2-09-590/31 - Võlaõigus - Alusetu rikastumine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

1.XxxMTÜ (hageja) esitas 12.01.2009 Harju Maakohtule hagi JS(kostja) vastu alusetu säästmise teel saadu tasumiseks ja lepingu sõlmimise kohustuse tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt on Kodumajagrupi aktsiaselts (edaspidi KMG) kinnisvaraarendajana rajanud etappidena T elamurajooni (edaspidi T ) ning võõrandanud ehituskruntideks sobivad kinnistud või kinnistud koos elamutega tänastele T elanikele. Kuivõrd T territooriumi siseste terviklikult väljaehitatud tänavate koos valgustuse ja muu sinna juurde kuuluvaga ning T üldkasutatavate haljasalade ja mänguväljakute omanikuks on KMG, on viimane kohustatud hoolitsema nimetatud alade korrashoiu eest. Kuni 04.01.2005 osutas KMG ja T K OÜ (edaspidi TKH) vahelise koostöölepingu alusel T s haldus- ja hooldusteenuseid TKH. 29.12.2004 sõlmisid hageja ja KMG koostöölepingu, mille punkti 2.1. kohaselt kohustus KMG lõpetama TKH-ga sõlmitud koostöölepingu ning andma hagejale üle õiguse teostada alates 04.01.2005 T s üldistel haljasaladel ja sotsiaalmaadel haldus- ja hooldusteenust, sealhulgas tänavate ja kraavide korrashoiu tagamist, tänavavalgustuse hooldust ja ekspluatatsiooni, territooriumil parkimise korraldamist (liiklusmärgid, parkimisplatside korrashoid), üldise välipiirde ja väravate korrashoiu tagamist jms (edaspidi teenus). Koostöölepingu punkti 3.1. kohaselt oli hageja õigustatud ja kohustatud sõlmima teenuse osutamiseks T elanikega vastavasisulised haldus-ja hooldusteenuse lepingud. Hageja on alates 04.01.2005 osutanud ja osutab senini koostöölepingu alusel T s teenuseid. Koostöölepingu sõlmimise eesmärgiks oli leppida kokku T elurajoonis KMG-le kuuluvate teede, haljasalade ja sotsiaalmaade hooldamises selliselt, et lepinguliste eesmärkide täitmiseks pannakse hagejale kohustused ja antakse üle selleks vajalikud õigused KMG poolt. Poolte tahet kinnitavad koostöölepingu p 1.3, 3.2, 3.2.1-3.3.4. Koostöölepingu p 2.1 ja 3.1 järgselt kohustus hageja hooldama ja korras hoidma T elurajoonis KMG-le kuuluvad tänavad. Seoses sellega loovutas KMG hagejale õiguse nõuda erateede kasutamise eest hüvitist teede kasutajatelt, s.o T elanikelt. Nimetatu tuleneb selgelt lepingu p 3.1 ja pooled leppisid kokku, et tee korrashoiuga seonduvate kulutuste hüvitamise nõue läheb üle hagejale. Seega on hagejal tulenevalt teeseaduse (TeeS) § 37 lg 3 õigus nõuda tasu. Teehoolduskulu ühe majapidamise kohta on keskmiselt 2007.a – 101 krooni, 2008.a - 74.60 krooni, 2009.a - 73.70 krooni. Kostja, kes on kinnistu Postitalu 4 omanik, on alates 04.01.2005 tarbinud ja tarbib jätkuvalt hageja poolt pakutavat teenust, kuid ei ole teenuse tarbimise eest hagejale tasunud. Eeltoodust lähtuvalt nõuab hageja kostjalt 1 160 eurot, mis sisaldab ennast tee korrashoiuga seotud kulutusi kui ka teisi teenuseid (elekter, valveteenus jms). Kostja vastuväited

9.Käesoleva nõude lahendamisel kuulub kohaldamisele käsundita asjaajamise sätted (v.a osas, milles hageja võib nõuda kostjalt KMG loovutatud nõude alusel tee kasutamise eest tasu või sellega seotud kulutuste hüvitamist). Hageja on hagiavalduses välja toonud, et hageja eesmärk on olnud pakkuda T s terviklikku ja kvaliteetset elukeskkonda. VÕS § 1018 lg 1 kohaselt kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Hageja väidab, et tal on tahe soodustada kostjat, kes elab hageja poolt hallatavas piirkonnas ning poolte vahel puudub lepinguline suhe. VÕS § 1023 lg 1 kohaselt käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Käesoleval juhul on kostja jätnud hageja poolt esitatud arved tasumata alates 04.01.2005, kuid vaatamata sellele on hageja sooritusi edasi teinud. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja on avaldanud soovi saada hagejalt teenust või teenuse osutamist hiljem heaks kiitnud. Kohtu hinnangul on tõendamata, milliseid teenuseid on kostjale igakuiselt osutatud ja mida kostja on nendest teenustest reaalselt tarbinud. Nagu kohus märkis otsuse punktis 8, sisaldab hageja arvestus ka hageja tegevusega seonduvaid kulusid (nt. halduri palgakulu, õigusabi, inkasso, riigilõiv).

13.Hageja leiab, et koostöölepingu sõlminud poolte tahe oli tee kasutamise tasunõude loovutamine ning koostöölepinguga on KMG hagejale loovutanud tee kasutamise tasunõude kostja vastu. Koostöölepingu p 1.3 kohaselt soovib hageja alates 01.01.2005 osutada haldus ja hooldusteenuseid T . Hageja soovib saada võimalust elanikega lepingu sõlmimiseks ja neile arvete saatmiseks haljastuse, valgustuse, prügiveo, valveteenuse jmt. eest, asudes ise täitma senise haldaja TKH funktsioone. Koostöölepingu p 3.2 kohaselt kohustub hageja lepinguga tagama T s alates 04.01.2005 punktides 3.2.1-3.3.4 haldus- ja hooldusteenuste teostamise tingimustel, mis tagavad elanikele heausksuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte. Hageja leiab, et koos tänavate korrashoiu ja ohutu liiklemise tagamise kohustuse seadmisega loovutas KMG hagejale õiguse nõuda erateede kasutamise eest hüvitist teede kasutajatelt, sh ka kostjalt. Kohus ei nõustu hagejaga, et nõude loovutamine tuleneb koostöölepingu p 3.1. Kohtu hinnangul ei nähtu nimetatud lepingupunktist koostöölepingu sõlminud poolte loovutamiselepingu sõlmimise tahe. Nimetatud lepingu punkti kohaselt kohustub hageja saavutama kokkuleppe T elanikega, et need on nõus TKH-ga sõlmitud ja seni kehtivate teenuslepingute lõpetamisega ning uute sõlmimisega hagejaga vähemalt Tänavate üldise korrashoiu küsimustes. Teenuste osutamise maht, hind ja tähtajad on reguleeritud hageja ja Xxx vahel sõlmitavate uute lepingutega. Koostöölepingust tulenevalt on hageja põhikohustuseks lepingu p 3.2 ja 3.3 järgi tagada antud maa-ala korrashoid ja turvalisus omal kulul ning sisuliselt on koostöölepingu eesmärk anda KMG omandis olev maa hageja kasutada kohustusega, et hageja hoiaks selle omal kulul korras, võimaldades maad kasutada T elanikel, kes hüvitavad maa korrashoiuga seotud kulud hagejale (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-44-11 p 22). Eeltoodu alusel ei saa järeldada, et tee omanik oleks hagejale võimalikud nõuded loovutanud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine