TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

koosseisus toimunud muudatuste kohta; -esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku iga-aastase aruande oma ülesannete täitmisest 01. detsembriks. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid.

kui

Avalduses esitatud asjaolud ja põhjendid 09.05.2011 esitas D K Viru Maakohtusse avalduse täisealise isiku N Z üle eestkoste seadmiseks ja eestkoste määramiseks. Avalduse kohaselt on tema vennal N Z tuvastatud psüühhiline häire, ta on 80 % töövõimetu. Ta ei ole võimeline iseseivalt aru saama varalistest tsiviilõiguslikest tehingutest, kahjulike toimingute ärahoidmiseks on valik tema suhtes määrata eestkoste. Avaldaja on nõus ise hakkama eestkostjaks. Kohtumenetluse käik 09.06.2011 määrusega algatas kohus hagita menetluse N Z eestkostja määramiseks. Vastvalt TsMS § 219 ja 520 on kohtu poolt 09.06.2011.a. määratud N Z riigi õigusabi korras esindajaks vandeadvokaat Anti Aasmaa. Asjas on kohtu määramisel teostatud kohtupsühhiaatriaekspertiis riiklikult tunnustatud eksperdi Ilona Kalugina poolt. Ekspertiisiakt nr 101 laekus kohtule 08.08.2011.a. Eksperdi arvamuse kohaselt kannatab N Z paranoidse skisofreenia, tunde-tahteelu defektiga all. Käesoleval ajal saab uuritav oma tegude tähendusest aru, suudab neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid ja teha tehinguid. Seisundi ägenemise ajal ei suuda ta oma tegude aru saada, neid juhtida, iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid ja teha

tehingid, v.a pisitehinguid. Ekspert peab vajalikuks määrata N Z eestkostja, eestkostet vajab isik 1-3 aastat, siis tuleks hinnata tema psüühilist seisundit. Juhindudes TsMS § 524 sätestatust, kuulati asjast puudutatud isik N Z ära temale tavalises keskkonnas elukohas XXX. Ärakuulatav isik tunnistas eestkoste vajadust, on teinud ebaadekvaatseid otsuseid, kinkinud möödakäijatele raha. Tarvitab psühhiaatri poolt väljakirjutatud ravimeid, siis tunneb end normaalselt. Tervisliku seisundi halvenemine, depressioon ja masendus hooti kui tuletab meelde ebaadekvaatseid otsuseid. Vestlus toimus vene keeles tõlgi juuresolekul . TsMS § 525 lg 3 kohaselt kuulab kohus enne eestkostja määramist ära ka isiku, keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada ja avaldaja. Kohtuistungil 08.09.2011jäi avaldaja nõude juurde. D K sõnul on N Z psüühiliselt haige ja ei suuda oma rahalisi vahendeid iseseisvalt kasutada. D K elab koos on N Z ja suudab tema suhtes teostada eestkostja ülesandeid. N Z huvide kaitseks riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa toetab esitatud avaldust. Ta palub avaldus rahuldada. Esindaja arvates suudab N Z teostada valimisõigust, samuti saab ta aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. N Z võiks teha pisitehinguid 75 euro suuruses summas tehingu kohta. TsMS § 525 lg 2 kohaselt kohus küsib menetluses üldjuhul ka isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse, tema abikaasa, vanemate, kasuvanemate ja laste ning rehabilitatsioonimeeskonna liikmete arvamust, välja arvatud juhul, kui isik vaidleb sellele vastu ja kohus ei pea arvamuse küsimist vajalikuks. Eestkostet vajava isiku taotlusel võib arvamust küsida ka muult lähedaselt isikult, kui see ei venita oluliselt menetlust. N Z puudub abikaasa, vanematest ema on surnud, misttõttu on kohus küsinud N Z isa N K arvamust avalduse osas. Isa toetab avaldust ja peab eestkostet vajalikuks, tal ei ole vastuväiteid eestkostja isiku suhtes (tl 60). Eestkosteasutus on arvamusel, et N Z vajab eestkostet. Ta tajub suhteliselt adekvaatselt ümbritsevat, tunneb rahatähti, on suuteline oma elu korraldama, tegema pisitehinguid. Suhed D K ja N Z vahel on usaldusväärsed. D K on isikuomadustelt ja võimetelt sobib N Z huve kaitsma. Kohtu otsustus, selle alused ja õiguslik põhistus Kohus, kuulanud ära isiku enda, avaldaja, uurinud esitatud dokumentaalseid tõendeid ning tuginedes eksperdiarvamusele, leiab, et N Z vajab eestkostet. Täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise avalduse läbivaatmaine toimub kohtus hagita menetluses vastavalt TsMS § 475 lg 1 p 5 ja 520-526 sätestatule ning TsMS § 110 lg 3 kohaselt lahendab eestkosteasju eestkostet vajava isiku elukohajärgne kohus. Perekonnaseaduse ( PKS ) § 202 kohaselt kohaldatakse täisealise eestkostele lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealise eestkoste sisust ei tulene teisiti. Perekonnaseaduse ( PkS) § 203 lg 1 ja 2 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid

juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Eestkostja võib määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Eestkoste vajalikkuse ja eestkostja ülesannete ringi kindlakstegemiseks määras kohus TsMS § 522 lg 1 tulenevalt kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr 101 kohaselt kannatab N Z paranoidse skisofreenia, tunde-tahteelu defektiga all. Käesoleval ajal saab uuritav oma tegude tähendusest aru, suudab neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid ja teha tehinguid. Seisundi ägenemise ajal ei suuda ta oma tegude aru saada, neid juhtida, iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid ja teha tehingid, v.a pisitehinguid. Ekspert peab vajalikuks määrata N Z eestkostja, eestkostet vajab isik 1-3 aastat. Eksperdi arvamuse kohaselt peab eestkostja N Z eest langetama otsuseid, ka õigeaegse hospitaliseerimise vajadus, tegema tehinguid, va pisitehinguid, kaitsma tema õigusi. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Kohus on jõudnud isiku isiklikul ärakuulamisel ja asjas kogutud tõendite alusel veendumusele, et N Z suhtes eestkoste seadmise eeldused on täidetud: isik ei ole temal diagnoositud paranoidse skisofreenia, tunde-tahteelu defektiga tõttu võimeline kestvalt ise oma elu korraldama, ta vajab piiranguid varaliste tehingute tegemisel, et ära hoida rasked tagajärjed iseendale. Ta ei ole suuteline seetõttu tegema tehinguid, va. pisitehingud, mistõttu peab kohus vajalikuks lubada N Z kasutada talle isiklikuks kasutamiseks kätte jäävast pensionirahast kuni 100 eurot kuus. Samas tajub ta ümbritsevat adekvaatselt, mistõttu on kohus veendunud, et ta on suuteline mõistma perekonnaõiguslike tehingute õiguslikke tagajärgi. Samuti ei pea kohus vajalikuks piirata tema valimisõigust. PKS § 204 lg 1 kohaselt määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt on sobib määratud ülesannetest eestkostetava huve kaitsma. Kohus peab D K isikuomadustelt ja võimetelt sobivaks eestkostja ülesandeid täitma. TsMS § 526 kohaselt määrab kohus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määrusega, milles märgitakse isik, kellele eestkostja määratakse, eestkostjaks määratud isik või asutus, eestkostja ülesanded, kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta, aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 3 kohaselt ei või TsMS § 526 punktis 5 nimetatud aeg olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. Kohus seab täisealise piiratud teovõimega isiku N Z üle eestkoste ja määrab tema eestkostjaks D K. Eestkostja peab kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, samuti hoolitsema selle eest, eestkostetav saaks vajalikul määral ravi-ja sotsiaalteenuseid, lisaks täitma muid seaduses sätestatud nõudeid. Eestkoste tähtajaks tuleb määrata maksimaalne seaduses lubatav tähtaeg – viis aastat (09.09.2016). PKS § 203 lg 4 tulenevalt peab kohus iga kolme aasta järel kontrollima, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada.

Vastavalt PkS § 206 sätestatule kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi õigusi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi –ja sotsiaalteenuseid. Kui eestkostja saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, peab ta sellest teatama kohtule ja valla-või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkoste ülesandeid piirata või laiendada. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise, piiramise või laiendamise omal algatusel või eestkostja, valla-või linnavalitsuse või eestkostetava avalduse alusel. PKS § 179 lg 3 kohaselt ei või eestkostja oma kohustuste täitmist panna kolmandatele isikutele. PKS § 180 lg 1 kohaselt ei saa eestkostja eestkostetavat esindada tehingutes, mille üks pool on eestkostetav ja teine pool eestkostja. Samuti ei või eestkostja kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetava nimel eestkostetavale kuuluvat kinnisvara ( PKS § 187) ega teha tehinguid, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit jne, samuti loobuda pärandist, sõlmida üüri-, rendi-, kindlustus-ja muid kestvuslepinguid ( PKS § 188). PKS § 194 kohaselt on eestkostja kohustatud andma kohtule informatsiooni eestkostja ülesannete täitmise kohta ning esitama ka iga- aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Kirjalikke aruandeid säilitatakse kohtus. TsMS § 531 lg 1 kohaselt eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Määrusele määruskaebuse esitamise õigus ja kord on sätestatud TsMS § 532. TsMS § 532 lg 1 kohaselt eestkostja määramise või avalduse rahuldamata jätmise, samuti eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkoste lõpetamisest keeldumise, eestkostja vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluses avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluses avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Viru Maakohtu 09.06 2011 kohtumäärusega määrati N Z esindaja riigi õigusabi korras riigi arvel ilma õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta.

Vastavalt TsMS § 172 lg 3 isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seostud abinõude rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab N Z esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 479 lg 1 kohaselt tehakse hagita asjas määrus avalikult teatavaks üksnes seaduses ettenähtud juhul. Isikule eestkoste seadmine ja eestkostja määramise kohta tehtav lahend ei kuulu kohtu veebilehel avalikustamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Vedro Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.