Swedbank Liising AS hagi T P ja S L vastu 54 558,42 krooni ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.märtsi 2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Swedbank Liising AS apellatsioonkaebus
Menetluse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Hageja Swedbank Liising AS (registrikood 10434248), esindaja Külli Reinfeld Kostja I T P (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II S L (isikukood XXXXXXXXXXX)
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3327,14 eurot
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 03.märtsi 2011 otsus osaliselt, so osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata T P vastu 51 683,42 krooni (3303,17 euro) ja viivise saamiseks ja hagi täielikult rahuldamata S L osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus hagi osalise rahuldamise kohta ning jaotada uuesti menetluskulud.
2.Jätta kohtuotsus muutmata osas, millega maakohus mõistis T P välja Swedbank Liising AS kasuks välja 2500 krooni (159,78 eurot)
Lugeda kohtuotsuse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt:
3.1.Rahuldada Swedbank Liising AS hagi T P ja S L vastu osaliselt.
3.2.Jätta rahuldamata hagi T P ja S L solidaarselt 375 krooni (23,97 euro) saamiseks.
3.3.Välja mõista T P ja S L solidaarselt põhivõlg 54 183,42 krooni (3462,95 eurot) Swedbank Liising AS kasuks.
3.4.Mõista T P ja S L solidaarselt Swedbank Liising AS kasuks välja alates 24.08.2010 kuni põhinõude täitmiseni viivis põhinõude 54 183,42 krooni (3462,95 eurot) tasumata
osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 54 183,42 krooni (3462,95 eurot).
MENETLUSKULUD
Jätta esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses poolte kantud menetluskuludest 1% Swedbank Liising AS kanda ning 99% solidaarselt T P ja S L kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Swedbank Liising AS esitas 24.08.2010 maksekäsu kiirmenetluse avalduse T P ja S L solidaarselt 54 558,42 krooni saamiseks. Kuna kostjad esitasid vastuväited, jätkati nõude menetlemist hagimenetluses.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja T. P 16.04.2007 liisingulepingu nr 0159731L, mille esemeks oli sõiduauto C.S XX XX, 2.0, ehitusaastaga 2003. Samal päeval sõlmis hageja teise kostja S. L käenduslepingu nr 0159731L, millega viimane kohustus solidaarselt T. P tagama liisingulepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Käendaja vastutuse piirmääraks määrati 167 905,23 krooni.
3.T. P ei täitnud nõuetekohaselt liisingulepingust tulenevaid kohustusi, jättes arved tasumata. Liisingulepingust tulenev T.P debitoorne võlg hageja ees on 20 425,80 krooni. Viivisemaksete võlg on 475,20 krooni.
4.Kuna T. P rikkus liisingumaksete tasumise kohustust, saatis hageja talle 17.06.2009 lepingu ülesütlemise teate, paludes tasuda võla 14 päeva jooksul ja hoiatades, et kui võlga ei tasuta, ütleb hageja liisingulepingu üles. Samal päeval informeeris hageja S. L asjaolust, et T. P ei täida lepingulisi kohustusi ja palus võla 14 päeva jooksul tasuda. Kumbki kostjatest võlga ei tasunud, mistõttu ütles hageja liisingulepingu erakorraliselt üles.
5.Liisingulepingu üldtingimuste p 7.3 nägi ette, et kui liisinguandja ütleb lepingu üles liisinguvõtja süülise käitumise tõttu, on liisinguvõtja kohustatud hüvitama liisinguandjale kõik põhjendatud kulud, mida liisinguandja kannab seoses lepingu ülesütlemisega. Samuti kohustub liisinguvõtja viivitamatult üle andma liisingueseme valduse. T. P ei tagastanud vaba vabatahtlikult ja hageja kasutas Credit Expert OÜ abi, tasudes teenuse eest 3000 krooni. Vara realiseerimisega tegeles A2-Autowelt OÜ. Vara tagastamisel tuvastati, et sõidukil on esipamperi vigastus. Liisinguese müüdi 09.11.2009 hinnaga 54 000 krooni (koos käibemaksuga). Hageja tasus vara
realiseerimisel A2-Autowelt OÜ-le remondikalkulatsiooni eest 450 krooni ja sõiduki realiseerimise eest 3000 krooni.
6.Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet. Hageja nõue oli kokku 99 558,42 krooni, millest vara jääkmaksumus oli 73 282,42 krooni, debitoorne võlg 20 425,80 krooni, viivisevõlg 475,20 krooni ja vara tagastamise ning realiseerimise kulud 5375 krooni, millest 2500 krooni oli tagastusteenuse kulu, 375 remondikalkulatsioon ja 2500 krooni vara realiseerimistasu. Kuna vara realiseerimisest sai hageja 45 000 krooni, on tema solidaarne nõue kostjate vastu 54 558,42 krooni. Hageja palus kostjatelt välja mõista ka viivise hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 7% aastas. Kostjate vastuväited
7.Kostja T. P tunnistas hagi 2500 krooni ulatuses, S.L vaidles hagile täies ulatuses vastu.
8.Kostjad teavitasid hagejat elukohavahetustest ja kontaktandmete muutumisest, kuid hageja saatis arved ja lepingu ülesütlemise teated aadressile, kus kostjad ei elanud. Lepingu lõpetamisest ja vara tagastamise kohustusest teavitas T. Pd Credit Expert OÜ esindaja 16.10.2009. T. P andis vara valduse üle 27.10.2009.
9.06.11.2009 saatis hageja T. Ple kreeditarve nr 8561085029, kus oli tasumisele kuuluva summa suuruseks märgitud 0 krooni ja võlgnevuse suuruseks seisuga 01.11.2009 20 672 krooni. Sellega tunnistas hageja nõude puudumist T. P vastu seisuga 06.11.2009. T. P sai hageja nõudest teada 14.05.2010 ja S. L 27.05.2010 maksekäsu kiirmenetluse raames. Vastuseks järelpärimisele teatas hageja 16.08.2010, et leping on lõpetatud 15.10.2009. Seega on hagi põhjendatud üksnes 2500 krooni ulatuses, so pärast 06.11.2009 tekkinud vara realiseerimisega seotud kulud.
10.Põhjendatud ei ole vara turuväärtuse langemine 2,5 aastaga 158 000 kroonilt 54 000 kroonini. Portaali www.auto24.ee andmetel on analoogiliste sõidukite müügihinnaks 64 151 krooni kuni 90 000 krooni, mis teeb keskmiseks hinnaks 79 714,50 krooni. Vaidlusaluse sõiduki turuhind võis olla varustusastme tõttu 4,5% kõrgem. Hagejal ei olnud põhjust alustada liisingueseme müüki sedavõrd madala hinnaga. Müügiprotsessi kulgemine viitab sellele, et liisinguese müüdi alla turuväärtuse. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
11.Maakohus rahuldas hagi osaliselt T. P osas, mõistes temalt hageja kasuks välja 2500 krooni, so 159,78 eurot. Hagi S. L vastu jättis kohus täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda.
12.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja T. P vahel sõlmiti 16.04.2007 liisinguleping nr 0159731L, mille esemeks oli sõiduauto C. S XX XX, 2.0, ehitusaastaga 2003; 2) T. P oli kohustus tasuda liisingulepingu alusel lepingulisi makseid; 3) 16.04.2007 sõlmis hageja S. L käenduslepingu nr 0159731L, millega S. L kohustus solidaarselt tagama liisingulepingust tulenevate T. P kohustuste täitmist ning millega määrati S. L vastutuse piirmääraks 167 905,23 krooni; 4) T. P ei täitnud nõuetekohaselt liisingulepingust tulenevaid kohustusi, jättes tähtaegselt tasumata arved ajavahemikul 15.04.2009 kuni 15.11.2009; 5) liisinguleping öeldi hageja poolt üles alates 15.10.2009; 6) liisingulepingu ese tagastati hageja valdusesse 27.10.2009.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas tulenevalt liisingulepingu ülesütlemisest on kostjad kohustatud solidaarselt tasuma hagejale 54 558,42 krooni ning viivist kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
14.Hageja ei ole lepingu ülesütlemise teate ja S. L nõudekirja saatmisel käitunud pahatahtlikult. Nimetatud dokumendid tuleb lugeda kostjatele kättetoimetatuks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2 järgi.
15.06.11.2009 kreeditarves hageja poolt lõpliku nõude summa märkimata jätmine ei välista hageja poolt nõude esitamist käesolevas tsiviilasjas. Liisinguese (mille võõrandamise hinnaga hageja oma nõude seob) võõrandati alles 10.11.2009 ning seega sai hageja alles pärast nimetatud kuupäeva teadlikuks kogu nõude summast. 06.11.2009 kreeditarvel on märgitud kostja debitoorse võlgnevuse suurus, mistõttu ei saanud kostja mõistliku inimesena eeldada, et tal puuduvad alates nimetatud arve saamisest mistahes kohustused hageja ees. Kostjaid on enne kohtumenetluse algust teavitatud kogu nõude suurusest.
