Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.06.2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-19-9245
Kohtuasi
CF&S Estonia AS hagi OÜ ÖÖD vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.05.2021
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ ÖÖD apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
9359.05 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja CF&S Estonia AS (registrikood 10139213), lepinguline esindaja Krista Raudsepp Kostja OÜ ÖÖD (registrikood 14006561), lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 15.05.2021 otsus tühistada osas, millega kohus rahuldas hagi suuremas ulatuses kui põhivõlg 5480 eurot ja ringkonnakohtu otsuse kuupäevaga sissenõutavaks muutunud viivis 1625.67 eurot. Tühistatud osas teha uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt.
2.Otsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Hagi rahuldada osaliselt. 2) Mõista OÜ-lt ÖÖD välja CF&S Estonia AS kasuks põhivõlg 5480 eurot, 08.06.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1625.67 eurot ja viivis põhinõudelt (5480 eurot) alates 09.06.2022 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 3) Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad 66% ulatuses OÜ ÖÖD ja 34% ulatuses CF&S Estonia AS kanda.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul peale ringkonnakohtu otsuse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja asjaolud
1.Hageja esitas 18.06.2019 hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 8280 euro, 18.06.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 416.65 euro ning lisanduva viivise nõudes.
2.Kostja esitas hagejale veotellimuse kauba (valmismaja) transportimiseks Eestist Prantsusmaale. Kokkulepitud tasuks oli 6100 eurot (lisandus käibemaks), samuti lisandus saateauto tasu 800 eurot. Tegemist oli ülemõõdulise veoga. Hageja rõhutas 24.09.2018 e-kirjas, et saabumise kuupäeva ei saa sellise veo puhul fikseerida.
3.Hageja täitis veotellimuse, laadis kauba peale 05.10.2018 ja andis üle 22.10.2018. Hageja esitas 05.10.2018 ettemaksu arve nr 18409812 maksetähtajaga 05.10.2018 summas 3660 eurot ja lõpparve nr 18410800 22.10.2018 pärast kauba kättetoimetamist summas 4620 eurot maksetähtajaga 21.11.2018. Arved on tasumata.
4.Kostja esitas hagejale kahjunõude seoses kauba paigalduse ärajäämisest tulenenud kuludega, kuna kaup ei jõudnud sihtkohta kostja soovitud kuupäevaks 12.10.2018. Hageja ei nõustu kahjunõudega, kuna tegemist ei olnud ajalubadusega veoga. Hageja andis enne veotellimuse kinnitamist kostjale teada, et kauba saabumise täpset kuupäeva ei ole võimalik fikseerida, sest tegemist on ülemõõdulise veosega, mille transpordiks on vajalikud eriload, saateautod jne. Kauba hilinemise põhjuseks oli nimelt selle riski realiseerumine, mille eest hageja oli kostjat hoiatanud. Hageja teavitas kostjat koheselt probleemi ilmnemisest (3 päeva enne esialgselt planeeritud saabumise kuupäeva) ja viivitusest ning oli pidevas kontaktis kostjaga, edastades jooksvalt infot.
5.Viivitus tekkis sellest, et Saksamaa ja Prantsusmaa piiril on parkla, kus veok pidi ootama saateautot. Parklasse sõites selgus, et vabu kohti ei ole ning autojuht otsustas teha ringi, et leida parkimiskoht. Ta sõitis parklast välja ning sattus kiirteele, millel liikumine oli lubatud vaid saateautoga. Politsei peatas auto ning edasiseks sõiduks oli vajalik luba kohaliku omavalitsuse transpordiosakonnast, samuti saateauto, mida jäädi ootama. Loa väljastamise taotlus tehti, kuid
2-19-9245 luba viibis. Isegi kui parklas oleks olnud koht, oleks autojuhil tulnud jääda ootama loa väljastamist ja saateautot. Seega ei saanud kostjal tekkida veendumust, et kui 11.10.2018 oli luba olemas ja oodati saateautot, jõuab kaup kohale hiljemalt 12.10.2018. Hageja ei ole kostjale kinnitanud, et kaup 12.10.2018 kohale jõuab. Ülemõõduliste vedude korral ei ole kunagi teada, kas riikides on õigeaegselt olemas saateautod, vajalikud märgistused jne. Kuna ei ole teada, millises riigis ja mille tõttu võib vedu venida, ei saa ka kindlaks kellaajaks saateautot broneerida.
6.Kostja saatis oma töötajad Prantsusmaale olukorras, kus probleem oli juba tekkinud. Hageja pakkus välja lükata tööliste saatmine edasi kauba tegeliku saabumiseni, samuti kinnitas hageja, et saab oodata 2-3 päeva sihtkohas, kui kraana tellimisega läheb aega.
7.Hageja leiab, et kostja kahju hüvitamise nõue on lisaks esitatud hilinenult ja puudustega (sh vormi puudusega). Kahju hüvitamise nõue ei saa ületada veotasu nõuet 8280 eurot. Samuti on kahju tekkimine tõendamata. Hagivastusele lisatud arve esitas kostja hagejale alles kohtumenetluses. 07.01.2019 oli arve esitatud väiksemas summas ja teistsuguse viivisemääraga. Üksnes esitatud arve ei tõenda kahju tekkimist. Kostja ei esitanud enne kohtumenetlust kahju tekkimist tõendavaid dokumente, samuti ei olnud arvest aru saada kahjunõude kujunemine. Selge ei ole, millest koosnes arvel toodud tööjõukulu. Poolte vahel puudus kokkulepe viivisemääras, mistõttu ei saa viivisenõue ületada CMR konventsioonis sätestatud 5% aastas. Kui kostja oleks esitanud kahju hüvitamise nõude õigeaegselt, saaks see olla põhjendatud vaid kraana 490 euro ja majutuse 242.45 euro osas.
8.Hageja nõuab veotasult viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja arvestab viivist vastavalt kummagi arve maksetähtajale 18.06.2019 seisuga kokku 416.65 eurot. Hageja taotleb ka sissenõutavaks muutumata viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude kohase täitmiseni. Kostja seisukohad
9.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta menetluskulud hageja kanda.
10.Veotellimuse esitamisel 28.09.2018 kinnitas kostja, et planeerib maja Prantsusmaal 12.10.2018 maha laadida. Hageja veotellimuse kinnituses on saabumise ajaks märgitud 12.10.2018, e-kirjas on see kirjutatud „Maha (soovitavalt +-)“. Ka mõlemal kostjale esitatud arvel on kirjas, et kohale toimetamine toimub 12.10.2018. Kostja palus saata samal päeval ettemaksuarve, kinnitades sellega veotellimuse.
11.Hageja laadis valmismaja Eestis peale 05.10.2018. Kuivõrd kauba mahalaadimiseks ja püstitamiseks oli vajalik kraana, soovis kostja tellida selle kokkulepitud kuupäevaks 12.10.2018. Samaks kuupäevaks lendas Eestist Prantsusmaale valmismaja püstitamiseks kostja tellitud meeskond.
12.Hageja sõiduk peeti 10.10.2018 kinni umbes 3h sõidu kaugusel sihtkohast, kuna autojuhil ei olnud Prantsusmaa kiirteel sõitmiseks vajalikke lube. Kaup arestiti. Pooled arutasid 11.10.2018 telefoni teel olukorda. Hageja esindaja kinnitas, et kauba arestist vabastamise luba on olemas ning oodatakse saateautot. Selle pinnalt tekkis kostjal veendumus, et maja jõuab ikkagi kohale kokkulepitud ajal. Kostja kinnitas, et 12.10.2018 hommikul on kraana kohal, samuti, et kraana töötund maksab 300 eurot.
2-19-9245
13.Hageja kirjutas kostjale 12.10.2018, et kaup jõuab kohale 12.10.2018 kell 19.30-20.00. Tegelikkuses kaup selleks ajaks kohale ei jõudnud, kuna politsei tuli uuesti kohale ja peatas transpordi, sest saadud luba osutus ebaõigeks. Viivituse ja ebaselguse tõttu lahkus kostja tellitud kraana laadimiskohast. Kaup vabastati arestist ja toimetati sihtkohta alles 22.10.2018. Veose hilinemist ei põhjustanud asjaolu, mis ei olnud hageja mõju all, nt kiirteedel suuremahulised ummikud, transpordi tööliste streik, riikide piiridel ootamatu piirikontrolli kehtestamine vmt. Hilinemise põhjustas hageja töötajal Prantsusmaa kiirteel vajaliku sõiduloa puudumine, mistõttu võis ta seal sõita ainult saateautoga. Hageja hakkas vajalikku luba taotlema alles siis, kui auto 10.10.2018 kinni peeti. Kuivõrd hageja tegeleb igapäevaselt rahvusvaheliste vedudega, pidi talle olema lubade vajadus teada.
14.Kostja jättis arved tasumata kuni selgub veose hilinemisega tekkinud kahju täpne suurus. Kostjal tekkis kohaletoimetamise viivitusega kahju. Kostja saatis hagejale 31.10.2018 e-kirja, milles teatas, et kõik kulud maja mittejõudmisega sihtkohta on ca 8000 eurot. Kostja lisas kirjale sel hetkel olemas olnud kuludokumendid ja kinnitas, et ootab kõik dokumendid ära ja siis edastab. Sellega teavitas kostja hagejat kahjunõude esitamisest, samuti sellest, et nõude suuruse tuvastamiseks on vajalik täiendavate dokumentide kogumine. Tegemist oli avaldusega CMR art 30 lõike 3 mõttes.
15.Algselt loodeti, et viivitusega seotud kulud kannab hageja kindlustusandja, kes aga keeldus. Kostja esitas hagejale kahju kohta 07.01.2019 arve summas 8703.23 eurot maksetähtajaga 14.01.2019 viivisega 0,5% päevas. Hageja arvet ei tasunud.
16.Tekkinud kahju on põhjuslikus seoses hageja lepingurikkumisega. Kui kaup jõudnuks kohale kokkulepitud ajal 12.10.2018, oleks jäänud kulu kandmata. Kostja kahjunõue 8895.23 eurot koosneb: täiendav tööjõukulu 2552.40 eurot; kraana tellimise ja ostja tööjõu kulu 4620 eurot; kostja töötajate lennupiletid 1340.38 eurot; kostja töötajate autorendi arve 140 eurot; kostja töötajate majutus 242.45 eurot. Kostja vähendab kahjunõuet veotasu summani 8280 eurot. Viivisele piirang (veotasu ulatus) ei kohaldu.
17.Pooled ei ole leppinud mahalaadimise tähtaega kokku soovituslikuna, vastupidisel juhul võinuks hageja toimetada kauba kätte ka aastaid hiljem. Hageja oli teadlik, et kauba mahalaadimiseks on vaja tellida kraana. Hageja ei saanud eeldada, et kostja hoiab kraanat ootel hagejale sobiliku ajani. Isegi kui leping oleks sõlmitud ajalubaduseta, tuleb 10 päevast hilinemist käsitleda lepingu olulise rikkumisena. Hageja kinnitas, et kaup jõuab kohale 12.10.2018 ning kostja tegi seetõttu vajalikud ettevalmistused.
18.20.04.2020 menetlusdokumendis vähendas kostja viivisenõuet ning arvestas seda VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.01.2019 kuni 19.07.2019 (tasaarvestusavalduse tegemise kuupäevani) 339.36 eurot. Kostja tasaarvestab enda kahju hüvitamise ja viivise nõude hageja veotasu ja viivise nõudega. Tasaarvestuse tulemusena on hageja nõue lõppenud ja hagi seetõttu põhjendamata. Maakohtu otsus
19.Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise koos viivisega.
20.Puudub vaidlus, et kohaldamisele kuuluvad rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) sätted ning kohus nõustub poolte kvalifikatsiooniga. CMR art 1 lõike 1
2-19-9245 järgi kohaldatakse konventsiooni sätteid, kui on täidetud kolm tingimust: lepingus näidatud kaupade vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides; vähemalt üks neist riikidest, kus toimub kaupade vastuvõtmine või üleandmine, on ühinenud CMR-iga; kaupade transpordi eest makstakse tasu. Tingimused on täidetud.
21.Vedaja tasunõuet saatja (tellija) vastu CMR otseselt ei reguleeri, kuid see tuleneb CMR-i üldisest mõttest. CMR art 13 lõike 2 alusel saab vedaja nõuda saajalt kaupade üleandmisel veokirjas (saatedokumendis) märgitud maksete tasumist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-3-09 punktis 12 leidnud, et CMR ei reguleeri kõiki veolepingut puudutavaid küsimusi ja osas, mida CMR ei reguleeri, tuleb kohaldada siseriiklikku õigust. VÕS-i järgi on saatjal kohustus maksta vedajale veotasu § 774 lõike 1 teise lause ja § 787 lõike 1 esimese lause järgi. VÕS § 787 lõike 1 kohaselt tuleb veotasu maksta veose üleandmisel saajale.
22.Kohus tuvastas, et pooled sõlmisid veolepingu kaubaveoks marsruudil Eesti-Prantsusmaa veotasuga 8280 eurot, millele lisandub käibemaks. Veo kohta on vormistatud 22.10.2018 CMR saateleht (t lk 8), 05.10.2018 väljastatud arve 3660 eurot (3050 eurot + käibemaks; t lk 6 pöördel) ja 22.10.2018 arve summas 4620 eurot (3850 eurot + käibemaks; t lk 7). Puudub vaidlus, et kaup toimetati kätte 22.10.2018. Samuti puudub vaidlus, et kostja on arved kätte saanud ega ole neid tasunud. Kohus leiab, et tõendatud on kostja poolt veo tellimine ja hageja poolt veo teostamine. VÕS § 787 lõike 1 kohaselt tuleb veotasu vedajale maksta veose üleandmisel saajale. Veos on saajale üle antud ja seega on hageja tasunõue kokku 8280 eurot muutunud sissenõutavaks.
23.Poolte vahel on vaidlus, kas kostjal oli õigus jätta veotasu tasumata, kuna hageja viivitas kauba kätte toimetamisega ning kostjal tekkis sellega seoses kahju. Samuti on vaidlus, kas kahjunõue on esitatud õigeaegselt ning millises ulatuses on kahjunõue tõendatud ja põhjendatud. Kostja leiab, et on tasaarvestanud kahju hüvitamise nõude hageja nõudega.
