, selle protsentide ja nõudega seotud kulude suhtes. Vedaja, kes oli süüdi kadude või riknemise tekitamises, peab ainuisikuliselt kandma vastutust hüvitamise eest, olenemata sellest, kas selle maksis välja tema ise või teine vedaja. Antud juhul maksis hüvitise hageja, kuid riknemise tekitamises oli süüdi kostja ning sellest lähtuvalt ja vastavalt artiklile 39 (4) algab regressinõude puhul hagi aegumistähtaja kulg hüvituse tegeliku väljamaksmise päevast s.o 15.09.2008, mil hageja kindlustusfirma AON maksis hüvitise summas 30 000 eurot Valio OY kindlustusfirmale P&C Insurance Company Ltd-le. Seega algas hagi aegumistähtaja kulg 15.09.2008, kusjuures päeva, millest algab hagi aegumistähtaja kulg, ei arvata hagi aegumistähtaja sisse. Hageja esitas hagiavalduse 14.09.2009 Harju Maakohtusse s.o tähtaegselt. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja palus teha vaheotsuse, millega kohaldada aegumist hageja nõudele kostja vastu summas 30 000 eurot.
9.Kostja ei nõustunud hageja väidetega kauba riknemise kohta kaupa vedanud veoauto külmutusseadme rikke tagajärjel. CMR artikkel 32.1 kohaselt kehtestatakse konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvatest vedudest tulenevatele nõuetele üheaastane aegumistähtaeg. Hagi aegumistähtaja kulg kauba kaotsimineku või vigastamise juhul algab kauba üleandmise päevast arvates, kõikidel muudel juhtudel kolmekuuse tähtaja möödumisel veolepingu sõlmimise päevast arvates. Kauba üleandmine toimus 12.01.2007. Veolepingu sõlmimise võimalikuks hilisemaks päevaks võib pidada veoteenuse osutamise päeva – see on 11.01.2007. Järelikult, isegi kui kõige hilisemat võimalikku aegumistähtaja kulgemist arvestada, siis aegus antud juhul hageja nõue kõige hiljemalt 11.04.2008. Hagi on kohtule esitatud 14.09.2009. Hageja on esmakordselt saatnud kirjaliku nõude kostjale alles 23.09.2008, mis on samuti pärast nõude aegumistähtaja möödumist. Kuna kostja väidetav kahju tekitamine leidis aset peaaegu kolm aastat enne hagiavalduse esitamist, siis osutub aegumise mittekohaldamisel tõendite kogumine keeruliseks ja on ebaökonoomne, mida näitab ka hageja poolt kohtule esitatud tõendite „mittekvaliteetsus“. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
10.Harju Maakohus kohaldas 22.02.2011 otsusega aegumist ja jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda.
11.2007.a jaanuaris tellis Valio Oy hagejalt kaupade veo San Donninost Itaaliast Tuusualasse Soomes. Tegemist oli Valio Oy poolt Itaaliast ostetud kaupadega (külmutatud ciabattad ja baguetted) summas 34 018,86 eurot. Hageja sõlmis rahvusvahelise kaubaveolepingu nimetatud kauba veoks Osaühinguga Maurus Veod, kes veose teostas. Kauba kättesaamisel kauba omanik Valio Oy leidis, et kogu kaup on riknenud.
12.Valio Oy kindlustusandaja If P & C International Insurance Ltd hüvitas Valio Oy-le kaupade veo käigus tekkinud kahju ja 29.01.2007 esitas hagejale nõude ajavahemikus 11.15.01.2007 toimunud kaubaveo käigus kahjustunud kaupade maksumuse hüvitamiseks summas 34 018,86 eurot. Kindlustusandja esitas 08.05.2007 hagejale regressinõude paludes hüvitada kaupade veo käigus tekkinud kahju. 15.09.2008 hageja kindlustusandja
tasus If P&C Insurance Company Ltd-le 30 000 eurot ning loovutas kostja vastu oleva nõude hagejale. 14.09.2009 esitas hageja kohtusse hagiavalduse kostja vastu kahju 30 000 eurot väljamõistmiseks. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta. Pooled ei vaidle, et tegemist oli rahvusvahelise kaubaveoga ja vaidluse lahendamisel tuleb kohaldada rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) sätteid.
13.Kostja on esitanud hagi aegumise vastuväite ja taotlenud teha vaheotsuse aegumise kohaldamise taotluse osas. Kohus on taotluse rahuldanud. CMR artikkel 32.1 kohaselt kehtestatakse konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvatest vedudest tulenevatele nõuetele üheaastane aegumistähtaeg. Artikkel 32.1a kohaselt algab hagi aegumistähtaja kulg kauba osalise kaotsimineku, vigastamise või kohaletoimetamisega viivitamise puhul kauba üleandmise päevast arvates, artikkel 32.1c, kohaselt kõikidel muudel juhtudel kolmekuuse tähtaja möödumisel veolepingu sõlmimise päevast arvates.
14.Kohus hinnates kaubaks olnud pagaritoodete riknemist, leidis, et kohaldada tuleb CMR artikli 32.1c sätteid, mille kohaselt algas hagi aegumistähtaja kulg kolmekuuse tähtaja möödumisel arvates veolepingu sõlmimise päevast. Esitatud dokumentidest tulenevalt saab veolepingu sõlmimise võimalikuks hilisemaks päevaks pidada veoteenuse osutamise päeva – see on 11.01.2007 ja seega aegus antud juhul hageja nõue 11.04.2008. Hagiavaldus on kohtule esitatud 14.09.2009.
15.Hageja hinnangul on hagi aegumistähtaja kulgemine peatunud tulenevalt CMR artiklist 32.2, mis sätestab, et kirjaliku nõude esitamine peatab hagi aegumistähtaja kulgemise selle päevani, millal vedaja kirjalikult lükkas nõude tagasi ja tagastas juurdelisatud dokumendid. Hageja väitel esitas ta kauba riknemisest teadasaamisel 7 päeva jooksul nõude Osaühingule Maurus Veod, millega informeeris kostjat kaupade kahjustumisest ning asjaolust, et kostja on kahju tekkimise eest vastutav. Kostja ei lükanud kirjalikult nõuet tagasi ning seega peatus hagi aegumistähtaja kulgemine ning hagi ei ole aegunud.
16.Kohtule on hageja poolt esitatud väidetavalt faksi teel 15.01.2007 kostjale saadetud kirjalik dokument. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et nimetatud dokumenti ei saa lugeda kirjaliku nõude esitamiseks vedajale s.o kostjale. Dokumendis on selgitatud, et kauba saamisel märgiti, et kaup on hakanud üles sulama, temperatuur mahalaadimisel oli 13,9 kraadi ja et hageja peab kostjat kahju eest vastutavaks. Dokumendi koostaja on teatanud, et jätab endale või enda kindlustusfirmale õiguse esitada hiljem kompensatsiooninõue. CMR artikli 32.2 mõttes esitatud nõudest peaks isik, kelle vastu nõue esitatakse saama ühemõtteliselt ja selgelt aru tema vastu esitatavast nõudest, et seda oleks võimalik artiklis nimetatud viisil kas tunnistada või tagasi lükata. Seega peaks nõudes sisalduma kirjeldus kaupade kahjustustest, vedaja vastutuse tekkimise alusest ja eelkõige ka kahju suurus. Esitatud dokument selliseid selgitusi ei sisalda, seetõttu ei saa seda lugeda kirjalikuks nõudeks CMR artikli 32.2 tähenduses, mis peataks hagi aegumistähtaja kulgemise. Hageja ei ole ka tõendanud, et kostjale oleks käsitletud dokument kätte toimetatud. Kohtu hinnangul on kompensatsiooninõue, millele hageja käsitletavas dokumendis viitas, koos lisadokumentidega kostjale esmakordselt esitatud 23.09.2008, s.o pärast nõude aegumist. Hageja esindaja oma 31.08.2009 kirjas kostjale viitab kostjale varasemalt kirjalikult esitatud nõuetele, milleks on nõue 23.09.2008 ja meeldetuletused kirja teel 20.05.2009, 09.07.2009 ja 12.08.2009. Kirjas ei ole viidet kirjalikule nõudele 15.01.2007. See näitab, et käsitletud teadet ei pidanud ka hageja esindaja nõudeks.
