Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv (Advokaadibüroo Aivar Pilv Tartu osakond, Turu 2, 51014 Tartu, elektronpost [email protected]) Kostja JS(isikukood XXX, asukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat
2.Välja mõista XxxMTÜ menetluskulud 2 277.08 eurot JS kasuks. Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 tulenevalt annab kohus loa otsuse edasikaebamiseks. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (05.09.2011). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse
2-09-590 lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud
1.XxxMTÜ (hageja) esitas 12.01.2009 Harju Maakohtule hagi JS(kostja) vastu alusetu säästmise teel saadu tasumiseks ja lepingu sõlmimise kohustuse tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt on Kodumajagrupi aktsiaselts (edaspidi KMG) kinnisvaraarendajana rajanud etappidena T elamurajooni (edaspidi T ) ning võõrandanud ehituskruntideks sobivad kinnistud või kinnistud koos elamutega tänastele T elanikele. Kuivõrd T territooriumi siseste terviklikult väljaehitatud tänavate koos valgustuse ja muu sinna juurde kuuluvaga ning T üldkasutatavate haljasalade ja mänguväljakute omanikuks on KMG, on viimane kohustatud hoolitsema nimetatud alade korrashoiu eest. Kuni 04.01.2005 osutas KMG ja T K OÜ (edaspidi TKH) vahelise koostöölepingu alusel T s haldus- ja hooldusteenuseid TKH. 29.12.2004 sõlmisid hageja ja KMG koostöölepingu, mille punkti 2.1. kohaselt kohustus KMG lõpetama TKH-ga sõlmitud koostöölepingu ning andma hagejale üle õiguse teostada alates 04.01.2005 T s üldistel haljasaladel ja sotsiaalmaadel haldus- ja hooldusteenust, sealhulgas tänavate ja kraavide korrashoiu tagamist, tänavavalgustuse hooldust ja ekspluatatsiooni, territooriumil parkimise korraldamist (liiklusmärgid, parkimisplatside korrashoid), üldise välipiirde ja väravate korrashoiu tagamist jms (edaspidi teenus). Koostöölepingu punkti 3.1. kohaselt oli hageja õigustatud ja kohustatud sõlmima teenuse osutamiseks T elanikega vastavasisulised haldus-ja hooldusteenuse lepingud. Hageja on alates 04.01.2005 osutanud ja osutab senini koostöölepingu alusel T s teenuseid. Koostöölepingu sõlmimise eesmärgiks oli leppida kokku T elurajoonis KMG-le kuuluvate teede, haljasalade ja sotsiaalmaade hooldamises selliselt, et lepinguliste eesmärkide täitmiseks pannakse hagejale kohustused ja antakse üle selleks vajalikud õigused KMG poolt. Poolte tahet kinnitavad koostöölepingu p 1.3, 3.2, 3.2.1-3.3.4. Koostöölepingu p 2.1 ja 3.1 järgselt kohustus hageja hooldama ja korras hoidma T elurajoonis KMG-le kuuluvad tänavad. Seoses sellega loovutas KMG hagejale õiguse nõuda erateede kasutamise eest hüvitist teede kasutajatelt, s.o T elanikelt. Nimetatu tuleneb selgelt lepingu p 3.1 ja pooled leppisid kokku, et tee korrashoiuga seonduvate kulutuste hüvitamise nõue läheb üle hagejale. Seega on hagejal tulenevalt teeseaduse (TeeS) § 37 lg 3 õigus nõuda tasu. Teehoolduskulu ühe majapidamise kohta on keskmiselt 2007.a – 101 krooni, 2008.a - 74.60 krooni, 2009.a - 73.70 krooni. Kostja, kes on kinnistu Postitalu 4 omanik, on alates 04.01.2005 tarbinud ja tarbib jätkuvalt hageja poolt pakutavat teenust, kuid ei ole teenuse tarbimise eest hagejale tasunud. Eeltoodust lähtuvalt nõuab hageja kostjalt 1 160 eurot, mis sisaldab ennast tee korrashoiuga seotud kulutusi kui ka teisi teenuseid (elekter, valveteenus jms). Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu.
2-09-590 Kostja ei nõustu, et koostöölepinguga loovutas tee omanik temale tee kasutamise eest tasu või kulutuste hüvitise nõudmise õiguse kostja vastu. Koostöölepingu p 1.3 kohaselt sai hageja üksnes võimaluse elanikega lepingu sõlmimiseks ja neile arvete saatmiseks. Poolte ühiseks tahteks oli see, et hageja asub sõlmima lepinguid T elamurajooni elanikega, mis reguleeriks vastastikuseid õigusi ja kohustusi hageja ja elaniku vahel. Sellist lepingut kostjaga sõlmitud ei ole. Kostjat ei ole ei hageja ega KMG poolt teavitatud loovutatud nõudeõigusest tee korrashoiuga seotud kulutuste hüvitamiseks (VÕS § 170). Kostja võib keelduda kohustuse täitmisest hagejale, kuna talle ei ole antud senise väidetava võlausaldaja poolt dokumenti nõude loovutamise kohta hagejale (VÕS § 172 lg 1). Samuti leiab kostja, et tee kasutamisega seonduvad kulud on tõendamata. Hageja poolt esitatud tabelid käsitlevad vaid hageja majandustegevust üldiselt ega tõenda, millised olid konkreetsed kulud seoses kostja poolt eratee kasutamisega. Väidetavad teehoolduskulu kulutused ühe majapidamise kohta ei anna alust järeldada, et need kulud olid põhjustatud kostja poolt tee kasutamisega seoses TeeS § 37 lg 3 mõttes. Hageja ei saa kostjal nõuda tasu teenuste eest, kuna VÕS § 1028 kohaldamine on välistatud. Hageja nõude aluseks ei saa olla alusetu rikastumine ega käsundita asjaajamine (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-44-11). Menetluse käik
3.11.05.2010 Harju Maakohtu otsusega rahuldati hagi osaliselt. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 18 150 krooni ja tuvastati kostja kohustus sõlmida hagejaga varahalduse või varahoolduse leping. Tallinna Ringkonnakohtu 28.12.2010 otsusega tühistati Harju Maakohtu 11.05.2010 otsus ja tehti uus otsus, millega jäeti hageja hagi kostja vastu lepingu sõlmimise kohustuse tuvastamiseks rahuldamata ning nõue 24 420 krooni väljamõistmiseks saadeti uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Riigikohtu 08.06.2011 otsusega kohtuasjas nr 3-2-1-46-11 jäeti muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 28.12.2010 otsus osas, millega ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 11.05.2010 otsuse ja tegi uue otsuse millega jättis rahuldamata hageja hagi kostja vastu lepingu sõlmimise kohustuse tuvastamiseks ning tühistati ringkonnakohtu otsus osas, millega ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja saatis nõude 24 420 krooni väljamõistmiseks uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Tühistatud osas tehti uus otsus, millega saadeti hageja hagi kostja vastu 18 150 krooni väljamõistmiseks uueks läbivaatamiseks maakohtule.
4.19.07.2011 elektronkirjaga teatas kohus menetlusosalistele, et kohus lahendab asja kirjalikus lihtmenetluses, kuna menetletava hagihind on alla 2 000 euro (kd II t lk 184). 16.08.2011 määras kohus menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja (kd II t lk 190). 22.08.2011 esitas hageja koos menetluskulude nimekirjaga taotluse menetleda tsiviilasja üldmenetluses, s.t et kohus ei menetleks hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras (kd II t lk 193-195). Kostja vaidleb hageja taotlusele vastu (kd III t lk 28). Kohtu põhjendused
5.Maakohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
2-09-590 Kohus jätab hageja 22.08.2011 esitatud taotlus menetleda asja üldmenetluses rahuldamata. Käesoleval juhul on täidetud TsMS § 405 kohaldamise eeldus, kuna menetletava hagi hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole.
6.Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud: • KMG on kinnisvaraarendajana rajanud T elurajooni ja on võõrandanud seal elamukrundid; • Kostja on T elurajoonis asuva kinnistu XXX omanik (30.09.2000 hoonestusõiguse ostu-müügi lepingu eelleping nr 30-09-2000 kd I, t lk 53-59, kinnistu 16.10.2000 ostumüügileping kd I, t lk 78-83); • T tänavate ning üldkasutatavate haljasalade ja mänguväljakute kinnisasja(de) omanikuks on KMG; • 29.12.2004 sõlmisid hageja ja KMG koostöölepingu (kd I, tl 32-33) hooldusteenuste osutamise kohta T alates 04.01.2005, mille alusel on hageja sõlminud lepingud enamiku T elanikega. Kostjaga lepingut sõlmitud ei ole; • hageja 16.12.2004 üldkoosoleku otsuse kohaselt hakkas hageja alates 04.01.2005 väljastama T elanikele arveid ning kehtestati hageja mitteliikmetele tasu suuruses 555 krooni kuus: halduskorralduse kuutasu 230 krooni ja valveteenuse kuutasu 325 krooni (kd I t lk 136-137).
7.TsMS § 693 lg 2 kohaselt riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Hageja on esitanud nõude VÕS § 1028 lg 1, § 1032 lg 1, 2 ja TeeS § 37 lg 3 alusel, leides, et kostja peab hagejale tasuma alusetult kokku hoitud hageja kantud kulutused. Nõude perioodiks on 12.01.2006 – 12.01.2009 ning ühe kuu määraks on 555 krooni. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-46-11 p 12 selgitanud, et VÕS § 1028 jj kohaldamine on selles asjas välistatud juba üksnes selle tõttu, et hageja ei ole väitnud, et ta tahtis kostjale teenuste osutamisega täita mingit olemasolevat või tulevast kohustust, mida kas polnud olemas, mis ei tekkinud või mis langes hiljem ära. Riigikohus on selgitanud, et asja uuel läbivaatamisel peab maakohus arvestama Riigikohtu 07.06.2011 määruses tsiviilasjas nr 3-21-44-11 p 30-33 toodud seisukohtadega.
8.Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-46-11 p 11 on kolleegium asunud seisukohale, et ringkonnakohtu asja uueks läbivaatamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud, kuna maakohus pole hagejale selgitanud, et hageja peab nimetama ja tõendama kostjale osutatud teenused ja tõendama iga osutatud teenuse väärtuse. Maakohus on 15.06.2011 nõudekirjaga selgitanud hagejale, et hageja peab nimetama ja tõendama kostjale osutatud teenused ja tõendama iga osutatud teenuse väärtuse (kd II, t lk 178). Vaatamata kohtu selgitustele on hageja jäänud oma nõude juurde ning viidanud kulutuste osas kolmandate isikutega sõlmitud lepingutele ning kulutuste tabelitele (kd I, t lk 157-210, 217-227, tabelid kd I t lk, 214-216). Seega ei tulene hageja nõue konkreetselt tehtud kulutustest, kuna hageja nõude aluseks on üldkoosolekute ostustega kehtestatud tasu 555 krooni kuus. Hageja ei ole vaatamata kohtu nõudele välja toonud konkreetset arvestust, millist teenust ja millises maksumuses on kostjale osutatud. Hageja on esitanud dokumentaalseid tõendeid selle kohta, milliste teenuse osutajatega on lepinguid sõlmitud ning ka majandusaasta aruanded, millest ilmneb, et hageja kannab kulutusi seoses T elurajooni korrashoiu ja turvalisuse tagamisega ning sellest on
2-09-590 hageja tuletanud tehtud kulutuste summad kostja osas (kd II t lk 182). Kulutused, mille eest kostja peaks maksma on järgmised: haljastus, värav, hooldus; elekter; KH müük; prügi; valve; side; raamatupidamine; rent (interneti vastuvõtuseade); pangateenused; õigusabi; riigilõiv; halduri palgakulu; sotsmaksud; viivis; liisinguintress; masinad ja seadmed amort. Nimetatud arvestus sisaldab ka hageja tegevusega seonduvaid kulusid (nt. halduri palgakulu). Samuti nähtub nimetatud arvestusest, et keskmine kulu ühe majapidamise kohta on väiksem kui hageja esitatud nõue 555 krooni kuus.
9.Käesoleva nõude lahendamisel kuulub kohaldamisele käsundita asjaajamise sätted (v.a osas, milles hageja võib nõuda kostjalt KMG loovutatud nõude alusel tee kasutamise eest tasu või sellega seotud kulutuste hüvitamist). Hageja on hagiavalduses välja toonud, et hageja eesmärk on olnud pakkuda T s terviklikku ja kvaliteetset elukeskkonda. VÕS § 1018 lg 1 kohaselt kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Hageja väidab, et tal on tahe soodustada kostjat, kes elab hageja poolt hallatavas piirkonnas ning poolte vahel puudub lepinguline suhe. VÕS § 1023 lg 1 kohaselt käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Käesoleval juhul on kostja jätnud hageja poolt esitatud arved tasumata alates 04.01.2005, kuid vaatamata sellele on hageja sooritusi edasi teinud. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja on avaldanud soovi saada hagejalt teenust või teenuse osutamist hiljem heaks kiitnud. Kohtu hinnangul on tõendamata, milliseid teenuseid on kostjale igakuiselt osutatud ja mida kostja on nendest teenustest reaalselt tarbinud. Nagu kohus märkis otsuse punktis 8, sisaldab hageja arvestus ka hageja tegevusega seonduvaid kulusid (nt. halduri palgakulu, õigusabi, inkasso, riigilõiv).
10.Isegi kui käsundita asjaajamisest tuleneva nõude rahuldamise eeldused oleksid täidetud, ei ole hageja tõendanud käsundita asjaajamise kulutusi (vt punkt 8), sest VÕS § 1023 lg 1 kohaselt saab asjaajaja nõuda asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist. Hageja ei ole oma nõuet kulupõhiseks teinud ega tõendanud, et nõude aluseks olevate kulutustega soodustatakse kostjat. Hageja nõue saab põhineda tegelikult kantud kuludel, mitte kuutasul. Eeltoodust lähtuvalt ei saa hagejal olla kostja vastu nõuet käsundita asjaajamisest tulenevalt, sest ei esine ühtegi VÕS § 1018 lg 1 p 1-3 nimetatud eeldustest. Samuti on välistatud nõude rahuldamine VÕS § 1024 lg 4 järgi. VÕS § 1024 lg 4 kohaselt kui käsundita asjaajaja ei saanud asjaajamisele asumisel aru ega pidanudki aru saama, et tal puudub asjaajamisele asumise õigustus vastavalt VÕS § 1018 lõikele 1, peab soodustatu andma seoses asjaajamisega saadu asjaajajale välja alusetu rikastumise sätete järgi. Kostjale on VÕS § 1018 lg 1 p 1-3 sätestatule
2-09-590 mittevastav teenuse osutamine õigustamatu ja pahauskne VÕS § 1020 lg 1 ja § 1024 lg 1 järgi, mistõttu on sellisel juhul välistatud ka hageja alusetust rikastumisest tulenevad hüvitisnõuded VÕS § 1024 lg 4 järgi.
11.Hageja on teehoolduskulu nõude esitanud TeeS § 37 lg 3 alusel. Selle nõude rahuldamise eelduseks on see, et tee omanik KMG on loovutanud selle nõude hagejale. Samuti saaks sellisel juhul kõne alla tulla üksnes tee kasutamisega seotud kulutuste hüvitamine. Hageja arvestuse kohaselt on ühe majapidamise kohta teehoolduskulu keskmiselt 2007.a – 101 krooni, 2008.a – 74.60 krooni, 2009.a – 73.70 krooni. Esitatud asjaoludest nähtub, et vaidlusalusel perioodil ei ole KMG T maa omanikuna ise maa kasutamist korraldanud ega selle eest T elanikelt tasu võtnud.
12.Puudub vaidlus, et T elurajoonis asuvate teede alune maa ning haljasalad kuuluvad KMG-le ja tegemist on erateega (TeeS § 52 mõttes). TeeS § 37 lg 3 kohaselt tee omanikul on õigus nõuda eratee kasutajalt tee kasutamisega seotud kulude katteks hüvitist. VÕS § 164 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Loovutada võib VÕS § 165 tulenevalt ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletavad. Eeltoodust lähtuvalt võib teeomanik loovutada teeseadusest ja asjaõigusseadusest (AÕS) § 156 lg 1 tuleneva õiguse nõuda oma tee kasutamise eest tasu või kulutuste hüvitamist.
13.Hageja leiab, et koostöölepingu sõlminud poolte tahe oli tee kasutamise tasunõude loovutamine ning koostöölepinguga on KMG hagejale loovutanud tee kasutamise tasunõude kostja vastu. Koostöölepingu p 1.3 kohaselt soovib hageja alates 01.01.2005 osutada haldus ja hooldusteenuseid T . Hageja soovib saada võimalust elanikega lepingu sõlmimiseks ja neile arvete saatmiseks haljastuse, valgustuse, prügiveo, valveteenuse jmt. eest, asudes ise täitma senise haldaja TKH funktsioone. Koostöölepingu p 3.2 kohaselt kohustub hageja lepinguga tagama T s alates 04.01.2005 punktides 3.2.1-3.3.4 haldus- ja hooldusteenuste teostamise tingimustel, mis tagavad elanikele heausksuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte. Hageja leiab, et koos tänavate korrashoiu ja ohutu liiklemise tagamise kohustuse seadmisega loovutas KMG hagejale õiguse nõuda erateede kasutamise eest hüvitist teede kasutajatelt, sh ka kostjalt. Kohus ei nõustu hagejaga, et nõude loovutamine tuleneb koostöölepingu p 3.1. Kohtu hinnangul ei nähtu nimetatud lepingupunktist koostöölepingu sõlminud poolte loovutamiselepingu sõlmimise tahe. Nimetatud lepingu punkti kohaselt kohustub hageja saavutama kokkuleppe T elanikega, et need on nõus TKH-ga sõlmitud ja seni kehtivate teenuslepingute lõpetamisega ning uute sõlmimisega hagejaga vähemalt Tänavate üldise korrashoiu küsimustes. Teenuste osutamise maht, hind ja tähtajad on reguleeritud hageja ja Xxx vahel sõlmitavate uute lepingutega. Koostöölepingust tulenevalt on hageja põhikohustuseks lepingu p 3.2 ja 3.3 järgi tagada antud maa-ala korrashoid ja turvalisus omal kulul ning sisuliselt on koostöölepingu eesmärk anda KMG omandis olev maa hageja kasutada kohustusega, et hageja hoiaks selle omal kulul korras, võimaldades maad kasutada T elanikel, kes hüvitavad maa korrashoiuga seotud kulud hagejale (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-44-11 p 22). Eeltoodu alusel ei saa järeldada, et tee omanik oleks hagejale võimalikud nõuded loovutanud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda.
2-09-590 TsMS § 405 lg 1 p 3 tulenevalt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid summas 1 471.32 eurot (kd II t lk 193-195). Kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud menetluskulusid summas 2 277.08 eurot (kd III t lk 5-7).
15.Hagi esitades oli hagihind 39 420 krooni (24 420 krooni saamiseks ja lepingu sõlmimise kohustuse täitmiseks). Osaliselt jõustunud lahendi osas ei ole menetluskulude jaotust ega kindlaksmääramist tehtud. Menetluskulude jaotus on TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel jäetud määramiseks asja uuel läbivaatamisel, mistõttu kohus lähtub menetluskulude kindlaksmääramisel esialgselt esitatud hagi hagihinnast. Kostja lepingulise esindaja kulu on 2 277.08 eurot. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 on kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (määrus). TsMS § 6 kohaselt tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-87-09 p 15, lahend nr 3-2-25-08 p 14). Käesoleval juhul on hagi esitatud 12.01.2009 ning määrust on hagi menetlemise ajal muudetud. Kuni 31.12.2010 kehtinud määruse § 1 kohaselt hagi hinnaga kuni 50 000 krooni maksimaalselt sissenõutavaks kuluks on 25 000 krooni. Sama määruse redaktsiooni § 2 kohaselt mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, on lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 200 000 krooni. Määruse § 3 kohaselt kui tsiviilasjas menetletakse nii varalist kui ka mittevaralist nõuet, siis loetakse selles asjas lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks menetletavate nõuete suurem piirmäär. Seega lähtub kohus määruse § 2 sätestatud piirmäärast. Kuna tegemist oli õiguslikult keerulise vaidlusega ning hagi menetleti ringkonna- ja riigikohtus, siis on hageja taotlus 35 628.56 krooni (2 277.08 euro) lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks põhjendatud TsMS § 175 lg 1 tulenevalt ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.