Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-46-11 Tartu, 8. juuni 2011. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu Tiskre elanike MTÜ hagi Jelena Seleninova vastu alusetu säästmise teel saadu tasumiseks ja lepingu sõlmimise kohustuse tuvastamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 28. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-590 Tiskre elanike MTÜ kassatsioonkaebus 1160 eurot (18 150 krooni) Hageja Tiskre elanike MTÜ (registrikood 80205147), esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Kostja Jelena Seleninova (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Martin Männik 16. mai 2011. a, kirjalik menetlus
1.Jätta muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 28. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-590 osas, millega ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 11. mai 2010. a otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis rahuldamata Tiskre elanike MTÜ hagi Jelena Seleninova vastu lepingu sõlmimise kohustuse tuvastamiseks.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 28. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-590 osas, millega ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 11. mai 2010. a otsuse ja saatis Tiskre elanike MTÜ hagi Jelena Seleninova vastu alusetult säästetud 24 420 krooni väljamõistmiseks uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega saata Tiskre elanike MTÜ hagi Jelena Seleninova vastu 18 150 krooni väljamõistmiseks uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
4.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Tagastada Tiskre elanike MTÜ-le kassatsioonkaebuselt 25. jaanuaril 2011 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tiskre elanike MTÜ (hageja) esitas 12. jaanuaril 2009 Harju Maakohtule hagi Jelena Seleninova (kostja) vastu alusetu säästmise teel saadu tasumiseks ja lepingu sõlmimise kohustuse tuvastamiseks. Kodumajagrupi AS (edaspidi KMG) on kinnisvaraarendajana rajanud etappidena Tiskre elurajooni (edaspidi Tiskre) ning on võõrandanud ehituskruntideks sobivad kinnistud või kinnistud koos elamutega praegustele Tiskre elanikele. 30. septembril 2000 sõlmisid KMG ja kostja hoonestusõiguse müügilepingu eellepingu nr 30-09-2000 (edaspidi eelleping). 16. oktoobril 2000 sõlmisid KMG ja kostja müügilepingu, millega kostja omandas tulenevalt 30. septembri 2000. a lepingust Tallinnas Xxxxxxxxx x asuva kinnistu (edaspidi kinnistu) KMG arendatavas Tiskre elurajoonis. 29. detsembril
2004 sõlmisid hageja ja KMG koostöölepingu (edaspidi koostööleping), mille p 2.1 kohaselt kohustus KMG lõpetama Tiskre Kinnisvarahoolduse OÜ-ga sõlmitud koostöölepingu ning andma hagejale õiguse osutada alates 4. jaanuarist 2005 Tiskres üldistel haljasaladel ja sotsiaalmaadel haldus- ja hooldusteenust. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja osutatud teenuste eest tasumata jätmisel alusetult kokku hoitud hageja kantud kulutused 24 420 krooni ja tuvastada kostja kohustus sõlmida hagejaga eellepingu p-s 5.5 nimetatud haldus- ja hooldusteenuste leping. Hageja tugines võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg-le 1. Soorituskondiktsiooni puhul ei ole sarnaselt käsundita asjaajamisele (VÕS § 1018) oluline, kas kulutuste tegemine oli saajale meelepärane ja vastavuses tema tegeliku tahte ning nägemusega teenuste osutamisest. Oluline on üksnes asjaolu, et saaja on osutatud teenust tarbinud ning teenuse osutaja on saajale teenust osutades kandnud kulusid, mida saaja ei ole teenuse osutajale hüvitanud. Hageja kohustus osutama Tiskre elanikele teenuseid. Hagejal oli kohustus sõlmida kostjaga teenuse osutamiseks haldus- ja hooldusteenuste leping tulenevalt eellepingust. Eellepingu punkti 5.5 kohaselt oli kostja kohustatud sõlmima KMG esimesel nõudmisel KMG-ga või viimase määratud isikuga vajaliku haldus- ja hooldusteenuste lepingu kostja kinnisasjal asuva elamu ekspluatatsiooniks. Kuivõrd koostöölepingu kohaselt andis KMG Tiskre elanikega haldus- ja hooldusteenuste lepingu sõlmimise õiguse alates 4. jaanuarist 2005 üle hagejale, on kostja alates 4. jaanuarist 2005 kohustatud sõlmima haldus- ja hooldusteenuste lepingu hagejaga. Kostja pole aga hagejaga lepingut sõlminud. Seega on hageja osutanud kostjale teenust õigusliku aluseta VÕS § 1028 lg 1 mõttes. Kostja ei ole alates 4. jaanuarist 2005 tarbitud teenuse eest hagejale tasunud. Hageja on sõlminud kolmandate isikutega lepingud Tiskre elanikele, sealhulgas kostjale teenuse osutamiseks. Hageja on nimetatud lepingute alusel kohustatud tasuma kolmandatele isikutele nende poolt Tiskre elanikele, sealhulgas kostjale osutatud teenuse eest tasu. Tarbitud teenuse eest tasumata jätmisel kulutuste kokkuhoidmine on käsitatav alusetu rikastumisena VÕS § 1028 lg 1 mõttes, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt tema tarbitud teenuse eest tasumata jätmisel kokkuhoitud kulutuste hüvitamist.