17.Poolte vahel on vaidlus küsimuses, kas käesoleva nõude puhul on tegemist CMR artiklist 37 tuleneva regressinõudega. CMR artikkel 37 reguleerib vedajate vastutust olukorras, kus ühe lepinguga kindlaksmääratud tingimustel teostavad vedu mitu vedajat järgemööda. Menetluse käigus on hageja asunud seisukohale, et hageja ja kostja puhul on tegemist kahe järjestikuse vedajaga CMR art 34 mõttes. Kohus sellega ei nõustu. Riigikohus on
asunud seisukohale, et vedajad on järjestikused vedajad CMR art.34 mõttes, kui nad veavad veost ühe lepinguga kindlaksmääratud tingimustel. Järgnev vedaja muutub veolepingu pooleks saatedokumendis nimetatud tingimustel kauba ja saatedokumendi vastuvõtmisel, st terve veo jaoks peab olema koostatud üks saatedokument, mis antakse koos kaubaga järgmisele vedajale üle ja milles sisalduvad lepingutingimused (19.04.2010 3-2-1-25-10). Hagiavalduses on hageja selgelt väitnud, et sõlmis kauba veoks rahvusvahelise kaubaveolepingu kostjaga, kes oli kaupade vedajaks Donninost Itaaliast Tuusulasse Soome. Ühestki esitatud tõendist ei nähtu, et tegemist oleks olnud mitme vedajaga või ehk hageja oleks olnud nimetatud kaubaveo puhul kauba vedajaks. Seepärast ei saa kohus kohaldada käesoleval juhul CMR artikleid 37 ja 39. Samas nõustus kohus kostja seisukohaga, mille kohaselt ei oleks hageja regressinõue õigustatud ka seetõttu, et hageja ei ole Valio OY-le kompensatsiooni makstes selgitanud välja kauba riknemise asjaolusid s.h. kui suures osas ja kas üldse võiks kostjat pidada kauba riknemise eest vastutavaks.
18.Hageja on taotlenud juhtumiks kui kohtu hinnangul CMR sätted kohaldamisele ei kuulu, käsitleda tema nõuet alternatiivsena VÕS § 492 lg 1 järgi. Hageja on esitatud nõudes tuginenud väitele, et õigussuhe hageja ja kostja vahel on veosuhe, millele kohaldub CMR. Kostja, samuti ka kohus on selle väitega nõustunud. CMR-ist tulenev hageja nõue on aegunud. Seetõttu kohus ei pidanud põhjendatuks käsitleda nõuet VÕS § 492 lg 1 alusel. VÕS § 492 ei anna isikule iseseisvat nõuet, vaid sätestab olemasoleva nõude ülemineku kindlustusandjale, mis aga ei tähenda üleläinud nõude aegumistähtaja uut algust. Eeltoodust tulenevalt tuleb nõudele kohaldada aegumist.
19.TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus kaalus nii võlausaldaja kui võlgniku (või võlgnikuks mitteoleva isiku) õigusi ning leidis, et kuna aegumise kontekstis on eelistatud võlgniku huve, siis peab põhjendatuks ja mõistlikuks poolte huvide tasakaalustamiseks jätta kulud poolte endi kanda. Kostja apellatsioonkaebuse põhjendused
20.Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 22.02.2011 otsuse osas, millega jäeti menetluskulud poolte endi kanda ja teha selles osas uus otsus, millega jätta menetluskulud hageja kanda.
21.Maakohus on kohaldanud TsMS § 162 lg-t 4 ja jätnud poolte menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 162 lg 4 sätestab erandi hagimenetluses kehtivale üldisele reeglile, mis on sätestatud TsMS § 162 lg-s 1 ja mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Seega on TsMS § 162 lg 4 kohaldamise eelduseks see, et menetluskulude väljamõistmine kohtuasja nn kaotanud poolelt oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Käesolevas asjas ei ole aga millegagi tuvastatud sellise äärmise ebaõigluse või ebamõistlikkuse olemasolu. Seega kohaldas maakohus TsMS § 162 lg-t 4 ebaõigesti, mis on TsMS § 631 lg-te 1 ja 2 kohaselt apellatsioonkaebuse aluseks.