24.CMR art 17 lõike 1 kohaselt vastutab vedaja kauba täieliku või osalise kaotsimineku või vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni, samuti kauba kohaletoimetamisega mistahes viivitamise eest. Viivitus on defineeritud CMR art-s 19, mille kohaselt kui kaupa ei toimetatud kohale kokkulepitud tähtajaks või kui kokkulepitud tähtaja puudumise korral veo tegelik kestus, arvestades konkreetseid asjaolusid, eriti osalist pealelaadimist või aega, mis on vajalik tavalistes oludes kauba komplekteerimiseks täieliku täislaadimiseni, ületab aja, mis peaks olema mõistlikult võimaldatud kohusetruule vedajale, loetakse kaup kohale toimetatuks viivitusega.
25.Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et tegemist oli ajalubadusega veoga, s.o et kauba mahalaadimise kuupäevaks oli kokku lepitud 12.10.2018. Taoline kokkulepe ei nähtu ühestki tõendist. Kirjavahetusest (t lk 4-6) nähtub, et hageja esindaja selgitas kostjale, et „kui kaup peab olema kohal ~12.10, tuleb peale laadida järgmise nädala lõpus“. Samas kirjas on hageja selgitanud „NB!!! Veel kord mainiks, et saabumise kuupäeva ei saa fikseerida. See ei tööta ülegabariidi puhul. 2 päeva enne saabumist on juba teada, millal on auto kohal.“ Kohtu hinnangul viitab viide varasemalt esitatud teabele seda, et hageja on vähemalt ühel korral kostjale juba selgitanud, et veose kohaletoimetamise täpset kuupäeva ei saa kokku leppida. Kostja on hagejale kirjutanud 28.09.2018 „plaanime maja 12ndal oktoobril Prantsusmaal maha laadida.“ Selle peale on hageja saatnud veotellimuse kinnituse, milles on märgitud: „Maha soovitavalt 12.10+/-); Loan City /---/“.
2-19-9245
26.Kohtu hinnangul ei saa eeltoodu pinnalt järeldada, et tegemist oli kokkulepitud tähtajaga veoga. Vastupidi, kirjavahetusest nähtub selgelt, et hageja on välistanud kokkuleppe sõlmimise kauba mahalaadimise kuupäeva osas. Samuti ei tähenda tellimuse kinnituses eeldatava mahalaadimisaja märkimine (märkusega „soovitavalt“ ja „+/-„), samuti hageja arvetel toodud eeldatava veo aja märkimine hagejapoolset lubadust antud kuupäevaks kaup kohale toimetada. Samuti ei saanud kokkulepe tuleneda kostja veendumusest, et kauba kohaletoimetamine 12.10.2018 on võimalik. Kostja tellis veo, aktsepteerides hageja kinnitust, et konkreetse kuupäeva kokkuleppimine ei ole võimalik. Seega ei olnud kauba mahalaadimise kuupäev veo tellimisel kokku lepitud.
27.Kokkulepet ei saa tuletada ka asjaolust, et hageja oli teadlik, et kauba mahalaadimiseks on vaja tellida kraana. Kohus nõustub, et hageja ei saanud eeldada, et kostja hoiab kraanat ootel hagejale sobiliku ajani. Samas kandis hageja riisikot, et tulenevalt kauba mahalaadimise kokkuleppe puudumisest tuleb hagejal paratamatult arvestada seisuajaga, s.o sunnitud ootamisega kauba mahalaadimispunkti jõudmisest kuni tegeliku mahalaadimiseni.
28.Kohtu hinnangul ei nähtu esitatud tõenditest, et kokkulepet kauba kohaletoimetamise kuupäeva osas oleks sõlmitud poolte vahel hiljem. Taolist kokkulepet ei saa tuvastada ka 11.10.-12.10.2018 kirjavahetusest (t lk 26-26 pöördel), millest nähtub, et hageja esitas teabe kauba liikumise kohta ning selle kohta, milline on võimalus kauba kohalejõudmiseks kostja soovitud kuupäevaks. Hageja kinnitas, et „Luba on käes, aga nüüd ootame pilootautot. See, mis oli eile, läks ära. Otsivad teist.“, „Ei ole veel tulnud, aga lubas varsti. Annab teada, kui liikuma saab“, „Tuli konvoi. Paneb lisa vilkurid. Autojuht helistab kui hakkab sõitma“, „Auto stardib 10 min pärast“. Kohtu hinnangul nähtub hageja avaldustest, et hageja on andnud kostjale teavet probleemide ilmnemisest ning teinud omalt poolt võimaliku, et toimetada kaup kohale kostja soovitud kuupäevaks. Ühestki avaldusest ei nähtu, et hageja oleks kinnitanud kostjale, et kauba kohaletoimetamise kuupäev on teada ning et see saab olema 12.10.2018. Seega ei ole kokkulepet kauba kohaletoimetamise kuupäeva kohta sõlmitud ka hiljem.
29.Kohus märgib, et kostja on esimeses seisukohas viidanud ekslikult sellele, et hageja kirjutas 12.10.2018, et kaup jõuab kohale 12.10.2018 kell 19.30-20.00. Tegelikult kirjutas viidatud tõendi (t lk 26) kohaselt hoopis kostja hagejale, et „No praeguse seisuga nad jõuavad vist juba kell 1930-2000 Me hakkame valgustust otsima“. Selle peale ei kinnitanud hageja, et kostja tegi õiged järeldused, vaid lubas tagasi helistada.
30.Kohtu hinnangul tuleb eeltoodu pinnalt jõuda järeldusele, et poolte vahel ei olnud kokku lepitud kauba kohaletoimetamise tähtaega. Kohtu hinnangul ei ole hageja praegusel juhul ületanud ka CMR art 19 viidatud mõistlikku tähtaega kohusetruu vedaja korral. Kohus nõustub hagejaga, et eriveose korral võib tulla ette ootamatuid asjaolusid, mida ei ole ka hoolsalt tegutseval ettevõtjal võimalik ette näha. Lisaks sellele, et vajalik on hankida load ning saateauto, on võimalik ka vajadus liikluse täielikuks või osaliseks sulgemiseks, samuti võib juhtuda, et muutunud liiklusolude korral (maha sadanud lumi vms) ei lubata veosel edasi liikuda. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul oluline, et takistuse tekkimise kohast mahalaadimiseni oli jäänud vaid 3 tundi. Ka allesjäänud lühikese teekonna vältel oli võimalik selliste takistuste tekkimine, mida hageja ei saa ka hoolsal tegutsemisel ja pikaajalisele kogemusele tuginedes ette näha. Kohus nõustub hagejaga, et kostja poolt soovitavaks kuupäevaks kohaletoimetamise takistus tulenes just selle riski realiseerumisest, mille eest hageja oli kostjat eelnevalt hoiatanud.
2-19-9245
31.Kostja on leidnud, et ajalubaduseta vedu ei saa tähendada „aastaid hiljem“. Kohus nõustub kostjaga, kuid leiab, et praegusel juhul ei ole mõistlikku ajapiiri ületatud. Vaidlus puudub, et kaup laeti peale 05.10.2018 ja maha 22.10.2018, seega 15 päeva möödudes kauba peale laadimisest. Võru ja Laon (Prantsusmaa) vahe on google.maps järgi vähemalt 2408 km. Tegemist oli ülegabariidilise veosega ning vaidlustamata asjaolude kohaselt on sellisel veosel vajalik erilubade ja saateauto olemasolu. Kohtu hinnangul ei saa sellist veo kestust ja vahemaad arvestades jõuda järeldusele, et veo tegelik kestus oli ebamõistlik.
32.Kohus ei nõustu kostjaga, et isegi kui leping oli sõlmitud ajalubaduseta, tuleb kostja poolt loodetud tähtajast 10 päeva hiljem kauba kättetoimetamist käsitada lepingu olulise rikkumisena. Kostja on viidanud sellele, et hageja kinnitas, et kaup jõuab kohale 12.10.2018 ning kostja tegi seetõttu vajalikud ettevalmistused. Kohus on leidnud, et hageja taolist kinnitust esitanud ei ole. Vajalike ettevalmistuste tegemine just 12.10.2018 oli kostja enda otsustus ning ettevalmistuste tegemisest või tegemata jätmisest ei saa tuletada hagejapoolset rikkumist. Seega ei saa kohtu hinnangul lugeda kaupa kätte toimetatuks viivitusega.
33.Kostja vastunõue hageja vastu, mida kostja on soovinud hageja nõudega tasaarvestada, tugineb sel, et hageja on kauba kohaletoimetamisega viivitanud. Kuna kohus viivitust ei tuvastanud, ei saanud kostjal ka sellega seoses kahju tekkida. Seega isegi kui kostjal tekkis kauba mahalaadimisega seoses kahju, ei saa lugeda hagejat selle eest vastutavaks. Seetõttu ei ole kostja vastuväited hagile põhjendatud ja kohus ei asu tuvastama kahju hüvitamise muid eelduseid - nõude esitamise õigeaegsus, nõude tõendatus, põhjuslik seos, kostja enda võimalik osa kahju tekkimises jne.
34.Hageja veotasu nõue 8280 eurot on põhjendatud. Hageja on esitanud ka viivisenõude. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-165-12 kohaselt ei näe CMR vedajale ette viivisenõuet veotasu maksmisega viivitamise korral. Samas CMR selliseid nõudeid ka ei välista, mistõttu saab neile kohaldada veolepingule kohalduvat siseriiklikku õigust. Kuna kostja on veotasu maksmisega viivitanud, on hagejal õigus nõuda viivist. Viivise nõudmiseks on hagejal õigus VÕS § 113 lõike 1 alusel, mille järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud konkreetses määras viivisekokkuleppe olemasolu.
35.Sissenõutavaks muutunud viivis oli 18.06.2019 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras: ettemaksuarve eest (summas 3660 eurot, maksetähtaeg 05.10.2018) 205.19 eurot; arve eest (summas 4620 eurot, maksetähtaeg 21.11.2018) 211.46 eurot. Kokku on hageja arvestanud 18.06.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 416.65 eurot. Kohtu hinnangul on hageja viivise nõue põhjendatud. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 18.06.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 416.65 eurot.
36.Hageja on taotlenud VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras viivise väljamõistmist ka alates 19.06.2019 kuni põhinõude täitmiseni TsMS § 367 alusel. Kohtu hinnangul on ka hageja edasiulatuv viivisenõue põhjendatud ning kohus rahuldab selle.
37.TsMS § 173 lõikes 1 on sätestatud, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma,
2-19-9245 välja arvatud kulude rahalise suuruse. Kohus rahuldas hagi. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
38.Hageja menetluskulud on 09.04.2019 taotluse kohaselt riigilõiv 550 eurot ja õigusabikulu 1664.15 eurot (käibemaksuta). TsMS § 175 lõikes 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
39.Kohtu hinnangul on õigusabikulu põhjendatud tunnihinna (käibemaksuta 95 eurot) osas täielikult ja ajakulu osas osaliselt. Kohtu hinnangul saab menetluskulude taotluses toodud 12.09.2019 kirjet (kostja 19.07.2019 vastusega tutvumine, seisukoha kujundamine ja vastuse koostamine kostja vastusele) lugeda põhjendatuks maksimaalselt 5 t ulatuses. Hageja 09.04.2021 kirjet (18.03.2021 kohtunõudega ja 20.04.2020 kostja vastusega tutvumine) peab kohus põhjendatud kogu ulatuses, kuivõrd kostja oli esitanud suures mahus tõendeid, millega tutvumine oli ilmselt ajamahukas. Ka ülejäänud kirjete osas on hageja õigusabi ajakulu põhjendatud. Kokku peab kohus hageja menetluskulude taotlust põhjendatuks 1513.75 euro ulatuses. Vastavalt jaotusele tuleb kostjal kanda hageja menetluskulud (550+1513.75) 2063.75 eurot.
40.Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus
41.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus tuvastas ebaõigesti asjaolusid, mis omakorda põhjustas ebaõige lahendi tegemise.
42.Kostja tegeleb valmismajade tootmise ja müügiga. Septembris 2018 pöördus kostja hageja poole, et tellida valmismaja transport Võrust mahalaadimisega Laonis, Prantsusmaal. Pooled pidasid kirjavahetust, mille kohaselt planeeris kostja maja maha laadida Prantsusmaal 12.10.2018 (28.09.2018 kell 09:39 kostja e-kiri). Selle peale saatis hageja veotellimuse kinnitamiseks kirja, kus on märgitud, et mahalaadimine toimub soovitatavalt 12.10.2018 (+/-) (28.09.2018 kell 10:12 hageja e-kiri). Ka arvetele märgiti saabumise ajaks 12.10.2018.
43.Kaup laaditi peale 05.10.2018. Kuivõrd mahalaadimiseks oli vajalik kraana, planeeris kostja selle tellida Pariisist 12.10.2018, st maja kohalejõudmise kuupäevaks. Samaks päevaks lendas Prantsusmaale püstitamiseks kostja poolt tellitud meeskond. 10.10.2018 umbes 3 tunni kaugusel sihtkohast peeti hageja autojuht politsei poolt kinni, kuna puudusid kiirteel sõitmiseks vajalikud load. Kaup arestiti. 11.10.2018 pidasid pooled sms-vestlusi, kus hageja selgitas, et arestist vabastamise luba on olemas ning oodatakse saateautot. Selle peale vastas kostja, et kraana tellitakse järgmise päeva hommikuks kell 08:00. 12.10.2018 kell 17:27 teatas hageja sms-i teel, et „konvoi tuli; paneb lisa vilkurid; autojuht helistab, kui hakkab sõitma.“ Seejärel teatas, et veoauto hakkab sõitma 10 min pärast. Seetõttu tekkis kostjal mõistlik ootus, et valmismaja saabub sihtkohta ikkagi 12.10.2018. Siis aga saabus kohale uuesti politsei ja peatas kogu transpordi. Lõpuks suutis hageja kauba arestist vabastada ja tarnida sihtkohta alles 22.10.2018.
2-19-9245
44.Kuna valmismaja ei jõudnud sihtkohta 12.10.2018, tekkis kostjal märkimisväärne kahju. Kostja jättis hageja arved maksmata, kuni selgub kahju täpne suurus. 31.10.2018 saatis kostja hagejale e-kirja, milles teatas kahju tekkimisest vähemalt 8000 euro ulatuses. Samas kostja märkis, et kahju täpne suurus selgub, kui on olemas kõik kuludokumendid. 28.12.2018 teatas hageja, et tema kindlustusandja kahju ei hüvita.
45.07.01.2019 esitas kostja hagejale kahju hüvitamiseks arve 8703.23 eurot, maksetähtajaga 14.01.2019, viivisega 0,5% päevas. Hageja jättis arve maksmata.
46.Maakohus jõudis ebaõigele järeldusele, et tegemist ei olnud ajalubadusega veoga. Maakohtu järeldusega nõustumisel oleks hagejal olnud vaba voli toimetada kaup kohale, millal iganes ta soovib. Sellise teadmise ja tarnetingimuse korral puudunuks kostjal igasugune huvi hagejalt veoteenust tellida. Jääb arusaamatuks, millist tähendust omas pooltevahelises suhtluses kasutatud termin „12.10 +/-“ ja hageja arvetele märgitud tähistused „05-Oct-2018-12-Oct2018“. Hageja on ise kirjutanud, et „kui kaup peab olema kohal ~12.10, siis tuleb peale laadida järgmise nädala lõpus“ (24.09.2018 kell 12:30 hageja e-kiri). Sellise lause puhul ei saa mõistlikult järeldada, et kokkulepe tarneaja kohta puudub.
47.Maakohtu tõlgendus on vastuolus VÕS § 7 lõike 1 kohase mõistlikkuse põhimõttega. Kokkuleppe sõlmimist kauba mahalaadimise kuupäeva osas ei välistanud hageja selgitus „NB!!! Veelkord mainiks, et saabumise kuupäeva ei saa fikseerida. See ei tööta ülegabariidi puhul. 2 päeva enne saabumist on juba teada millal auto on kohal“ (24.09.2018 kell 12:30 e-kiri). Selliselt ei ole hageja selgesõnaliselt välistanud, et kaup ei jõua kohale 12.10.2018. Ka hageja märkus „Maha (soovitatavalt 12+/-)“ ei välista kokkuleppe sõlmimist saabumise tähtaja osas. Termini „+/-“ kasutamise korral ei saa järeldada, et kokkulepitud tarnetähtaeg puudub. Selle pinnalt võib ka järeldada, et kaup jõuab kohale varem. Hageja arvetelt nähtuvalt pidi tarne võtma aega 7 päeva (05.10-12.10). Kui kasutatakse terminit „+/-“, võib mõistlikult eeldada, et see tähendab „siia-sinna“ paar päeva. Kaup saabus aga 10 päeva hiljem. Poolte kirjavahetuse põhjal võis kostja mõistlikult VÕS § 29 lõike 4 mõttes eeldada, et kaup jõuab sihtkohta 12.10.2018. Kindlasti ei olnud võimalik teha järeldust, et tegemist on tähtajatu veoga.
48.Maakohus jättis otsuse tegemisel arvestamata tegeliku põhjuse, miks tarne hilines. Kaup oli sihtkoha lähedal juba 10.10.2018, st oleks saabunud isegi enne 12.10.2018. 10.10.2018 aga peeti kaup umbes 3 tunni sõidu kaugusel mahalaadimise kohast politsei poolt kinni, kuna autojuhil ei olnud kiirteel sõitmiseks vajalikke lube. 11.10. ja 12.10.2018 pidasid pooled sms-i teel vestlusi. 11.10.2018 hageja kirjutas, et „Luba on käes, aga nüüd ootame piloot autot. See, mis oli eile läks ära. Otsivad teist.“ Selle peale vastas kostja, et „Selge – homme hommikul kell 0800 kraana kohal! Väga kallis kraana 300 euri tund!“ Hageja vastas 12.10.2018 kell 14.16: „Ei ole veel tulnud, aga lubas varsti“ ja kell 17.27 veel: „Tuli konvoi. Paneb lisa vilkuri. Autojuht helistab kui hakkab sõitma.“ Eeltoodust tulenevalt võis kostja mõistlikult eeldada, et veok hakkab 12.10.2018 sõitma ja saabub hiljemalt 12.10.2018. Hageja ei teatanud kostjale, et saabumine võib võtta veel 10 päeva. Selliselt ei saa pidada mõistlikuks vedaja poolt veolepingu täitmist.
49.Pooltevahelist vestlust ei ole põhjendatud tõlgendada veolepingu muutmisena. Juba veo tellimisel oli hagejal teada, et tegemist on eriveosega, mille puhul on vajalik erilubade ja saateauto olemasolu. Vaatamata sellele hageja kinnitas eeldatavaks veoajaks 7 päeva. Hageja ei ole väitnud, et tegemist olnuks millegi ettenägematuga. Antud juhul ei põhjustanud tarne hilinemist asjaolud, mis ei olnud hageja mõju all, vaid selle põhjustas kiirteel liikumiseks
2-19-9245 vajaliku sõiduloa puudumine, mille hankimisega hakati tegelema alles siis, kui veos politsei poolt 10.10.2018 peatati. Hageja tegeleb aastast 1997 rahvusvaheliste vedudega, mistõttu talle peab teada olema lubade vajalikkus. Hageja lubas kergekäeliselt osutada teenuse, milleks tal tegelikult võimekus puudus või siis lootis kergemeelselt rikkuda kohalikke seadusi. Hageja poole pöördudes kostja eeldas, et tegemist on oma ala asjatundjaga. Veo tegelikuks kestuseks kujunes aga 17 päeva, mistõttu on hageja selgelt veolepingut rikkunud ja kostjal oli õigus nõuda kahju hüvitamist ning kahjuhüvitis hageja tasunõudega tasaarvestada.
50.Kuivõrd kahjunõude alus ja tasaarvestusavaldus on esitatud 19.07.2019 ja 20.04.2020 menetlusdokumentides, kostja neid asjaolusid kaebuses ei käsita.
51.Kuna hageja põhinõue on alusetu, on alusetu ka viivisnõue. Menetluskulud mõlemas kohtuastmes tuleb jätta hageja kanda. Vastustaja seisukoht
52.Hageja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
53.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud maakohtus kogutud tõendeid kogumis, leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, kui asus seisukohale, et hageja ei rikkunud pooltevahelist veolepingut ja sellest tulenevalt ei võtnud maakohus seisukohta, kas kostja protsessuaalne tasaarvestusavaldus on põhjendatud. Ringkonnakohus saab ise teha uue otsuse, millega rahuldab kostja tasaarvestuse vastuväite osaliselt ja vastavalt ka hagi osaliselt ning jaotab menetluskulud mõlemas kohtuastmes (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
54.Poolte vahel ei ole vaidlust asjas kohalduva materiaalõiguse (CMR ja selles reguleerimata küsimustes VÕS) üle. Ringkonnakohus nõustub, et maakohus kvalifitseeris pooltevahelise õigussuhte õigesti rahvusvaheliseks kaubaveolepinguliseks suhteks ning kohaldas asjakohast materiaalõigust, mistõttu nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega vaidlustatud otsuse punktides 4, 5 ja 9 ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lõige 6).