16.Kostjate vastuväited, et T. P ei keeldunud vara tagastamisest, ta tagastas liisingueseme 27.10.2009 pärast Credit Expert OÜ telefonikõnet ja enne seda teda vara tagastamise vajadusest ei teavitatud, ei ole asjakohased. Kostjad ei ole väitnud, et Credit Expert OÜ arves toodud kulu oleks olnud osaliselt või tervikuna põhjendamatu või ebamõistlikus suuruses. Kostjad ei väitnud, et hagiavalduses vara tagastamise kuludena välja toodud summad oleks olnud põhjendamatud. T. P on selgesõnaliselt selles osas hageja nõuet ka osaliselt tunnustanud. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid ka hagiavalduses toodud debitoorse võlgnevuse, viivisevõlgnevuse ja intresside võlgnevuse summale. Seega on kostjad antud osas hageja väidetega TsMS § 231 lg 4 järgi nõustunud.
17.Hagiavalduses on hageja oma nõude esitamisel lähtunud liisingueseme müügihinnast 45 000 krooni (ilma käibemaksuta). Kostjad ei esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, milline oli nende arvates liisingueseme turuväärtus selle liisinguandjale tagastamise hetkel, kuigi kohus tegi kostjatele vastava ettepaneku. Liisingulepingu üldtingimuste p 3.7 järgi oli liisinguvõtja lepingu ülesütlemisel kohustatud hüvitama liisinguandjale liisingueseme võõrandamisel tekkinud kahju ehk liisingueseme võõrandamisest saadud summa ja liisinguvõtja poolt liisinguandjale liisingueseme omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osa vahe ja muud kulud. Antud üldtingimuste punkti näol on tegemist tüüptingimusega, mis ei arvesta tarbijast liisinguvõtja kohustuste määramisel üldse seda, milline on tagastatava sõiduki turuväärtus ning millistel tingimustel võib liisinguandjast hageja seda võõrandada. Antud säte ei välista olukorda, kus liisingueseme enda valdusesse tagasi saanud liisinguandja võõrandab sõiduki kiirmüügi korras ja hinnaga oluliselt alla turuhinna, nõudes kõigi võimalike kulude hüvitamist liisinguvõtjalt. Selline olukord seab tarbijast liisinguvõtja ebamõistlikku olukorda, mistõttu tüüptingimusena on liisingulepingu üldtingimuste punkt 3.7 tühine vastavalt VÕS § 42 lg-le 1 ja lg 3 p-le 5.
18.VÕS § 367 lg-s 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel tuleb arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Kui liisingulepingu lõppedes jääb sõiduk liisinguandjale, säilitab viimane nii sõiduki omandi kui omandab tasutud väljaostumaksed. Seega jääb hagejale sõiduki koguväärtus VÕS § 367 lg 3 tähenduses, mistõttu tuleb tasumata väljaostumakseid kõrvutada auto väärtusega tagastamise ajal.
19.Hageja ei ole tõendanud liisingueseme tegelikku väärtust ehk turuhinda selle liisinguandjale tagastamise ajal 27.10.2009. Seega ei ole hageja tõendanud kõige olulisemat eeldust, mis võimaldaks rahuldada hageja nõuet kostjate vastu VÕS § 367 lg 1 ja lg 3 alusel. Olukorras, kus on teadmata tagastatud sõiduki tegelik turuväärtus, ei ole võimalik hinnata, kas liisingulepingu ülesütlemisest tulenevalt on kostjad kohustatud tasuma hagejale kulusid või mitte. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud sõiduki turuväärtust liisinguandjale tagastamise hetkel, on hageja nõue kostjate vastu
jäänud tervikuna tõendamata. Seetõttu tuleb hageja nõue T. P vastu rahuldada üksnes osas, milles kostja hageja nõuet tunnistas ehk summas 2500 krooni või 159,78 eurot. Hageja nõue S. L vastu tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Apellatsioonkaebus
20.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt, so osas, millega kohus jättis hagi T. P vastu rahuldamata 52 058,42 krooni (3327,14 euro) ja täiendava viivise saamiseks ning osas, millega kohus jättis hagi S. L vastu rahuldamata kogu ulatuses, teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega mõista hageja kasuks T. Plt välja täiendavalt 52 058,42 krooni (3327,14 eurot) ning viivis protsendina põhinõudest (54 558,42 krooni, so 3486,92 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 7% aastas ning S. Llt solidaarselt T. Pga 54 558,42 krooni (3486,92 eurot) ning viivis protsendina põhinõudest (54 558,42 krooni, so 3486,92 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 7% aastas.