22.Hagi rahuldamata jätmine aegumise tõttu ei anna alust TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. Kohus oleks pidanud menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel kohaldama TsMS § 162 lg-t 1 ja jätma kõik menetluskulud hageja kanda, sest otsus tehti tema kahjuks. Seega jättis maakohus ebaõigesti kohaldamata TsMS § 162 lg 1, mis on TsMS § 631 lg-te 1 ja 2 kohaselt apellatsioonkaebuse aluseks.
23.TsMS § 162 lg 4 alusel on kohtul võimalik jätta poolte menetluskulud nende enda kanda, vaatamata sellele, kuidas kohus kohtuasja lahendab, väga erandlikel juhtudel. See tuleneb TsMS § 162 lg-s 4 kasutatud väljendist äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Selliseid erandlikke asjaolusid käesolevas asjas ei ole. Poolte vaidlus on seotud nende majandus- ja kutsetegevusega ning ei ole mingisugust põhjendust jätta kostja menetluskulusid tema enda kanda ja mitte neid välja mõista hagejalt, kes esitas kohtusse hagi, paludes välja mõista kostjalt aegunud nõude. Samuti on menetlus käesolevas tsiviilasjas tänu kostja seisukohtadele olnud võimalikult menetluskulusid kokkuhoidev. Kostja esitas vastuses hagile eelkõige menetlusökonoomika seisukohalt lähtudes koheselt taotluse aegumise kohaldamiseks ja vaheotsuse tegemiseks. Ilmselgelt hoidis kostja selline menetluslik taotlus kokku nii hageja kui ka kostja menetluskulusid, sh ei esitanud kostja menetluse kestel hagile sisulisi vastuväiteid, pidades otstarbekaks kõigepealt lahendada hageja nõude aegumise küsimus. Hageja apellatsioonkaebuse põhjendused
24.Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 22.02.2011 otsuse ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks ning jätta menetluskulud kostja kanda.
25.Hageja nõue ei ole aegunud, kuivõrd aegumine on peatunud. Hageja tugineb hagi aegumise peatumise osas CMR artiklile 32.2 Viidatud sätte kohaselt peatab kirjaliku nõude esitamine nõude aegumistähtaja kulgemise selle päevani, millal vedaja kirjalikult lükkas nõude tagasi ja tagastas juurdelisatud dokumendid. Sealjuures nõude või sellele vastuse saamise tõendamiskohustus, samuti dokumentide tagastamise tõendamiskohustus lasub sellel poolel, kes viitab nendele faktidele. Hageja esitas maakohtule tõendina 15.01.2007 kostjale saadetud kirjaliku nõude. Kostja ei lükanud kirjalikku nõuet tagasi, mistõttu peatus nõude aegumistähtaja kulgemine ning nõue ei ole seetõttu aegunud.
26.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hageja poolt 15.01.2007 saadetud dokumenti ei saa lugeda kirjaliku nõude esitamiseks vedajale CRM artikli 32.2 tähenduses. CRM artikkel 32.2 ei näe ette kirjaliku nõude kohustuslikku vormi, vaid kohustab üksnes nõuet kirjalikult esitama. Sealjuures on hageja poolt 15.01.2007 kostjale saadetud dokumendis sõnaselgelt nimetatud, et hageja peab kostjat vastutavaks tekkinud kahju eest. Juhul, kui kostjal jäi kirjalikus vormis nõude puhul midagi arusaamatuks või ta ei aktsepteerinud hageja poolt esitatud kirjalikus vormis nõude sisu, siis oli tal võimalus CRM artikli 32.2 järgi lükata kirjalikult esitatud põhjendustega nõue tagasi ja tagastada nõude juurde lisatud dokumendid apellandile. Sellisel juhul oleks hageja nõude aegumistähtaeg edasi kulgenud ja hageja oleks teadnud arvestada sellega hagi esitamise tähtaega silmas pidades. Kuivõrd kostja ei ole aga siiani nõuet kirjalikult esitatud põhjendustega tagastanud, siis on hagi aegumistähtaja kulgemine siiani peatunud. Hageja poolt 15.01.2007 esitatud kirjaliku nõude nõuetekohasust kinnitab muuhulgas asjaolu, et sarnane nõue esitati 15.01.2007 ka teistele veoprotsessis osalejatele, kes mõistsid ja aktsepteerisid nõude sisu ja kellest Hanko sadamaoperaator kohe ka vastas kirjalikule nõudele ja lükkas selle tagasi CRM artikli 32.2 alusel.
27.Ebaõige on ka kohtu seisukoht, justkui ei oleks hageja tõendanud, et kostjale saadeti 15.01.2007 nõue CRM artikli 32.2 tähenduses. Hageja esitas 23.04.2010 kohtule oma töötaja L V kirjaliku kinnituse selle kohta, et kostjale saadeti sarnaselt teistega kirjalik nõue 15.01.2007. Lisaks esitas hageja 23.04.2011 taotluse L V tunnistajana ülekuulamiseks, kuid kohus jättis selles osas seisukoha võtmata ja tunnistaja üle kuulamata, aktsepteerides seega L V kirjalikku kinnitust. Samas ei ole kohus oma otsuses selgitanud L V kirjaliku kinnituse tähendust ega ka seda, miks vastavat kinnitust ei ole arvesse võetud. Kohus on eespool nimetatud asjaolude tõttu käesoleval juhul rikkunud ka TsMS § 436 lg 2 ja § 442 lg 8 sätestatut. Kohus ei ole arvestanud asja materjalide hulgas
olevate tõenditega. Samuti ei ole kohus täitnud kohustust, mille kohaselt kohtuotsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.
28.Nimetatust tulenevalt on maakohtu otsus hageja nõude aegumise kohta nii materiaal- kui ka menetlusnormidega vastuolus ning tuleb tühistada ja saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Tegemist on CMR artiklist 37 tuleneva regressinõudega. Käesoleval juhul oli tegemist ühe lepinguga kindlaksmääratud tingimustel teostava veoga CMR artikli 34 tähenduses. Käesoleval juhul on CMR § 37 rakendatav, kuivõrd kostja andis vedajana veose hagejale üle, kes omakorda andis veose vedajana üle Valio OY-le. Seega tegemist oli mitme vedaja poolt järjestikku teostatud veoga. Nimetatud asjaolusid selgitas hageja ka maakohtule, mistõttu on kohus asunud ekslikult ebaõigele seisukohale.
29.Kauba riknemise asjaolud on tuvastatud. Ebaõige on ka maakohtu seisukoht, justkui ei ole välja selgitatud kauba riknemise asjaolusid. Välja on selgitatud ja hageja14.09.2009 hagiavalduses kajastus sõnaselgelt, et vastavalt rahvusvahelise kaubaveo saatedokumendile pidi olema veoauto külmiku temperatuur vähemalt -21° C, kuid kauba vastuvõtmisel saaja poolt 15.01.2007 on tuvastatud, et temperatuur veoauto haagise külmikus oli kõigest -13° C. Nagu selgub haagise numbrimärgiga WJJ-262 külmiku arvuti väljavõttest, on ajavahemikul 12.-15.01.2007 asetleidnud veoauto haagise külmiku rike ning temperatuur külmikus on langenud kohati isegi -4,2° C-le. Seega hagiavaldusest tulenes üheselt, et kauba riknemine oli tingitud tuvastatud ja tõendatud külmutusseadmete rikkest. Seetõttu ei ole kohus järginud TsMS § 436 lg 2 sätestatut, mille kohaselt peab kohus rajama otsuse esitatud ja kogutud tõenditele. Samuti ei ole kohus selgitanud § 442 lg 8 eirates, miks kohus eespool nimetatud asjaolusid ja tõendeid ei arvestanud. Vastused apellatsioonkaebustele
30.Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
31.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on hagi rahuldamata jätmise osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust otsust selles osas tühistada. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hageja nõue kostja vastu on aegunud. Maakohtu hinnang aegumist puudutavatele asjaoludele ja nende kinnitamiseks esitatud tõenditele on olnud seadusekohane ning kolleegiumil ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut ega võtta nende pinnalt nõude aegumise suhtes maakohtu järeldustega võrreldes erinevat seisukohta.
32.Apellatsioonkaebuses esitatud seisukohad tuginevad endiselt hageja ekslikule eeldusele, et hageja poolt kostjale 15.01.2007 dokumendi saatmine on tõendamist leidnud ning et nimetatud dokumenti (tl 29, tõlge tl 40) saab pidada kirjalikuks nõudeks CRM artikkel 32.2 tähenduses. Maakohus on käsitlenud CRM artikkel 32.2 sätestatud eeldusi ning selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks ei saa hageja poolt kostjale väidetavalt esitatud 15.01.2007 dokumenti lugeda nimetatud sätte tingimustele vastavaks. Kohus on selles osas hageja kõigile seisukohtadele piisava selgusega vastanud ning kuna ringkonnakohus
nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.
33.Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kuna kostja on dokumendi kättesaamisele vastu vaielnud, lasus hagejal kohustust dokumendi kostja poolt kättesaamist tõendada. Hageja seda teinud ei ole. Paika peab kostja vastuväide, mille kohaselt ei saa dokumendi kättesaamist lugeda tõendatuks üksnes L V kirjaliku kinnituse pinnalt, kuna kinnituse kohaselt ei mäleta L V enda sõnul kolme aasta taguseid sündmusi s.h 15.01.2007 dokumendi saatmise asjaolusid. Kuna L V on kinnitanud, et ei saa tõendamist vajava sündmuse kohta fakte esitada, puudus maakohtul põhjus teda tunnistajana üle kuulata. L V arvamus tõendamist vajava asjaolu kohta, ei oma tõenduslikku kvaliteeti, kuna tunnistaja üle kuulamise eesmärk ei ole mitte tunnistaja arvamuse välja selgitamine, vaid ütluse varal faktide tuvastamine.
34.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga CMR artikli 37 sisustamise osas ning järeldusega, et nimetatud säte ei kuulu kõnealusel juhul kohaldamisele. Kolleegium ei pea ka selles osas TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu arutlusi pikemalt korrata.
35.Kuna nõue on aegunud, ei pidanud kohus peatuma nõude sisulise põhjendatuse küsimusel. Vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, jäetakse hagi aegumise tõttu rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Kuna aegumise tagajärjel kaotab hageja TsÜS § 142 lg l alusel õiguse nõuda kostjalt nõude rahuldamist, siis puudub tarvidus nõude põhjendatuse osas sisulise seisukoha võtmiseks. Selline kohtupraktika tugineb protsessiökonoomika põhimõttele, võimaldades kokku hoida aega ja kulutusi ning on kooskõlas TsMS §-s 3 sätestatud asja võimalikult kiire ja õige lahendamise eesmärgiga. Esitades aegumise vastuväite ei soovi kostja nõude sisulist arutelu.
36.Kolleegium ei jaga siiski maakohtu seisukohta menetluskulude jaotuse osas ja leiab, et hagi rahuldamata jätmise tõttu peavad menetluskulud jääma TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kolleegium nõustub kostjaga, et hagi rahuldamata jätmine aegumise tõttu ei anna alust TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. TsMS § 162 lg 4 kuulub kohaldamisele üksnes siis, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Nõude aegumine ei ole kolleegiumi arvates kõnealusel juhul erandlikuks asjaoluks TsMS § 162 lg 4 tähenduses. Poolte vaidlus on seotud nende majandus- ja kutsetegevusega ning sellega kaasnevate riskidega ja seetõttu puudub põhjendus jätta hageja poolt aegunud nõudega kohtusse pöördumisega kostjale põhjustatud menetluskulud kostja enda kanda. Paika peab kostja seisukoht, et aegumisvastuväite esitamine kostja poolt ja taotlus vaheotsuse tegemiseks on võimaldanud mõlemal poolel menetluskulusid kokku hoida.
37.Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta aegumise kohaldamise osas muutmata ja hageja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kostja apellatsioonkaebus kuulub aga rahuldamisele. Hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise ja kostja apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb nii esimese kui teise astme kohtu menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kolleegium selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse
menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Iko Nõmm
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.