55.Poolte vahel ei ole vaidlust ka eluliste asjaolude üle, millest tulenevalt sõlmisid nad 28.09.2018 kostja (saatja) poolt hageja (vedaja) pakkumusega nõustumise teel rahvusvahelise kauba (suuregabariidilise klaasmoodulmaja) autoveolepingu kauba vedamiseks Eestist Prantsusmaale, kaup laaditi Võrus peale 05.10.2018 ja jõudis saajani 22.10.2018. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus tõlgendas vaidlusalust tehingut asjakohaselt VÕS § 29 lõigete 1 ja 5 alusel, kui leidis, et pooled ei leppinud kokku konkreetses tähtajas, millal kaup mahalaadimiskohta jõuab. Lepingueelsest kirjavahetusest nähtuvalt andis vedaja kostjale juba 24.09.2018 selgelt teada, et ülegabariidilise kauba puhul ei saa saabumise kuupäeva fikseerida ja 28.09.2018 kinnitas kostja tellimuse selliselt, et see sisaldas mahalaadimise soovitava ajana 12.10.2018 „ +/-„. Seega on piisava elulise usutavusega tõendatud, et poolte ühiseks tahteks oli sõlmida veoleping sihtkohta jõudmise täpse kuupäevata ning lepingut ei muudetud ka selle täitmise käigus. Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega vaidlustatud otsuse punktides 6, 7, 10 ja 11 ega pea vajalikuks neid praeguses lahendis korrata (TsMS § 654 lõige 6). Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt selles osas tõendite ebaõiget hindamist ega näe alust tõendite ümberhindamiseks.
2-19-9245
56.Vastuseks kaebaja väidetele selle kohta, et eeldatavast tarneajast 12.10.2018 lähtusid mõlemad pooled lepingueelsete läbirääkimiste käigus ja vedaja märkis ka arvete selgituses „05Oct-2018 – 12-Oct-2018“, selgitab kolleegium järgmist. Tõenditest nähtuvalt oli tegemist mõistliku tähtajaga, millal konkreetne veos tavalistes oludes kohusetruu vedaja korral oleks tellitud sihtkohta kohale jõudnud (mõni päev varem, mõni päev hiljem). VÕS § 7 lõike 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Sama sätte lõike 2 kohaselt arvestatakse mõistlikkuse hindamisel võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Vedaja tõi 24.09.2018 e-kirjas (t lk 5 pöördel) esile, et kui kaup peab olema kohal ~12.10, siis tuleb laadida järgmise nädala lõpus. Puudub vaidlus, et selliselt ka tehti (laadimine toimus 05.10.2018). Samas kinnitas vedaja ka, et 2 päeva enne saabumist on juba teada, millal auto kohal on. Ka vedaja poolt 28.09.2018 kinnitamiseks saadetud veotellimuses oli märgitud mahalaadimine soovitavalt 12.10 +/-. Kuna vedajale oli algusest peale teada, et tegemist on ülegabariidilise kaubaga, mille puhul võib olla vajalik sõltuvalt läbitavast riigist täiendavate lubade, saateautode vmt muretsemine (st võib lisanduda täiendav ajakulu), siis saab tema poolt kuupäeva 12.10 käsitamisest koos märkidega „~“ ja „+/-„ mõistlikult võttes aru saada selliselt, et tema jaoks oli mõistlikult võimalik konkreetne vedu kohale toimetada umbes 12.10.2018 või mõni päev enne või pärast seda kuupäeva, seejuures pidi ta olema juba arvestanud ka vajalikku täiendavat ajakulu lubadele, saateautole jmt.
57.Eeltoodu alusel on kolleegium kokkuvõtvalt seisukohal, et kuigi pooled ei leppinud kokku, et kaup jõuab sihtkohta 12.10.2018, oli vedaja tekitanud tellijas arusaama, et mõistlikuks veo ajaks konkreetsetel asjaoludel on umbes 7 päeva (et kaup jõuab kohale mõni päev enne või pärast 12.10). Et konkreetsetel asjaoludel oli tegemist mõistliku veoajaga nähtub lisaks lepingu täitmise asjaoludest, sest poolte vahel ei ole vaidlust, et juba 10.10.2018 asus vedaja sõiduk kaubaga veo sihtkohast u 3 tunni sõidu kaugusel. CMR art 19 kohaselt loetakse kokkulepitud tähtaja puudumisel kaup kohale toimetatuks viivitusega, kui veose tegelik pikkus ületab aja, mis on vajalik mõistlikult võimaldada tavalistes oludes kohusetruule vedajale. Vedaja ei ole tõendanud, et konkreetse kauba konkreetsetes oludes kohaletoimetamiseks oleks igal kohusetruul vedajal mõistlikult kulunudki 17 päeva. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et need elulised asjaolud, mille tõttu ei saanud veok järgmised enam kui 10 päeva edasi sõita, ei olnud sõltuvad tema kui kohusetruu vedaja tegevusest või tegevusetusest. Seega ei saa ringkonnakohus nõustuda vaidlustatud otsuse põhjendustega punktis 12, sest maakohus ei tuvastanud, millised olid konkreetsel juhul need objektiivsed takistused, mille tõttu tekkis kohaletoimetamise takistus, mis kestis enam kui 10 päeva. Maakohtu põhjendused on teoreetilised ja neist ei selgu, milline konkreetne risk, mida ei saanud kohusetruu vedaja vältida, konkreetsel juhul realiseerus.
58.Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et konkreetsel juhul toimetas vedaja kauba kohale viivitusega CMR art 19 mõttes. CMR art 7 punkti 1 kohaselt vastutab vedaja mh kauba kohaletoimetamisega mistahes viivitamise eest. Sama artikli punkti 2 kohaselt vabaneb vedaja vastutusest, kui viivitamine toimus nõude esitaja ebaõige tegevuse või hooletuse tõttu; nõude esitaja poolt antud juhiste tagajärjel, mida ei olnud ajendanud vedaja ebaõige tegevus või hooletus; kaubale omasest defektist või asjaoludest, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ei suutnud ta vältida. Art 18 lõike 1 kohaselt lasub selle tõendamine, et kohaletoimetamisega viivitamine oli esile kutsutud art 17 punktis 2 toodud mõne asjaolu tõttu, vedajal. Praeguses asjas ei tõendanud vedaja ühtki art 17 lõikes 2 sätestatud asjaoludest. Seega vastutab vedaja praegusel juhul kauba kohaletoimetamisega viivitamise eest.
2-19-9245
59.Kuna kostja tellijana esitas 19.07.2019 menetlusliku tasaarvestusavalduse (t lk 23 pöördel-24), kontrollib ringkonnakohus järgnevalt, kas tellijal oli tasaarvestamiseks tahteavalduse tegemise seisuga vedaja vastu väidetav kahju hüvitamise nõue (nõude täiendatud, vähendatud arvestus t lk 43-44) 8280 eurot, millele lisandus seadusjärgses määras viivis 339.36 eurot. Pooled said maakohtus (ja soovi korral ka apellatsioonimenetluses) esitada kõik väited ja vastuväited koos tõenditega kostja poolt tasaarvestamiseks kasutatud kahjunõude tõendamiseks ja ümberlükkamiseks. Kumbki pooltest ei toonud peale ringkonnakohtu selgitavat kirja esile menetluslikke takistusi kolleegiumil asja lõpuni lahendamisel. Ringkonnakohus lähtub TsMS § 5 lõike 1 ja lõike 2 teisest lausest, mille kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentidest nähtuvalt said pooled aru kohtuasjas kohalduvast tõendamiskoormusest, sh sellest, et tasaarvestusavalduse asjaolud (kahju eeldused) tuleb tõendada avalduse esitajal, seega kostjal.
60.Poolte vahel puudub vaidlus, et tellija ei ole veotasu tasunud. Seega oli hagejal kostja vastu 19.07.2019 seisuga põhinõue 8280 eurot ja viivise nõue 473.25 eurot. VÕS § 197 lõike 1 kohaselt kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama sätte lõike 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele.
61.CMR-is sätestavad viivitamisega seonduvat kahjunõuet art 23 punktid 5 ja 6 ning art-d 26, 29 ja 30 punkt 3. Muus osas saab kohaldamisele kuuluda siseriiklik õigus (sarnaselt kohaldas CMR-i Riigikohus lahendis nr 3-2-1-3-09). VÕS § 115 lõige 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: võlgnik on lepingut rikkunud ja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lõige 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lõige 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lõige 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lõige 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lõige 4).
62.Hageja on esitanud kostja nõudele vastuväiteid, millest esmaseks on CMR art 30 punktis 3 sätestatud eelduse täitmata jätmine kostja poolt. Nimetatud sätte kohaselt võib kauba kohaletoimetamisega viivitamine tuua kaasa hüvitise tasumise ainult juhul, kui avaldus oli tehtud kirjalikult 21 päeva jooksul kauba saaja käsutusse andmise päevast arvates. Sama artikli punktist 4 tulenevalt ei arvestata tähtaja sisse kauba saaja käsutusse andmise päeva. Seega pidi art 30 punkti 3 kohane avaldus olema kostja poolt hagejale esitatud hiljemalt 23.10.2018 + 21 päeva jooksul. Kostja on seisukohal, et esitas kohase avalduse 31.10.2018 e-kirjaga (t lk 47). Hageja on seisukohal, et nimetatud e-kiri ega kostja 07.01.2019 e-kiri (t lk 27, 28) ei vasta CMR art 30 punktis 3 ettenähtud kirjalikule vormile (viide TsÜS §-le 78) ega kohtupraktikas aktsepteeritud sisule (viide Tallinna Ringkonnakohtu otsusele nr 2-09-46314).
63.Ringkonnakohus hageja nende vastuväidetega ei nõustu. TsÜS §-s 78 sätestatud tehingu kirjaliku vormi (dokument peab olema selle teinud isiku poolt omakäeliselt allkirjastatud, erandlikult allkirja erandliku jäljendamise teel) eesmärgiks on õiguskirjanduse kohaselt nii
2-19-9245 hoiatus- kui tõendamisfunktsioon (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2010, lk 247). Puudub vaidlus, et kirjalikus vormis avaldust kostja hagejale kohtueelselt ei esitanud, kuid esitas avalduse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (TsÜS § 79). Õiguskirjanduse kohaselt on sel vormil teavitamisfunktsioon (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2010, lk 249). Ringkonnakohus on seisukohal, et CMR art 30 punktis 3 eesmärgiks on nimelt vedaja teavitamine kannatanu poolt kohaletoimetamisega hilinemise tõttu tekkinud nõudest, mistõttu ei ole 1956. a vastuvõetud CMR-i mõttega kooskõlas lugeda avaldus tühiseks vaid põhjusel, et see oli esitatud kirjaliku vormi asemel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TsÜS § 83 lõike 1 kohaselt on tehing seaduses sätestatud vormi järgimata jätmisel tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Ka õiguskirjanduses on leitud, et tänapäeval enamasti ei esitata vedajale kahjunõudeid kirjalikus vormis, vaid esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, sh e-kirja teel, eelkõige käibes tehtavate tehingute lihtsustamise eesmärgil; et CMR konventsiooni vastuvõtmisel 1956. a puudus võimalus esitada avaldusi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mistõttu sätestabki CMR-i kohustusliku vorminõudena kirjaliku vormi; arvestades 1956. a võimalusi, on CMR-i kirjaliku vormi nõue tänapäeval samastatav kirjalikku taasesitamist võimaldava vormiga (CMR konventsioon. Kommenteeritud väljaanne. Renee Mahl. Interlex, lk 244-246).
64.Kolleegium on ka seisukohal, et 31.10.2018 e-kirja sisu vastas CMR art 30 punktis 3 sätestatud avalduse sisu nõuetele, kuna sellest on piisavalt selgelt aru saada, et nõue tuleneb kauba kohaletoimetamisega hilinemisest, et see koosneb seetõttu kostjal tekkinud lisakuludest ning et kulude suurusjärguks on 8000 eurot (t lk 47). Kirjale olid lisatud tol ajahetkel kostjal olnud kuludokumendid ning muud kuludokumendid lubas kostja saata täiendavalt. CMR ei keela kannatanul nõuet hilisemalt täpsustada, mida kostja ongi teinud nii 07.01.2019 kui hilisemalt tasaarvestusavalduses.
65.Esmalt võtab kolleegium seisukoha, kas kostja suutis piisava elulise usutavusega tõendada, et väidetud kahju elemendid on põhjuslikus seoses hageja poolt valmismaja sihtkohta vedamise viibimisega (lepingurikkumisega). Kuna kahjunõude rahuldamiseks peavad üheaegselt leidma tõendamist kõik seadusest tulenevad eeldused ning ühe neist tõendamatuse korral nõue rahuldamisele ei kuulu, ei pea kohus ühe eelduste tõendamatuse korral teiste eelduste esinemist analüüsima. VÕS § 127 lõike 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Põhjuslik seos ei pea olema kahju ja õigusvastase teo või tegevusetuse vahetu tagajärg, tegemist võib olla põhjuste ahelaga. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada nn conditio sine qua non põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta ei oleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, ei ole isiku käitumine kahju põhjuseks.
66.Kostja on seisukohal, et kauba kohaletoimetamisega hilinemisega tekitas hageja talle kahju kokku 8895.23 eurot, mis koosneb: 1) 2552.40 eurot, mille kostja tasus valmismaja püstitamiseks renditud tööjõu teistkordse Prantsusmaale saatmise eest pärast 22.10.2018, kuna 12.10.2018 saadetud töölised tulid vahepeal Eestisse tagasi; 2) 4620 eurot, kuna valmismaja ostja keeldus tasumast hageja poolt kostjale esitatud teist arvet; 3) 1340.38 eurot, mille kostja tasus oma töötajate lennupiletite eest 28.10.2018, kui lähetas 3 töötajat Prantsusmaale renditud töömeestele appi maja püstitama; 4) 140 eurot, mille kostja tasus 28.10.2018 oma töötajate renditud auto eest, et nad saaksid sõita lennujaamast püstitamiskohta; 5) 242.45 eurot, mille kostja tasus oma töötajate majutuse eest püstitamiskoha lähedases hotellis. Kostja vähendas
2-19-9245 kahju hüvitist veotasu 8280 eurot suuruseni CMR art 23 punkti 5 alusel. Seadusjärgses suuruses viivist arvestab kostja alates 14.01.2019 kuni 19.07.2019, kokku 339.36 eurot.
67.Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja vastunõue on tõendatud osaliselt. Kostja suutis TsMS § 232 lõike 1 kohase veenvusega tõendada kahju tekkimist 2800 euro ulatuses, s.o summa, mille ostja tasaarvestas kostjale tasumisele kuulunud veoarvest, kuna tellis ja tasus 12.10.2018 kraana eest asjatult. 02.03.2018 valmismaja müügilepingu nr 52 (t lk 52-71, tõlge 105-114) punktist 3.3 saab järeldada, et müüja (kostja) ja ostja vahel oli kokkulepe, et müüja korraldab veo, kuid ostja tasub selle eest. Lepingupunkt on sõnastatud järgmiselt: „Ostja vastutab toodete kohaletoimetamise eest alates Tarnepunktist [VÕRU] ning tasub saatmiskulud ja kindlustuskulud. Müüja võib aidata vajaliku transpordi korraldamisel.“ VÕS § 29 lõikest 1 tulenevalt tuleb lepingut tõlgendada vastavalt poolte ühisele tahtele. Sama sätte lõike 5 punktide 2 ja 3 alusel saab kohus asuda seisukohale, et praeguses asjas olid lepingupooled tõlgendanud lepingupunkti 3.3 selliselt, et müüja korraldas veo, mille eest ostja kohustus tasuma. Eelpool leidis tõendamist, et konkreetse veo mõistlikuks pikkuseks sai olla 7 päeva ja arvestades, et juba 10.10.2018 (s.o peale 5 päeva sõitu) oli veos kõigest 3 tunni sõidu kaugusel mahalaadimiskohast, ei ole alust kostjale ette heita, et ta andis oma lepingupartnerile teada, et võib tellida kraana kauba maha laadimiseks. Hageja ja kostja sms-dest 11. ja 12.10.2018 (t lk 26-26 pöördel) nähtuvalt oli veel 12.10.2018 õhtul kell 17:27 täiesti reaalne, et veok jätkab sõitu. Seejuures ei ole põhjendatud hageja etteheide, et 12.10.2018 tellitud kraana oli oluliselt kallim kui 22.10.2018 tellitud kraana. Kohtule ei ole teada kraanade tellimiste täpsemad asjaolud, kuid hageja ei ole vastuväidetes toonud esile ühtegi usutavat põhjendust, millest saaks järeldada, et tellides 12.10.2018 võimsama ja ühtlasi ka kallima kraana, suurendas kostja (tema lepingupartner) teadlikult kahju suurust. Ostja kulu on tõendatud 24.10.2018 arvega (t lk 73).
68.Ringkonnakohus on seisukohal, et ülejäänud osas ei ole tõendatud, et väidetav kahju saaks olla kostjal tekkinud või ei ole tõendatud põhjuslik seos vedaja viivituse ja kostja väidetava kahju vahel. Kostja leiab, et talle tekkis 4620 euro suurune kahju sellega, et ostja jättis selle summa (vedaja teise arve) talle hüvitamata. Eelnevalt leidis tõendamist, et põhjendatud kahju sellest oli 2800 eurot (12.10.2018 kraana). Ülejäänud osas arvestas ostja kostjale tasumisele kuulunud veoarvest maha 22.10.2018 kraana kulu ja 22.10.2018 kahe töölise kulu (t lk 72, tõlge lk 100). Lisaks tõi kostja esile, et ostja jättis arvest 930 eurot lihtsalt maksmata ja summa väiksuse tõttu ei olnud kostjal majanduslikult otstarbekas selle kättesaamiseks kohtusse pöörduda. Kolleegium nõustub hagejaga, et asjaolu, et kostja lasi ostjal nõudeid sellises ulatuses tasaarvestada, on kostja riisiko. Kostja ei ole mh selgitanud, miks ta nõustus mõlema kraana renditasu mahaarvestamisega, kuna teisel korral oli tegemist tegeliku mahalaadimisega. Täielikult põhjendamatu on kostja seisukoht jätta hageja kanda maksmata arve ja väidetava kahju vahe 4620-3690=930 eurot. Põhjendus, et kostja ei pidanud mõistlikuks nimetatud summat ostjalt kohtu kaudu sisse nõuda, ei ole asjassepuutuv. Ostja väidetav kulu 22.10.2018 kahele töötajale ei ole samuti tõendatud. Puudub tõend, et ostjal oleks üldse selline kulu tekkinud või tekib. Samuti ei ole kirjeldatud, millega seoses neid töötajaid vajati. Kui tegemist oli mahalaadimise kuluga, siis sel korral laadimine ka tegelikult toimus, mistõttu oli tegemist ostja jaoks vajaliku kuluga, mitte kahjuga.
69.Kolleegium on seisukohal, et põhjendatud on hageja vastuväited ka kuludele, mis seonduvad Eestist Prantsusmaale lähetatud töötajatega. Kostja ei väitnud ega tõendanud, et lisaks müügilepingule oli tal sõlmitud ostjaga töövõtuleping (või sisaldusid vastavad kokkulepped müügilepingus) valmismaja paigaldamiseks ja et paigalduse tähtajad olid kokku lepitud selliselt, et 22.10.2018 mahalaadimise korral ei oleks enam tähtaegselt paigaldada jõudnud. Hageja tõi kolleegiumi arvates asjakohaselt mh välja müügilepingu punktid 3.1, 3.4
2-19-9245 ja 3.5, millest tulenevalt oli kauba üleandmise lepingujärgne tähtaeg oluliselt ületatud juba veo tellimise ajaks. Viidatud tingimuste kohaselt oli kaup ostjale üle antud kostja asukohas Võrus (tarnepunkt) peale laadimisel; ostja kannab kõik tasud pärast toodete kohaletoimetamist tarnepunktis; mahalaadimine ja kõik kulud ja riskid kannab ostja pärast toodete kohaletoimetamist tarnepunktis (st Võrus); müüja peab tooted tarnima 120 päeva jooksul alates ostupakkumise vastuvõtmisest. Leping oli sõlmitud 02.03.2018, seega oli kauba üleandmise ja laadimise ajal Võrus 05.10.2018 möödas juba 217 päeva. Kostja poolt kahjuna käsitatav OÜ INNKU tööjõukulu ja kostja enda töötajate lähetamise kulu ei saa samuti seostada müügilepingu täitmisega, vähemalt ei ole kostja vastavaid kokkuleppeid (lepingutingimusi) kohtu ette toonud.
70.Eeltoodust tulenevalt ei leidnud kostja tasaarvestuse vastuväide tõendamist enam kui 2800 euro ulatuses. Tulenevalt VÕS § 197 lõike 2 esimesest lausest ja § 82 lõikest 3 asub kohus seisukohale, et alates 15.01.2019 (arve t lk 40 pöördel) lõppes hageja põhinõue kostja vastu 2800 euro ulatuses. Seega on 18.06.2019 esitatud hagi põhjendatud põhivõla 5480 eurot ulatuses.
71.Viivisvõlgnevuse arvestusele kostja alternatiivseid vastuväiteid ei ole esitanud. Arvestades osalist põhinõude lõppemist on hageja kõrvalnõue põhjendatud järgmiselt: põhivõlalt 3660 eurot perioodil 06.10.2018 kuni 15.01.2019 81.82 eurot; põhivõlalt 4620 eurot perioodil 22.11.2018 kuni 15.01.2019 55.69 eurot; põhivõlalt 5480 eurot perioodil 16.01.2019 kuni 08.06.2022 1488.16 eurot (www.viivisekalkulaator.ee). Rahuldamisele kuulub ka TsMS § 367 alusel esitatud tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõue. Menetluskulude jaotus
72.Kuna kaebus kuulub osaliselt rahuldamisele jaotab ringkonnakohus menetluskulud mõlemas kohtuastmes. Hagi kuulub rahuldamisele 66% ulatuses, seega jäävad selles osas kulud mõlemas astmes kostja ja 34% ulatuses hageja kanda.
73.Kuna maakohus ei määranud rahaliselt kindlaks kostja menetluskulusid, ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lõige 4). Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude hüvitise määrab asja lahendanud maakohus rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest (TsMS § 177 lõige 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.