22.septembri 2008. a seisuga on kostjal hagejale maksmata 44 kalendrikuu eest tasumisele kuuluv teenuse tasu. Alates 4. jaanuarist 2005 on hageja osutatava teenuse tasuks olnud 555 krooni kuus, mis ei ole muutunud. Seega on kostja kohustatud VÕS § 1028 lg-st 1 ja § 1032 lg-test 1 ja 2 tulenevalt tasuma alusetult kokku hoitud hageja kantud kulutused 24 420 krooni (44 * 555 krooni). Kostja on kohustatud hüvitama hagejale Tiskre tänavate korrashoiuga seotud kulutused ka teeseadusest (TeeS) tulenevalt. TeeS § 25 lg 4 alusel kohustub eratee omanik korraldama tema omandis oleval teel teehoidu ning looma tingimused ohutuks liiklemiseks tema teel. Sellise tegevuse eest on eratee omanikul õigus eratee kasutajalt nõuda TeeS § 37 lg 3 alusel tee kasutamisega seotud kulude katteks hüvitist.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata või rahuldamata. Hageja sõlmis koostöölepingu KMG-ga 29. detsembril 2004, kuid kostja sai kinnisasja omanikuks
14.detsembril 2000 ehk enne koostöölepingu sõlmimist. Seega ei saanud kostjale tuleneda
koostöölepingust mis tahes õigusi ega kohustusi. Kostja ei ole ka hageja viidatud koostöölepingu pooleks, mistõttu juba ainuüksi seetõttu ei saanud kostjale tuleneda hageja viidatud lepingust õigusi ega kohustusi. Hageja ei ole tõendanud, et KMG oleks võõrandanud hagejale 30. septembri 2000. a lepingust tulenevaid väidetavaid nõudeid kostja vastu. Kostjale ei saanud tekkida ka mis tahes kohustusi eellepingust, kuna see leping oli suunatud kinnisasja omandamisele ning oli vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine. Kostja sõlmis 16. oktoobril 2000 kinnistu müügilepingu, millega pooled on muutnud 30. septembri 2000. a lepingut. Notariaalselt tõestatud kinnistu müügilepingus puudub mis tahes viide kostja kohustusele sõlmida elamu ekspluatatsiooniks vajalik varahalduse või varahoolduse leping. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks osutanud kostjale mis tahes teenust, ega seda, millest tulenes, et osutatud teenuse maksumus oli iga kuu 555 krooni. Hageja viited oma otsustele on asjakohatud, kuna kostja ei ole hageja liige ning hageja otsused ei ole seega kostjale kohustuslikud. Kostja ei ole hagejalt midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena VÕS § 1028 lg 1 mõttes. Kuna hageja pidi hiljemalt 29. detsembriks 2004, mil hageja sõlmis koostöölepingu KMG-ga, teada saama, et tal on väidetav alusetust rikastumisest tulenev nõue kostja vastu, siis on hageja nõue aegunud. Kostja palus kohaldada aegumist. Asjakohatud on hageja viited teeseadusele. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et tema oleks vaidlusaluse tee omanik (tee omanik on hageja kinnitusel KMG), mistõttu hagejal ei ole võimalik esitada kostja vastu nõuet TeeS § 37 lg 3 alusel.
3.Harju Maakohus rahuldas 11. mai 2010. a otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 18 150 krooni ja tuvastas kostja kohustuse sõlmida hagejaga varahalduse või varahoolduse leping (hoone teenindusleping) tulenevalt eellepingu p-st 5.5. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et hageja loetletud tööd ja vahendatud teenused on tehtud ning kostjale kättesaadavad. Hageja on esitanud tõendid, et ta on kulutusi kandnud ning teenuseid osutanud või tellinud kolmandatelt isikutelt. Kostja ei ole nimetanud kedagi kolmandat, keda oleks võimalik pidada vaidlusaluste tööde ja teenuste osutajaks. Puuduvad alused oletada, et vaidlusaluseid teenuseid ja töid ei ole teinud või tellinud hageja. Hagejal on nõue kostja vastu alusetust rikastumisest tulenevalt VÕS § 1028 lg 1 järgi. Kostja on saanud hageja tehtud töö või tellitud teenuste arvel hüve, mis seisneb kostja kinnistule juurdepääsuteede ja kostja kinnistu ümbruskonna korrashoius/heakorras ja läbipääsetavuses. Heakorra ja korrashoiuna on käsitatavad hageja tegevus tänavavalgustuse, kõnniteede ja üldkasutatavate territooriumide korrashoidmisel ning vajalike parandustööde tegemisel. Seeläbi tagas hageja ka kostja kinnistu ümbruse heakorra. Kuna elamurajooni teid ei ole linnale seni üle antud, siis ei ole ka tekkinud linna kohustust neid korras hoida. Ekslik on ka kostja seisukoht, et eelleping on tühine vorminõuete rikkumise tõttu. Seaduses puudub nõue, et kokkulepe haldus- ja hoolduslepingu sõlmimise kohustuse kohta peaks olema mingis kindlas vormis. Seetõttu ei ole eellepingu p 5.5 tühine ja see kohustus on kostjal siiani.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 järgi on korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Seega on aegunud hageja nõue, mis puudutab kohustusi enne 12. jaanuari 2006, kuna hagi esitati kohtule 12. jaanuaril 2009. Maakohus viitas ka VÕS § 1032 lg-tele 1 ja 2. Hageja esitatud tõendite alusel on hageja oma sisemise korraldusega (üldkoosolekul) kinnitanud igakuiste kulude katteks tavapärase määrana 555 krooni kuus. Kõigile teenuste kasutajatele välja arvestatud teenuse hinda võib pidada keskmiseks/harilikuks väärtuseks VÕS § 1032 lg 2 tähenduses. Kostja vastuväited, et hagejal on kasutusel ka teised tariifid, nagu hageja liikmetele 470 krooni ja pensionäridele 250 krooni, ei ole asjakohased, kuna ta ei vasta kummalegi eelmainitud kategooriale, mistõttu ei ole tal alust nende tariifide enda suhtes kohaldamist ka taotleda. Hüvitise arvestusse kuulub ajavahemik alates 12. jaanuarist 2006 kuni hagi esitamiseni
12.jaanuaril 2009. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 18 150 krooni. Eellepingu p-s 5.5 leppisid kostja ja KMG kokku järgmises: "Ostja kohustub Müüja esimesel nõudmisel sõlmima Elamu ekspluatatsiooniks vajaliku varahalduse või varahoolduse lepingu (hoone teenindusleping) Müüjaga või Müüja poolt näidatud isikutega vastavalt Müüja või Müüja poolt näidatud isiku kehtestatud hinnakirjale ja Tiskre elurajoonis kasutatavatele tavalistele tingimustele." Kuna see lepingupunkt kehtib, tuleb rahuldada hageja nõue tuvastada kostja kohustus sõlmida hagejaga varahalduse või varahoolduse leping (hoone teenindusleping) tulenevalt hoonestusõiguse ostu-müügi eellepingu p-st 5.5.
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus tühistada osas, millega kohus hagi rahuldas, ning teha uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata. Kostja leidis, et tal ei ole õigussuhet hagejaga, kuna kostja ei ole koostöölepingu pooleks. Seega ei saanud kostjale tuleneda hageja sõlmitud koostöölepingust mis tahes õigusi ega kohustusi. Hageja ei ole tõendanud, et KMG oleks võõrandanud hagejale eellepingust tulenevaid mis tahes väidetavaid nõudeid kostja vastu. Kostja ei ole hageja arvel alusetult rikastunud. Väidetava teenuse osutamisega täitis hageja enda kohustusi oma liikmete ees. Olukorras, kus kostja ei olnud hagejaga sõlminud mis tahes lepingut väidetava teenuse saamiseks, ei soovinud ega saanudki kostja soovida, et hageja osutaks talle mis tahes väidetavaid teenuseid. Hageja ei osutanud kostjale mis tahes teenuseid kostja kinnisasjal, vaid väidetavalt selle ümbruses. Võlaõigusseadus ei võimalda isikul nõuda teiselt isikult nn pealesunnitud teenuse eest maksmist väidetava teenuse osutaja enda kehtestatud suvalise hinnakirja alusel. Tegemist pole ka käsundita asjaajamisega, kuna täidetud ei ole VÕS § 1018 eeldused (kostja ei ole kiitnud asjaajamist heaks, asjaajamine ei vasta kostja eeldatavale või tegelikule tahtele ning asjaajamine ei ole muul põhjusel avalikes huvides). Eelleping on tühine vorminõuete rikkumise tõttu. Pooled on muutnud eellepingut. Nõude suurus on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks osutanud kostjale mis tahes teenust, ega seda, millest tulenes osutatud teenuse maksumus 555 krooni kuus. Viited MTÜ otsustele on asjakohatud, kuna kostja ei ole nimetatud MTÜ liige ning MTÜ otsused ei ole kostjale siduvad. Menetluskulud palus kostja jätta
hageja kanda.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28. detsembri 2010. a otsusega maakohtu otsuse, rahuldas apellatsioonkaebuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi lepingu sõlmimise kohustuse tuvastamiseks rahuldamata ning saatis hagi alusetult säästetud 24 420 krooni väljamõistmiseks uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt oli eelleping sõlmitud lihtkirjalikus vormis, kinnisasja võõrandamislepingu sõlmimiseks oli kehtestatud notariaalse vormi nõue. Seega oli tegemist tühise tehinguga. Õige on, et lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 68 järgi ei toonud tehingu ühe osa kehtetus kaasa teiste osade kehtetust, kui võis eeldada, et tehing oleks tehtud ka kehtetu osata. Ei saa aga eeldada, et kostja ostjana oleks soovinud sõlmida kinnisasja haldus- ja hoolduslepingut ilma kinnisasja omandamiseta. Seega oli tühine ka eellepingu p 5.5. Lisaks sellele oli eelnimetatud kokkulepe sõlmitud KMG-ga, mitte hagejaga. Kostja ei ole teinud vabatahtlikku tahteavaldust hagejaga lepingu sõlmimiseks ning sellise kohustuse olemasolu ei tulene seadusest. Kostja ei ole hageja liige ning teda ei saa kohustada selle liikmeks astuma. Puudub õiguslik alus kohustada kostjat sõlmima hagejaga lepingut. Maakohtu otsus tuleb selle nõude osas tühistada ning hagi lepingu sõlmimise kohustuse tuvastamiseks jätta rahuldamata. Maakohtu otsus ei vasta teise nõude (alusetu säästmise teel saadu tasumiseks) osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 8 nõuetele. Otsuses ei ole analüüsitud kostja vastuväiteid ega ka tõendeid. Otsusest ei ilmne, milliste tõendite põhjal jõudis kohus järeldusele, et kuumakse 555 krooni on harilik tasu osutatud teenuste eest. Kuivõrd kostja ei ole hageja liige, siis nimetatud mittetulundusühingu üldkoosoleku otsused temale ei laiene. Kui hageja osutas teenuseid kostjale, mille viimane jättis tasumata, siis tulnuks hagejal välja tuua konkreetne arvestus, millist teenust ja millise hinnaga on kostjale osutatud. Toimiku materjalidest ei ilmne, et sellise arvestuse oleks hageja esitanud ning kohus ei ole sellele eelmenetluses ka tähelepanu juhtinud. Hageja esitatud tõenditest ei ole võimalik välja tuua kostjale osutatavaid teenuseid ja tasu suurust. Hageja on esitanud ka majapidamiste lõikes arvestatud kulu, saades 2007. a 510 krooni 60 senti kuus, 2008. a 448 krooni 90 senti kuus ja 2009. a 443 krooni 50 senti kuus (kohtutoimiku II kd, tlk 82-84). Hageja esitatud tõenditest ilmneb, et hageja väidetavad kulud olid keskmiselt väiksemad kui kostjalt nõutud 555 krooni kuus. Hageja esitatud arvestus sisaldab ka hageja tegevusega seotud kulusid, nagu halduri palgakulu. Toimiku materjalidest ei ilmne, et kohus oleks hageja esitatud dokumentaalseid tõendeid pooltega arutanud ning välja selgitanud, millise osa kantud kulust peaks kostja hüvitama. Eelnimetatud dokumentaalseid tõendeid ei ole kohus otsuses analüüsinud, millega on rikutud TsMS § 442 lg-t 8 ja TsMS § 232 lg-t 1. Kohus on seega jätnud sisuliselt välja selgitamata kostjale langeva osa, lähtudes hageja liikme kuumaksest, mis on aga ekslik. Kostja ei ole sisuliselt vastu vaielnud, et ta peab mingi osa maksma, kuid soovis teada, miks temalt nõutakse 555 krooni kuus.
