lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-20366/34

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 30.04.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-12-20366/34
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.04.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1841
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 3Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTMS § 221 lg 1Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiTsMS § 132 lg 1Hagihind mittevaralise nõude puhulTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselVÕS § 116 lg 1Taganemine ja ülesütlemine õiguskaitsevahendinaVÕS § 18 lg 2Määramata nõustumuse andmise tähtajaga pakkumusVÕS § 19 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-12-20366/40Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja15.08.2013

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ Vao Söevabrik10616067(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Tiit Kollom, Ele Liiv, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.aprill 2013, Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-20366

Tsiviilasi

OÜ Vao Söevabrik hagi OÜ Taotlused vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19. veebruari 2013 otsus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

1595 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Taotlused apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ Vao Söevabrik (registrikood 10616067), seaduslik esindaja A S Kostja: OÜ Taotlused (registrikood 11472239), seaduslik esindaja H H

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 19. veebruari 2013 otsus ja teha uus otsus.
2.Jätta rahuldamata OÜ Vao Söevabrik hagi OÜ Taotlused vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 007/2012/86020.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
4.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40
Pakkumuse lõppemine
VÕS § 6 lg 1Hea usu põhimõte
Tühistada Harju Maakohtu 20.juuni 2012 määrusega kohaldatud hagi tagamine tsiviilasjas nr 2-12-20366, millega kohus peatas täitemenetluse täiteasjas nr 007/2012/86020.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud hageja, OÜ Vao Söevabrik kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.OÜ Vao Söevabrik esitas 24.05.2012 Harju Maakohtule hagi OÜ Taotlused vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas 007/2012/86020.
2.Hagiavalduse kohaselt ei ole sundtäitmine Harju Maakohtu 25.04.2012 määruse alusel tsiviilasjas nr 2-10-46772 lubatud, sest nõue on ajatatud. Nimetatud tsiviilasjas sõlmisid pooled 07.10.2011 kompromissi, mille raames kohustus hageja tasuma kostjale võlgnevuse (sh menetluskulud üldsummas 1071,25 eurot) maksegraafiku järgi. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Hagiavaldus on arusaamatu, sest hageja viidatud kompromissi ei ole kohus kinnitanud. Hageja ei ole võlga täies ulatuses tasunud. Kohtutäitur ei ole maksekorraldusel märgitud summat kostjale täies ulatuses üle kandnud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
4.Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.
5.Poolte vahel ei ole vaidlust, et Harju Maakohtu 25.04.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-46772 mõisteti OÜ-lt Vao Söevabrik OÜ Taotlused kasuks välja menetluskulud 883,25 eurot. OÜ Taotlused 06.05.2012 täitmisavalduse alusel alustas kohtutäitur V K OÜ Vao Söevabrik suhtes täiteasja nr 007/2012/86020. Kostja allkirjastas digitaalselt kokkuleppe kompromissi kinnitamiseks 07.10.2011. Vaidlus on selle üle, kas 07.11.2011 kompromissiga on ajatatud tsiviilasjas nr 2-10-46772 25.04.2012 kohtumäärusega hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude 883,25 euro tasumine.
6.Kohtule esitatud poolte e-kirjavahetusest nähtub, et hageja tegi 03.10.2011 kostjale ettepaneku lõpetada kõik vaidlused kompromissiga, mille raames tasutakse kostjale võlgnevused graafiku järgi, kuivõrd Tallinna Ringkonnakohus tegi otsuse kostja kasuks. Nimetatud e-kirjale vastas kostja samal päeval nõustuvalt. 05.10.2011 saatis hageja kostjale konkreetse pakkumise, milles sätestati võlgnevuse tasumise tähtajad ja summad tsiviilasjades nr 2-10-46774, nr 2-10-46775 ja nr 2-10-46772. Kostja aktsepteeris nimetatud kompromissettepanekut ja saatis hagejale enda poolt

allkirjastatud kompromissi 07.10.2011. Kohtule esitatud kompromissist nähtuvalt allkirjastas kostja kompromissi digitaalselt 07.10.2011 ja hageja 23.05.2012.

7.Antud juhul ei oma tähtsust, et hageja allkirjastas kompromissi 23.05.2012, kuivõrd pooled saavutasid võlgnevuse tasumise osas kokkuleppe ning hageja asus kokkulepet täitma, teostades esimese osamakse suurusega 200 eurot 08.11.2011.
8.Vaidlust ei ole selle üle, et nimetatud kokkulepet ei kinnitanud kohus kohtumäärusega. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kokkulepet kinnitamiseks kohtule ei esitatud. Pooled asusid kompromissiläbirääkimistesse alles pärast tsiviilasjas nr 2-10-46772 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsust.
9.Kokkuleppes leppisid pooled kokku, et hageja kohustub kostjale tsiviilasjas nr 2-10-46772 tasuma kostja tasutud riigilõivu 543,25 eurot ja menetluskulud 528 eurot. Nimetatu nähtub ka kohtule esitatud kostja 06.10.2011 e-kirjast, mille kohaselt seadis kostja kompromissi sõlmimise tingimuseks advokaadikulude hüvitamise summas 528 eurot. Seega ei tulene kokkuleppest, et pooled oleks pidanud vajalikuks esitada kokkulepe kohtule kinnitamiseks. Pooled leppisid kokku võlgnevuse tasumises graafiku alusel (ajatamises).
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kuivõrd 07.11.2011 kompromissi allkirjastas kostja seaduslik esindaja digitaalselt, hageja asus lepingut täitma ja kohtule ei esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks kokkuleppest taganenud, oli hagejal õigustatud ootus, et kokkuleppega võetud kohustuse täitmise korral ei esita kostja sundtäitmiseks 25.04.2012 määrust tsiviilasjas nr 2-10-46772. VÕS § 6 lg 1 järgi peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.
11.VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Kokkuleppe p 4 järgi oli kostjal õigus taganeda maksegraafikust ja nõuda koheselt võlgnevuse jäägi tasumist, kui hageja viivitab igakuise makse tasumisega rohkem kui 20 päeva. Hageja esitatud maksekorraldustega on tõendatud, et kohtutäiturile täitmisavalduse esitamise ajal (06.05.2012) täitis hageja lepingut kohaselt ja puudus alus sellest taganemiseks. Seega ei olnud kohtutäiturile avalduse esitamine täitemenetluse algatamiseks õigustatud. Käesolevaks ajaks on hageja tasunud kostjale tsiviilasja nr 2-10-46772 raames kokku 4890,01 eurot. Swedbank AS konto väljavõtte kohaselt on kohtutäitur V K ametialasele kontole 06.06.2012 hageja kontolt debiteeritud 631,38 eurot. Seega tasus hageja kostjale kokku 5521,39 eurot, milline summa vastab kokkuleppes märgitule. Seega tuleb hageja nõue rahuldada ja sundtäitmine täiteasjas nr 007/2012/86020 tunnistada lubamatuks. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
12.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta menetluskulud hageja kanda.
13.Sundtäitmiseks esitati nõue 06.05.2012, kuid hageja kirjutas kompromissile alla 24.05.2012. Kostja taganes pakkumusest 06.05.2012. See, et hageja lepingu 24.05.2012 allkirjastas, ei tähenda, et hageja tegi seda õigeaegselt ja kompromiss kehtiks.
14.Poolte läbirääkimised toimusid kolme asja osas ja lepiti kokku, et kui hageja hilineb 20 päeva, on kostjal õigus nõuded täitmisele pöörata. Hageja jättis nõuded täitmata. Kostja pidi oma nõuete kaitseks lähtuma kohtuotsusest ja poolte läbirääkimistest, mitte kompromissist, mida hageja ei allkirjastanud ja tagasi ei saatnud. 05.06.2012 jõustus otsus, mille alusel oli nõue sissenõutav. Kuna teine äriühing jättis oma

kohustused täitmata ja hageja ei saatnud kompromissi kostjale tagasi, oli nõue 06.05.2012 sundtäidetav.

