Taotlused OÜ hagi OÜ Vao Söevabrik vastu rahalises nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.06.2011.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
4450,14 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Vao Söevabrik apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Taotlused OÜ (registrikood: 11472239, asukoht: Tallinn) seaduslik esindaja Heino Hõbeoja; Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): OÜ Vao Söevabrik (registrikood: 10616067, asukoht: Tallinn) tehinguline esindaja Aleksei Smelov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 02.06.2011.a otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu kostja, OÜ Vao Söevabrik kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-10-46772 Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Taotlused OÜ esitas 26.09.2010. a maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ-lt Vao Söevabrik võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Kohus tegi makseettepaneku määruse, millele võlgnik esitas vastuväite. Kohus jätkas asja menetlemist hagimenetluses. 01.12.2010. a hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista 69 629,52 krooni ehk 4450,14 eurot, kuni 01.12.2010 sissenõutavaks muutunud viivise 498,42 eurot ja viivise protsendina põhinõudelt alates 02.12.2010. a kuni põhinõude täitmiseni määras 0,05% päevas. Hageja omandas nõude kostja vastu 02.12.2008. a Tuul ja Veski OÜ-ga sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt sõlmisid Tuul ja Veski OÜ ning kostja 15.04.2008. a töövõtulepingu nr 15/04/2008 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA) meetme 3.1 „Maapiirkonnas majandustegevuse investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" toetuse saamiseks. Kostja sai kevadel 2009.a positiivse rahastamise otsuse ja ettevõttele on eraldatud toetust 1 435 994 krooni. Lepingujärgse tasu suurus oli punkti 3.1 kohaselt 10% toetuseks taotletavast summast, millest 5% tuli tasuda kohe pärast toetuse eraldamise otsuse tegemist PRIA poolt ning teine pool vastavalt laekunud toetusele, kuid mitte hiljem kui 1 aasta möödudes toetuse eraldamisest. Tasu poolitamine ja ajalise nihke pakkumine on teenusepakkuja hea tahte väljendus, lepingu punkt 3.3 ei tähenda võimalust jätta teine pool tasust ilma. Lepingupooled leppisid kokku, et kui toetus kantakse kostjale üle varem kui ühe aasta möödudes, tasub kostja teise poole tasust samuti varem, proportsionaalselt laekunud summale. Kostja on seda aktsepteerinud, tasudes arved nr 909007 ja 100105 summas 16 530,12 krooni, mis on arvestatud esimeselt toetusosalt laekunud summalt 5%. Arve nr 2010-045 kogusummas 69 629,52 krooni on tasumata. Kostja väited tasu maksmise kohta pärast kogu toetuse saamist on arusaamatud. Kostja ei ole esitanud toetuse väljamakse aluseks olevaid dokumente PRIA-le 1 aasta jooksul pärast otsuse saamist. Hagejale teadaolevalt on kostjal investeering kogu ulatuses tegemata ning kostja on minetanud võimaluse kogu toetuse saamiseks. Seega lubab kostja kohustuse täita tingimuse saabumisel, mis tegelikult kunagi ei saabu. Kostja on hageja nõude suurust aktsepteerinud ka pooltevahelistes läbirääkimistes, paludes kogusumma vähendamist 30% võrra. Hagejal on töövõtulepingu punkti 3.5 järgi õigus nõuda viivist 0,05% päevas. Hageja arvestas viivist alates 22.04.2010.a, s.t esimesest arve tasumistähtaja ületamise päevast kuni hagiavalduse esitamiseni 01.12.2010. a summas 498,42 eurot. Asjaolu, et töövõtulepingu allkirjastas üks kostja juhatuse liige, kuigi juhatuse liikmetel oli ühine esindusõigus, ei muuda lepingut tühiseks. Kostja on oma käitumisega näidanud, et leping kehtib. Kostja on aktsepteerinud arveid ja seega ka lepingut.
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-10-46772 Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei vaidlustanud lepingu sõlmimist, kuid leidis, et töövõtulepingu järgi ei ole kostjal hageja ees rahalisi kohustusi. Lepingu tõlgendus, mille kohaselt kogu tasu kuulub tasumisele reaalsest toetuse väljamaksmisest sõltumata, ei ole mõistlik. Viide lepingu punktile 3.3 on asjakohatu, sest kostja on vajalikud dokumendid PRIA-le esitanud. Kostja sõlmis lepingu tingimusel, et pool tasust (5% taotletavast summast) tasub ta PRIA otsuse tegemisel ja ülejäänud tasuosa peale toetuse saamist. Vastavalt lepingu punktile 3.2 on kostja hagejale tasunud 5% taotletavast summast. Kuivõrd toetust ei ole veel välja makstud (tähtaega on pikendatud kuni 31.12.2011), ei ole see osa nõudest veel sissenõutav. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 02.06.2011.a otsuse, millega rahuldas hagi täielikult ja mõistis kostjalt hagejale välja 4948,56 eurot ning viivise suuruses 0,05% põhinõudelt alates 02.12.2010 kuni põhivõla 4450,14 euro täieliku tasumiseni. Kohtuotsuse järgi puudub pooltel vaidlus lepingute sõlmimise, tööde teostamise, tööde vastuvõtmise, tasumäära (10% taotletavast summast), tasu osalise tasumise ning ülejäänud tasu osa mittetasumise üle ning kohus luges nimetatud asjaolud tuvastatuks. Kohus leidis, et kostja on oma hilisema käitumisega konkludentse tahteavaldusega kiitnud heaks lepingu sõlmimise ja seega on leping tulenevalt TsÜS § 129 lg-test 1 ja 6 ning § 34 lg-st 2 kehtiv. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 108 lg 1 järgi võib nõuda rahalise kohustuse täitmist. Tasunõude sissenõutavaks muutumist vastuvõetava töö puhul reguleerib VÕS § 637 lg 4. Samas on nimetatud säte dispositiivne ning võimaldab pooltel kokku leppida ka teistsuguse korra. Käesoleval juhul on lepingu punktis 3.1 kokku lepitud, et tööde eest teostatud lepingujärgne tasu on 10% toetuseks taotletavast summast. Punkti 3.2 kohaselt esitab töövõtja taotlejale arve summas 5% toetuseks taotletavast summast pärast seda, kui amet on teinud otsuse toetuse eraldamise või tasaarvestuse kohta taotleja kasuks ja ülejäänud osa proportsionaalselt pärast seda, kui amet on taotluse üle kandnud taotlejale või teostanud tasaarvestuse taotleja kasuks. Punkt 3.3 kohaselt kui taotleja ei ole esitanud ametile investeeringutoetuse väljamaksmise aluseks olevaid dokumente 1 aasta jooksul peale ametipoolse aktsepteeringu saamist toetusele (taotluse rahuldamist), kohustub taotleja tasuma töövõtjale arve punktis 3.2 nimetatud summas. Poolte seisukohad lepingu tõlgendamise kohta on vastuolulised, mistõttu ei ole kohtu arvates VÕS § 29 lg-te 1-3 järgi poolte tegelikku tahet võimalik usaldusväärselt välja selgitada. Seega tuleb VÕS § 29 lg 4 kohaselt tõlgendada vaidlusaluseid lepingusätteid nii nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohus on seisukohal, et lepingu punkti 3.3 ning selles sisalduvat viidet arvele „punktis 3.2 nimetatud summas" tuleb mõista selliselt, et kogu töövõtja tasunõue tuleb tasuda hiljemalt 1 aasta möödudes PRIA-lt positiivse toetusotsuse saamisest. Kohtu arvates ei saanud mõistlikult olla lepingu punkti 3.3 eesmärgiks siduda ülejäänud tasu nõude sissenõutavus tasu maksmiseks kohustatud isiku ühepoolse tegevusega, s.t dokumentide esitamisega ning pooltest sõltumatu kolmanda isiku, PRIA, tegevusega, s.t toetuse reaalse väljamaksmisega. Majandus- ja kutsetegevusena taotluste koostamise teenust pakkuv mõistlik ettevõtja ei seaks kohtu arvates enda tasunõude sissenõutavust sõltuvaks tingimusest, mida ta mõjutada ei saa ning mille saabumine on ebakindel. Sätte eesmärgiks on pakkuda enda kohustusi hoolsalt täitvale tellijale, kes esitab viivitamatult pärast toetusotsuse saamist kogu dokumentatsiooni PRIA-le, mistõttu ka toetus laekuks tellijale vähem kui aasta jooksul, võimalust tasuda osa tasust peale reaalset laekumist. Aastase tähtaja eesmärk on kaitsta töövõtjat tellija eest, kes oma kohustusi viivitamatult ei täida, s.t kogu tasunõue muutub sissenõutavaks hiljemalt 1 aasta möödumisel toetusotsuse tegemisest, sõltumata reaalsest
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-10-46772 toetuse laekumisest. Antud juhul on hageja ka selliselt talitanud, esitades kostjale arve nr 2010-045 (tlk 42) tasumata tasu osa kohta eeldatava aastase tähtaja möödumisel 14.04.2010, arve tasumise tähtpäev saabus 21.04.2010. Eeltoodud põhjendustel leidis kohus, et hageja nõue on sissenõutavaks muutunud ning hagejal on õigus nõuda selle täitmist. Isegi kui tõlgendada lepingu punkti 3.3 eraldiseisvana ning üksnes grammatiliselt, mis võimaldaks 1 aasta möödumisel esitada tasunõude vaid dokumentide tähtaegsel PRIA-le esitamata jätmisel, oleks hageja nõue sissenõutav ning õigustatud. Kostja esitatud PRIA 04.02.2011 kiri (tlk 90) viitab, et tegelikult ei olnud kostja vähemalt 04.02.2011 seisuga PRIA-le kõiki toetuse väljamaksmise aluseks olevaid dokumente esitanud. Seega oleks ka sellise tõlgenduse puhul hagejal õigus tasunõue esitada. Pooled on lepingu punktis 3.5 kokku leppinud viivisemääras 0,05% päevas. Kohus nõustus hageja viivisearvestusega. Kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis alates 22.04.2010 kuni 1.12.2011 summas 498,42 eurot. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu 02.06.2011.a otsuse täielikult tühistada ja teha uus otsus, millega jäetakse hagi rahuldamata või alternatiivselt saata antud tsiviilasi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Kostja arvates on maakohtu tõlgendus lepingu punktide 3.2 ja 3.3 osas ebaõige. Kohus ei andnud hinnangut kostjapoolsele tõlgendusele, mistõttu on kohtuotsus põhjendamata. Kostja leiab jätkuvalt, et hageja nõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Lepingu tingimus, mille alusel omab hageja õigust saada 10% taotlevast summast vaatamata sellele, kas toetus on reaalselt välja makstud või mitte, ei ole toetuse summat arvestades mõistlik. Ei ole usutav, et mõistlik inimene tasub 4500 eurot ainult dokumentide ettevalmistamise eest. Kostja sõlmis lepingu rahalise toetuse saamise eesmärgil ja tingimusel, et 5% taotlevast summast tasub ta hagejale kui on olemas PRIA positiivne otsus (olemas) ja ülejäänud 5% siis, kui toetus on välja makstud (see pole toimunud). Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna selle muutmiseks ega tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses esitatud põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Apellatsioonkaebuse sisu ja ulatust arvestades taandub vaidlus vaidlusaluse lepingu p-de 3.1-3.3. tõlgendamisele, täpsemini p-i 3.3. sisustamisele, st sellele, kas hagetav rahaline kohustus on sissenõutavaks muutunud. Maakohus analüüsis lepingu teksti, lepingu eesmärki, poolte tahet lepingu sõlmimisel jm asjaolusid ning jõudis järeldusele, et lepingut tuleb sisustada selliselt, et lepingus lepiti kokku, et töö eest tuleb tasuda 10% taotletavast summast ning et vastav raha võlgnetakse kokkulepitud soorituse eest. Maakohus jõudis järeldusele, et lepinguga anti kostjale võimalus tasuda hagetav summa maksimaalselt kuni aasta jooksul aga mitte hiljem, kui peale raha PRIA poolt väljamaksmist, st maakohus jõudis järeldusele, et tasumata raha maksmise kohustuse tekkimine ei sõltunud mitte raha PRIA poolt välja
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-10-46772 maksmisest vaid sellest, kas töö on nõuetekohaselt tehtud või mitte. Töö lepingutingimustele vastavuse üle pooled ei vaidle. Maakohus leidis, et lepingu p-de 3.1-3.3 tuleb sisustada selliselt, et hagetav osamakse tuleb tasuda hiljemalt aasta möödudes. Ringkonnakohus nõustub vastavate maakohtu seisukohtadega. Seejuures ei saa nõustuda kostja poolt apellatsioonkaebuses maakohtu aadressil tehtud etteheidetega, mille kohaselt ei võtnud maakohus kostjapoolse lepingu tõlgenduse osas seisukohta. Maakohtu otsusest tulenes selgesti mis põhjustel maakohus konkreetsel viisil lepingut sisustab ning sellest tulenes ka selge hinnang poolte poolt lepingule antud tõlgendustele.
8.Nõustuda ei saa ka selle kostja poolt apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et lepingupooltega sarnane mõistlik isik ei oleks lepingus kokku leppinud, et teenustasu, mis moodustab 10% toetuse summast, makstakse tellijale välja sõltumata sellest, kas toetus reaalselt välja makstakse või mitte. Teenuse osutaja poolne tegevus piirdus tegevustega mis toimusid kuni toetuse määramise otsuse tegemiseni. Teenuse osutaja ei saanud toetusraha väljamaksmist peale otsuse tegemist enam mõjutada. Toetusraha väljamaksmiseks vajalikud sammud sai astuda kostja. Kuivõrd toetusraha väljamaksmine oli mõistlikult võttes kostja mõjusfääris, võib eeldada, et mõistlikult tegutsev, majanduslikult mõtlev ja riske konservatiivselt hindav tellija oleks sõlminud lepingu, mille järgi tuleb tal kogu teenustasu maksta siis, kui toetuse saamiseks vajalike sammude astumine sõltub temast endast. Seevastu mõistlikult tegutsev teenuseosutaja ei oleks sõlminud sellist lepingut, mille järgi sõltub 50% tasu saamine üksnes tellija mõjusfääri jäävatest asjaoludest. Mõistlik teenuse osutaja soovib saada kindlust, et peale nõuetekohase töö tegemist tekib tal ajaliselt hoomatavas tulevikus (näiteks ühe aasta jooksul) kogu tasu saamise õigus.
9.Eespool toodust tulenevalt tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuivõrd maakohtu otsus, millega hagi rahuldati, jääb muutmata, ei tühista kohus ka hagi tagamist. Menetluskulude jaotus
10.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Mare Merimaa
Kaupo Paal
Ande Tänav
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.