Kuivõrd tsiviilasjas on olulised faktilised asjaolud jäänud eelmenetluses välja selgitamata, siis ei ole võimalik nimetatud puudust kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Pooltele tuleb eelmenetluses anda võimalus tõendada oma nõuet ja vastuväiteid. Toimiku materjalidest ilmneb ka, et poolte vahel tekkis õiguslik vaidlus selle üle, millisel õiguslikul alusel saaks nõuet rahuldada, s.o kas käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete järgi. Ka õiguslik põhjendus peaks olema põhjalikum. Tulenevalt nõudest ja faktilistest asjaoludest tuleb kohtul anda õiguslik hinnang, millisel õiguslikul alusel tuleb hagi rahuldada või rahuldamata jätta. Väär on kostja väide, et praegusel juhul ei esine õiguslikku alust hagi rahuldamiseks. Hinnates esitatud faktilisi asjaolusid ja tõendeid, tuleb kohtul kohaldada õiget materiaalõiguse normi. Kui üks isik on alusetult midagi säästnud teise isiku arvel, võiks kaaluda ka käsundita asjaajamise sätete kohaldamise võimalust.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsuse tühistada ning jätta jõusse maakohtu otsus või teha asjas uus otsus, millega hageja nõuded täies ulatuses rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kassatsioonkaebuse kohaselt on väär ringkonnakohtu järeldus, et eelleping on tühine. TsÜS § 93 lg 4 kohaselt on seaduses sätestatud kohustusliku kirjaliku vormi järgimata jätmisel tehing kehtiv osas, mille ulatuses ei ole seaduses sätestatud kohustuslikku vormi. Maakohus leidis õigesti, et hoolduslepingu sõlmimise kohustusele ei ole seaduses sätestatud kohustuslikku vormi ning seetõttu on kohustus kehtiv. Seega on hagejal õigus nõuda eellepingu p 5.5 täitmist. Väär on ringkonnakohtu viide selle kohta, et hageja ei ole esitanud konkreetset arvestust, millist teenust ja millises maksumuses on kostjale osutatud. Hageja on korduvalt selgitanud, et tabelites on esitatud kulutused, mida hageja on igale majapidamisele teinud. Tabelis on konkreetselt esitatud, kui palju tarbis iga majapidamine tänavahooldust, lumekoristust jne. Kostja ei ole esitanud põhistatud vastuväidet, et hageja esitatud harilik väärtus oleks mingil põhjusel ebaõige, samuti pole kostja menetluses tõenditega põhistanud, millist väärtust tuleks alternatiivselt lugeda hageja poolt kostjale osutatud teenuse harilikuks väärtuseks VÕS § 1032 lg 2 kontekstis. Väär on ka ringkonnakohtu seisukoht, et eelmenetluses on jäänud olulised asjaolud välja selgitamata. Kuivõrd kohtute menetluses on analoogseid tsiviilasju ja kohtud on lahendanud asju erinevalt, lähtudes täiesti erinevatest õiguslikest konstruktsioonidest, ning lugenud tõendamise seisukohalt oluliseks väga erinevaid küsimusi, siis oleks Riigikohtu lahend praeguses asjas vajalik.
8.Kostja vaidleb hageja kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata, ringkonnakohtu otsus muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et ringkonnakohus jättis õigesti rahuldamata hageja nõude sõlmida hooldusleping. Poolte vahel ei ole õigussuhet, mille täitmist saaks hageja kostjalt nõuda. Eelleping ei ole kehtiv. Ringkonnakohus saatis asja õigesti uueks läbivaatamiseks maakohtule. Hageja on esitanud maakohtule küll mahuka tõendite paki, kuid ringkonnakohus on õigesti märkinud, et esitatud dokumendid puudutavad hageja majandustegevust, mitte seda, kui palju on hageja osutanud
väidetavalt teenuseid konkreetselt kostjale ning milline on nende väidetavalt osutatud teenuste maksumus. Väide, et kostja tarbis teenuseid võrdselt kõigi teiste elamurajooni elanikega, on paljasõnaline. Väidetava teenuse osutamisega täitis hageja enda kohustusi MTÜ liikmete ees, millega võis ekslikult soodustada kostjat. Hageja ei ole põhjendanud, mida kostja väidetavalt sai hagejalt VÕS § 1028 mõttes ehk millist hageja väidetavat olemasolevat või tulevast kohustust hageja täitis kostja ees, osutades väidetavaid teenuseid. Olukorras, kus kostja ei olnud sõlminud mis tahes lepingut hagejaga väidetava teenuse saamiseks, ei soovinud kostja ega saanudki soovida, et hageja osutaks talle mis tahes väidetavaid teenuseid. Ka ei ole väidetavate teenuste tõttu kostja vara mis tahes viisil suurenenud. Ringkonnakohus ei eksinud VÕS § 1032 lg 2 kohaldamisel, kuna hageja ei tõendanud, milline on kostja saadu harilik väärtus.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb jätta muutmata osas, milles ringkonnakohus jättis rahuldamata hagi lepingu sõlmimise kohustuse tuvastamiseks. Kuna maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 18 150 krooni ja hageja ei vaidlustanud seda otsust, siis on otsus 6270 krooni välja mõistmata jätmise osas TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud. Vaatamata sellele, et maakohtu otsus jõustus 6270 krooni välja mõistmata jätmise osas, tühistas ringkonnakohus ekslikult maakohtu otsuse tervikuna ja saatis hagi 24 420 krooni väljamõistmiseks maakohtule läbivaatamiseks. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada TsMS § 692 lg 1 p 2 järgi menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kolleegium teeb TsMS § 691 p 5 järgi uue otsuse, millega saadab hageja nõude 18 150 krooni saamiseks uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
10.Ringkonnakohus kohaldas lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 68 ning arvestas seda, et eellepingu poolteks olid kostja ja KMG. Sellest tulenevalt oleks eellepingu kehtivuse korral saanud kostjalt lepingu sõlmimist nõuda KMG, mitte hageja (vt sarnase eellepingu kohta Riigikohtu 7. juuni 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p-d 26 ja 27).
11.Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse põhjendatult selle tõttu, et maakohtu otsusest ei ilmne, milliste tõendite põhjal jõudis kohus järeldusele, et kuumakse 555 krooni on harilik tasu osutatud teenuste eest. Maakohus oleks pidanud hagejale selgitama, et hageja peab nimetama ja tõendama kostjale osutatud teenused ja tõendama iga osutatud teenuse väärtuse. Kuna hageja ei ole selliseid tõendeid üldse esitanud, siis oli kolleegiumi hinnangul põhjendatud asja uueks läbivaatamiseks saatmine samale maakohtule.
12.Ringkonnakohus on märkinud, et hageja nõue võib olla kvalifitseeritav käsundita asjaajamisest tuleneva nõudena. Siinkohal viitab kolleegium sama hageja algatatud teises kohtuasjas tehtud Riigikohtu lahendile, kus Riigikohus on selgitanud praeguse juhtumiga sarnases olukorras VÕS § 1018 jj kohaldamise võimalusi (vt Riigikohtu 7. juuni 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4411, p 30-33). Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus nende seisukohtadega arvestama. Hageja leidis, et kostja peab talle maksma hüvitist VÕS § 1028 lg 1 alusel. Kolleegium selgitab, et VÕS § 1028 jj kohaldamine on kolleegiumi arvates selles asjas välistatud juba üksnes selle tõttu, et
hageja ei ole väitnud, et ta tahtis kostjale teenuste osutamisega täita mingit olemasolevat või tulevast kohustust, mida kas polnud olemas, mis ei tekkinud või mis langes hiljem ära (vt Riigikohtu 7. juuni 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p 34). Kolleegium selgitab, et hagejal võib TeeS § 37 lg 3 alusel olla kostja vastu nõue juhul, kui talle on selle nõude loovutanud tee omanik KMG nt koostöölepinguga (vt Riigikohtu 7. juuni 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p-d 28 ja 29). Kuna maakohus rahuldas hagi VÕS § 1028 lg 1 järgi, siis ei pidanud ta TsMS § 442 lg 8 viienda lause järgi võtma seisukohta hageja nõude kohta TeeS § 37 lg 3 alusel.
13.Menetluskulude jaotus määratakse TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel asja uuel läbivaatamisel, lähtudes selle tulemustest.
14.Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon. Ants Kull, Villu Kõve, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.