21.Liisingulepingu üldtingimuste p 3.7 näol ei ole tegemist tüüptingimusega, kuivõrd kostjatel oli ka endal võimalus liisinguese välja osta või varale ostja otsida.
22.Kohus jättis tähelepanuta ja hindamata hageja poolt turuväärtuse tõendamiseks esitatud vara müügiakti nr 0159731L. Vara võõrandamisest saadud summa oli vara turuväärtus selle hagejale tagastamise hetkel. Kostjad ei ole hageja väidet ümber lükanud ega ühtegi tõendit kohtule esitanud. Kostjad on esitanud üksnes paljasõnalise väite, et vara müüdi turuhinnast oluliselt madalama hinnaga, andes turuväärtuse kohta vaid omapoolse hinnangu. Kostjatel lasus kohustus tõendada sõiduki turuväärtust, kui nad leidsid, et tegelik turuväärtus oli tunduvalt suurem. Kostjad ei ole tõendanud, et liisingueseme oleks saanud võõrandada kallimalt või et see võõrandati turuväärtusest oluliselt odavamalt.
23.Antud juhul oli teada tagastatud sõiduki tegelik turuväärtus, mille kohta on hageja tõendi esitanud. Seega oli kohtul võimalik hinnata, kas liisingulepingu ülesütlemisest tulenevalt on kostjad kohustatud tasuma hagejale kulusid või mitte. Kohus jättis aga vara müügiakti hindamata, mille tulemusena jõudis kohtuotsuse tegemisel vale lõppjärelduseni. Kuna liisingueseme näol oli tegemist vallasasjaga, mille võõrandamine ei näe ette kirjaliku müügilepingu sõlmimist, siis sai hageja vara turuväärtust tõendada just vara müügiaktiga. Nimetatud dokumendi näol on tegemist hageja ja tema koostööpartneri (vara võõrandamisega tegelev ettevõte) koostöölepingu lisaga, mille täidab koostööpartner, kes on sõltumatu kolmas isik. Eeltoodu alusel puudub igasugune kahtlus nimetatud tõendi usaldusvääruses.
24.Liisingueseme müügihind ja selle väärtus on omavahel tihedalt seotud mõisted. Eseme väärtuse mõiste määratleb TsÜS § 65, mille kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Turuväärtus on müügiobjekti vabaturul kujunenud väärtus turuhinnas, mille määravad loomulikud turujõud. Turuhind on tegelik hind, mida eseme eest saadakse. Seega juhul, kui eseme müük toimub vabaturu tingimustes ja läbipaistvalt, selgub konkreetse eseme turuhind ehk väärtus eseme müümisel. Müügihind eeldab, et sellise või vähemasti sellele ligilähedase hinnaga leidub esemele ostja. Antud juhul toimus vara võõrandamine vabaturu tingimustes ning igati läbipaistvalt ning hageja võõrandas vara reaalse turuhinnaga. Kostjad ei ole vastupidist tõendanud. Vastus kaebusele
25.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu.
Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
26.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ja maakohtu otsus osaliselt tühistamisele TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata T. P vastu 51 683,42 krooni (3303,17 euro) ja viivise saamiseks ning hagi täies ulatuses rahuldamata S. L osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse hagi osalise rahuldamise kohta solidaarselt ning jaotab uuesti menetluskulud.
27.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus (maakohtu otsuse p 30) tuvastatud vaidlustamata faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
28.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et liisingulepingu üldtingimuste p 3.7 on VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine. Samuti andis maakohus õige hinnangu 06.11.2009 kreeditarve õiguslikule tähendusele. Selles osas ei korda ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi.
29.Liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja VÕS § 367 lg 1 alusel hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb VÕS § 367 lg-s 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. VÕS § 367 lg 3 mõtteks on arvata maha liisinguandjale jääva liisingueseme väärtus liisinguvõtja poolt liisingulepingu lõpetamise hetkeks tasumata jäänud ja VÕS § 367 lg 1 järgi liisinguandjale maksmisele kuuluvast liisingumaksete põhi- ehk kapitaliosast (liisingumaksed, millest on maha arvatud intress ja muud maksed, mis ei seondu liisingueseme soetamiseks tehtud kulutustega). Seega tuleb juhul, kui liisinguese jääb pärast lepingu ülesütlemist liisinguandjale, arvestada kulutuste määramisel liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.