15.Ebaõige on kohtu seisukoht, et kui kohtutäitur võtab summa maha, siis laekub see 100% kostjale. Sellist järeldust ei saa teha, kuna täitur võtab ka oma tasu maha. Käesoleva ajani on nõue täies ulatuses täitmata.
16.Poolte vahel oli samast tsiviilasjast nr 2-10-46772 tuleneva nõude täitmise osas vaidlus tsiviilasjas nr 2-12-20365, kus ringkonnakohus leidis erinevalt käesolevast tsiviilasjast, et „kostja poolt ühepoolselt allkirjastatud ja teisele poolele saadetud kokkulepe kujutab endast ettepanekut sõlmida kirjalik leping hageja võlgnevuse tasumise ajatamiseks ehk kostja pakkumust. VÕS § 18 lg 2 kohaselt eemalviibijale nõustumuse andmise tähtaega määramata esitatud pakkumuse puhul kehtib pakkumus nõustumise kättesaamiseks tavaliselt vajaliku aja jooksul. VÕS § 19 lg 1 kohaselt pakkumus lõpeb, kui sellele ei ole õigeaegselt nõustumust antud. Kuna hageja ei allkirjastanud kostja ettepanekut, so ei väljendanud oma nõustumust koheselt, siis kostja pakkumus lõppes, mistõttu puudub alus väita, et võlgnikul on sissenõudjaga kokkulepe võlgnevuse tasumise ajatamiseks. Seega puudub kirjalik kokkulepe võlgnevuse tasumise ajatamiseks, mistõttu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 lg 1 järgi puudub alus. Summa mida hageja või tema eest kolmas isik tasus võlgnevuse katteks otse kostja arvele, kuulub täitemenetluse käigus kohtutäituri poolt arvestamisele. Selline tasumine ei anna samuti alust sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.“
17.Kohus märkis valesti hagihinna 1595 eurot. Hagi hind peaks olema alla 1000 euro. Vastustaja seisukoht
18.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ja jaotab teisiti menetluskulud.
20.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lõike 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.
21.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Harju Maakohtu 25.04.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-46772 mõisteti OÜ-lt Vao Söevabrik OÜ Taotlused kasuks välja menetluskulud 883,25 eurot. OÜ Taotlused 06.05.2012 täitmisavalduse alusel alustas kohtutäitur V K OÜ Vao Söevabrik suhtes täiteasja nr 007/2012/86020. Kostja allkirjastas digitaalselt kokkuleppe kompromissi kinnitamiseks 07.10.2011. Hageja allkirjastas selle alles 23.05.2012, so pärast kostja poolt võlgnevuse sundkorras sissenõudmise avalduse esitamist ja täitemenetluse alustamist kohtutäituri poolt.
22.Vaidlus on selle üle, kas 25.04.2012 kohtumäärusega hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude 883,25 euro tasumine on ajatatud või mitte.
23.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu ei omaks tähtsust asjaolu, millal hageja kompromissi allkirjastas, sest pooled saavutasid graafiku alusel tasumises (ajatamises) kokkuleppe ja hageja asus seda täitma.
24.Kostja poolt ühepoolselt allkirjastatud ja teisele poolele saadetud kokkulepe kujutab endast ettepanekut sõlmida kirjalik leping hageja võlgnevuse tasumise ajatamiseks ehk siis kostja pakkumust.
25.VÕS § 18 lg-s 2 sätestatu kohaselt eemalviibijale nõustumuse andmise tähtaega määramata esitatud pakkumuse puhul kehtib pakkumus nõustumise kättesaamiseks tavaliselt vajaliku aja jooksul. VÕS § 19 lg 1 järgi pakkumus lõpeb, kui sellele ei ole õigeaegselt nõustumust antud. Kuna hageja ei allkirjastanud kostja ettepanekut, so ei väljendanud oma nõustumust õigeaegselt, siis kostja pakkumus lõppes, mistõttu puudub alus väita, et võlgnikul oli sissenõudjaga kokkulepe võlgnevuse tasumise ajatamiseks. Kuna puudub hageja viidatud kirjalik kokkulepe võlgnevuse tasumise ajatamiseks, ei kuulu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks hagi aluseks olevate asjaolude alusel TMS § 221 lg 1 järgi rahuldamisele.
26.Hageja ei tuginenud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitades asjaolule, et ta on kostja nõude rahuldanud. Seega ei olnud maakohtul õigust hagi ka sellel alusel rahuldada. Seda enam, et kostja väitel ei ole kohtumäärust senini täies ulatuses täidetud ja hageja ei ole vastupidist tõendanud. Kostja väitel ei ole ta kohtutäitur V K ametialasele kontole hageja kontolt debiteeritud summat täies ulatuses kätte saanud, sest sellest summast on kinni peetud täitekulud. Summasid, mida hageja või tema eest kolmas isik on tasunud võlgnevuse katteks kostja arvele, arvestab kohtutäitur täitemenetluse läbiviimisel. Selline tasumine ei anna alust tunnistada sundtäitmine lubamatuks.
27.Samasugustel seisukohtadel on olnud Harju Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-12-20365 tehtud otsustes, millega jäeti rahuldamata OÜ Vao Söevabrik hagi OÜ Taotlused vastu tsiviilasjas nr 2-10-46772 tehtud kohtuotsuse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (täiteasi nr 007/2012/86232), mille täitmine on kajastatud samas, vaidlusaluses kompromissikokkuleppes. Riigikohus jättis 25.03.2013 määrusega OÜ Vao Söevabrik kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Ringkonnakohtul ei ole alust teha käesolevas asjas teistsuguseid järeldusi, kui kohus tegi tsiviilasjas nr 2-12-20365.
28.Maakohus määras tsiviilasja hinna õigesti. Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 1595 eurot. Sama paragrahvi lg 5 järgi loetakse mittevaraliseks hagihinna tähenduses ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet.
29.Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ja teeb uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi kõik esimese astme kohtu ja apellatsioonimenetluse kulud hageja, kelle kahjuks otsus tehti.
30.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.

Tiit Kollom

Ele Liiv

Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium