Võlaõigus › Võõrandamislepingud

arvamuse koahselt on tegemist töötasunõudega. Hageja viitab 11.02.2008 kohtuotsusele tsiviilasjas, millega on OÜ-lt Largos VO (likvideerimisel) tema kasuks välja mõistetud saamata jäänud töötasu summas 19 666 krooni (1 256.89 eurot). Kuna täitemenetlus ei ole tulemusi andnud, töötasu on jäänud saamata, siis leidis hageja, et OÜ Largos VO (likvideerimisel) eest peab kohustuse täitma O. S., kui OÜ Largos VO (likvideerimisel) juhatuse liige. Hageja ei ole hagi esitamiselt tasunud riigilõivu.

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvunud toimiku materjalidega, leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja tagastada see selle esitajale. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et hageja poolt kostja vastu esitatud nõue on RLS § 22 lg 1 p 1 lähtuvalt riigilõivuvaba. Hageja seisukoht on ekslik, kuna hageja on esitanud nõude kahju hüvitamiseks, seega ei kohaldu antud nõudele RLS § 22 lg 1 p 1 sätted. Esklik on ka hageja seisukoht, et antud nõude puhul on tegemist töötasu nõudega. Töötasu nõude osas on olemas jõustunud kohtulahend tsiviialsjas nr. 2-05-14382 (seega TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel ei saaks kohus töötasu nõuet menetleda). Käesolevas hagis on hageja pöördunud kohtusse hagiga TsÜS § 37 alusel kahjunõudega juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu, antud nõue aga ei ole riigilõivuvaba. Vastavalt TsMS § 122 lg 2, hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Välisvääringus nõue arvestatakse hagihinna määramiseks ümber eurodesse hagi esitamise aja seisuga Euroopa Keskpanga päevakursi alusel (TsMS § 124 lg 1). Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Riigilõivu tuleb tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt (TsMS § 139 lg 1, lg 2 p 1). TsMS § 147 lg 1 kohaselt, avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 371 lg 1 p 10 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetluse kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. TsMS § 372 lg 4 alusel, hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Hageja ei ole Viru Maakohtu 24. mai 2011 kohtumääruses nimetatud puuduseid kõrvaldanud, seega ei saa kohus hagiavaldust menetlusse võtta. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 372 lg 6 loeb kohus, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. 2(3)

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 371 lg 1 p 10, § 372, § 463 lg 1, § 465 keeldub kohus avaldust menetlusse võtmast.

Olev Mihkelson Kohtunik Digitaalselt allkirjastatud

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.