Ühinguõigus › Sundlõpetamine

Kohtumääruse põhjendused

1 (3)

Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2 500 eurot. ÄS § 176 sätestab, et osanikud peavad võtma vastu ühe nimetatud paragrahvis nimetatud otsustest, kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist. ÄS § 203 lg 1 p 1 alusel lõpetatakse osaühing kohtumäärusega, kui osanikud ei ole vastu võtnud lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik, samuti juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi §-s 176 ettenähtud otsust või kui §-s 176 nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud. ÄS § 203 lg 2 alusel võib kohus sundlõpetamise otsustada omal algatusel. ÄS § 204 lg 3 alusel loetakse osaühing sundlõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega. ÄS § 205 sätestab, et osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 604 lg 2 kohaselt kui kohus ei leia mõistliku aja jooksul isikut, kes vastaks seaduses sätestatud nõuetele ja oleks nõus ameti vastu võtma ning avaldaja ei suuda kohtu määratud tähtaja jooksul ühtki sobivat kandidaati kohtule esitada, jäetakse avaldus rahuldamata või menetlus lõpetatakse. Kui sundlõpetatud eraõiguslikule juriidilisele isikule ei õnnestu määrata likvideerijat ja mõistliku aja jooksul ei ole algatatud ka eraõigusliku juriidilise isiku pankrotimenetlust, määrab kohus ühtlasi, et isiku likvideerimismenetlust läbi ei viida ja juriidiline isik kustutatakse registrist. 12.01.2011 edastas Harju Maakohtu Registriosakond kohtule DGOÜ dokumendid TsMS 595 lg 2 p 5 alusel, et algatada menetlus ÄS § 203 lg 1 p 1 alusel sundlõpetamise otsustamiseks, kuna äriühingu netovara ei vasta ÄS § 136 ja § 176 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud äriregistri toimikust ja registriosakonna kaaskirjast nähtub, et 24.01.2008, 15.10.2008, 30.10.2009 ja 01.07.2010 kirjaga registriasjas (XXX,XXX,XXX,XXX,XXX,XXX) teatas registripidaja DGOÜ juhatuse liikmele osaühingu netovara mittevastavusest äriseadustiku §-le 136. Osaühingu juhatuse liikmele anti tähtaeg esitada registripidajale oma otsus võtta tarvitusele abinõud vastavalt äriseadustiku §-le 176. Tähtajaks ei ole DGOÜ juhatuse liige teatanud registripidajale oma otsusest võtta tarvitusele äriseadustiku § 176 abinõud. Registripidaja teostas kontrolli kõigi esitatud (2006-2009) majandusaasta aruannete üle. Alates 2006.a majandusaasta aruandest on netovara puudused kõrvaldamata, millest tulenevalt on alust arvata, et DGOÜ omakapital on puudulik ja seisund ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on 14.01.2011 kohtumäärusega algatanud DGOÜ sundlõpetamise, millise määruse toimetas kohus äriühingu juhatuse liikme perekonnaliikmele kätte politsei vahendusel 08.04.2011, mille peale juhatuse liige teatas, et soovib äriühingut müüa. Kohus määras ärakuulamise 06.09.2011 kell 10.30. Kohus on kohtukutset puudutatud isikule korduvalt kätte toimetada, kuid tulutult, millest tulenevalt tuleb lugeda, et kohtul ei ole võimalik puudutatud isikut ära kuulata. ÄS § 205 sätestab, et osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ÄS § 206 lg 1 kohaselt on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Käesoleval juhul on esitatud asjaoludest nähtuvalt registripidaja teostanud kontrolli kõigi esitatud (2006-2009) majandusaasta aruannete üle. Alates 2006.a majandusaasta aruandest on netovara puudused kõrvaldamata, millest tulenevalt on alust arvata, et DGOÜ omakapital on puudulik ja seisund ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtu hinnangul juhatuse liige, kes eirab temale pandud kohustusi, ega ole

2 (3)

kõrvaldanud registriosakonna poolt osundatud puudusi, ei ole võimeline täitma ka ÄS §-des 209-220 sätestatud likvideerija kohustusi. Kohus märgib muu hulgas, et käesolevas tsiviilasjas ei ole võimalik määrata likvideerijaks ka mõnda muud isikut, peale juhatuse liikmete, tulenevalt asjaolust, et TsMS § 605 lg 1 kohaselt võib kõnealuse seadustiku §-s 602 nimetatud isik nõuda juriidiliselt isikult talle tekkinud kulutuste hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Kuivõrd esitatud asjaoludest nähtuvalt äriühingul rahalised vahendid puuduvad ning arvestades seda, et likvideerija kohustub täitma temale pandud ülesandeid ning likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS §-des 209220, ei saa kohus jätta nõudmata, et määratud likvideerija täidaks eelnimetatud sätetes ära toodud kohustusi. Samas paneks kohus likvideerija määramisel ta olukorda, kus täidetavate ülesannete eest tasu maksmiseks äriühingul rahalised vahendid puuduvad. Selline olukord aga läheb vastuollu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 4 lõikes 2 sätestatuga, mille kohaselt ei või kelleltki nõuda sunniviisilist või kohustuslikku töötamist. Eeltoodust tulenevalt ja kooskõlas TsMS § 604 lg 2 määrab kohus, et isiku likvideerimismenetlust läbi ei viida ja juriidiline isik kustutatakse registrist. Arvestades asjaolu, et puudutatud isiku seaduslik esindaja ei ole käesoleva ajani kõrvaldanud sundlõpetamise aluseks olevaid puudusi ja ei tunne huvi sundlõpetamise menetluse vastu ega ole esitanud pankrotiavaldust ning likvideerijat võimalik määrata ei ole, tuleb DGOÜ registrist kustutada likvideerimismenetlust läbiviimata. TsMS 606 lg 1 järgi käesolevas peatükis nimetatud määrused kehtivad ja kuuluvad täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. Taimi Kollom Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.