30.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja ei tõendanud sõiduki turuväärtust liisinguandjale tagastamise hetkel. Hageja esitas sõiduki turuväärtuse tõendamiseks vara müügiakti nr 0159731L. Maakohus ei ole sellele tõendile hinnangut andnud ega otsuses põhjendanud, miks ta seda tõendit ei arvesta, millega rikkus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud otsuse põhjendavale osale esitatavaid nõudeid. Kuna maakohus jättis tõendi põhjendamatult tähelepanuta, hindab ringkonnakohus seda TsMS § 652 lg 2 p 1 alusel ise.
31.Ringkonnakohtu hinnangul tõendab müügiakt koos hageja 02.09.2010 õiendiga sõiduki turuväärtust selle hagejale tagastamise hetkel (t lk 70, 89). Sõiduki müügihinnaks määrati 54 000 krooni (käibemaksuga) ja see müüdi 11 päeva pärast vara tagastamist hinnaga 45 000 krooni (käibemaksuta). Nende tõendite alusel saab eeldada, et vara müügihind oli ka selle turuväärtus. Kostjad ei ole esitanud omalt poolt ühtegi aktsepteeritavat tõendit, tõendamaks teistsugust (suuremat) turuväärtust. Automüügiportaalide andmeid ei saa antud juhul võtta aluseks konkreetse sõiduki turuhinna määramisel, sest vaidlusalusel sõidukil oli esipamper vigastatud, mis kindlasti mõjutas (vähendas) müügihinna suurust. Vigastuse olemasolu on tõendatud 27.10.2009 vara üleandmise-vastuvõtu aktiga (t lk 88).
32.VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ka ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast
tulenevad asjaolud. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et antud juhul põhjustas liisingulepingu ülesütlemise liisinguvõtja poolne lepingu rikkumine – maksete tasumata jätmine. Seega tuleb kostjatel hagejale solidaarselt hüvitada ülesütlemisest tekkinud 2500 krooni tagastusteenuse kulu ja 2500 krooni vara realiseerimistasu, mille kandmise kohta on hageja esitanud tõendid (t lk 86,87,92,93). T. P on hagi 2500 krooni suuruse vara realiseerimiskulu osas õigeks võtnud. Nimetatud summad tuleb hagejale hüvitada ka käendajal S. L solidaarselt T. P VÕS § 145 lg-te 1 ja 2 alusel.
33.Ringkonnakohus leiab, et remondikalkulatsiooni maksumus 375 krooni ei ole VÕS § 367 lg 4 mõttes ülesütlemisest tingitud lisakulu ja selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata.
34.Seega tuleb kostjatel VÕS § 367 lg-te 1, 3 ja 4 alusel hüvitada hagejale solidaarselt 54 183,42 krooni (3462,95 eurot) järgmise arvestuse alusel: võlana vara jääkmaksumus 73 282,42 krooni + debitoorne võlg 20 425,80 krooni + viivisevõlg 475,20 krooni + vara tagastamise ja realiseerimise kulud 5000 krooni (sellest 2500 krooni tagastusteenuse kulu, 2500 krooni vara realiseerimistasu) – 45 000 krooni (vara realiseerimisest saadu) = 54 183,42 krooni.
35.TsMS § 367 esimese lause järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Käesoleva otsusega mõistetakse kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlg 54 183,42 krooni (3462,95 eurot). Seega tuleb kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista viivis alates 24.08.2010 põhinõude 54 183,42 krooni (3462,95 eurot) tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 54 183,42 krooni (3462,95 eurot).
36.TsMS § 173 lg 3 esimese lause alusel tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõudis kostjatelt 54 558,42 krooni suuruse põhivõla väljamõistmist. Kohtumenetluse tulemusena mõisteti kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja 54 183,42 krooni (3462,95 eurot). Järelikult rahuldati hagi ligikaudu 99% ulatuses. Seega jääb hageja menetluskuludest 99% kostjate kanda ja kostjate menetluskuludest 1% hageja kanda. TsMS § 165 lg 4 järgi vastutavad kostjad menetluskulude eest solidaarselt.
37.Menetlusosalised võivad TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda menetluskulude kindlaksmääramist maakohtult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest.
I. Nõmm
I. Sidok
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.