AAhagi TMK(K ) ja T K (K ) vastu 1 292.14 euro nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AA(isikukood XXX elukoht XXX) Kostja I TMK (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja II T K (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostjate lepinguline esindaja Natalia G (kontaktaadress XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
19.04.2011. a
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja Anatoli A Kohtuotsuse täiendamine kirjeldava ja põhjendava osaga
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista TMK ilt ja T K ilt solidaarselt võlgnevus 1 292,14 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks eurot ja 14 senti) eurot, millest põhivõlg on 958,67 eurot ja viivis 333,47 eurot.
3.Kohtuotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses kostjate TMKja T K i kanda. Kostjad TMK ja T K vastutavad menetluskulude eest võrdsetes osades. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasi kaevata. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.21.07.2010. a esitas AAHarju Maakohtule hagiavalduse TMKja T K i vastu 29 500 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 18.09.2008. a laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjatele laenu 15 000 krooni intressiga 1 000 krooni tähtajaga kuni 19.11.2008. a. Vastavalt lepingu punktile 3 kohustusid kostjad laenusumma mittetagastamisel tähtajaks kuni 19.11.2008. a viivist 0,5% maksmata jäänud summast, mis moodustas päevas 75 krooni. Kostjad on hageja arveldusarvele kandnud ainult 1 500 krooni, mis läks viiviste katteks. Viiviseid on hageja arvestanud hagiavalduse seisuga summas 45 375 krooni, kuid vähendab viiviseid põhinõude summani st 15 000 kroonini. Võttes arvesse kostjate poolt ülekantud raha (1 500 krooni), moodustab võlgnevus viiviste osas 13 500 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja hagiavalduses kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlg 15 000 krooni, intressi 1 000 krooni ja viivised summas 13 500 krooni. Menetluskulud palus hageja panna solidaarselt kostjate kanda.
KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE
2.Kostjad tunnistasid 20.10.2010. a kohtule esitatud vastuses osaliselt hageja nõuet summas 13 500 krooni, sest kostjad kandsid hageja arvele 1 500 krooni. Kostjad leiavad, et hageja kustutas saadud summa viiviste katteks alusetult, sest 18.09.2008. a laenuleping ei näinud ette, et saabunud summad hageja arvele lähevad eelkõige viiviste kustutamiseks. Kostjad tunnistavad intressi summas 1 000 krooni. Kostjad teades, et on kohustatud tasuma viivist 0,5% laenusummast, mis moodustab 75 krooni päevas, on nõus tasuma 7 500 krooni (kostja TMK igakuised kulud kokku on 7 386 krooni, kostja T K tulu ei oma). 10.08.2010. a ja 15.10.2010. a oli hageja arveldusarvele ülekantud vastavalt 1 000 krooni ja 3 000 krooni, kostjad leiavad, et 15.10.2010. a seisuga moodustab põhivõla summa 9 500 krooni. Arvestades kostjate väga raskete materiaalsete olukordadega on kostjad nõus tasuma hagejale solidaarselt põhivõlgnevuse summa 9 500 krooni, intressi summa 1 000 krooni ja viiviste summa 7 500 krooni, kokku 17 500 krooni kaheteistkümne kuu jooksul igakuiselt 1 458,34 krooni.
MENETLUSE KÄIK
3.08.11.2010. a kohtule esitatud vastuses hageja kostjate ettepanekuga ei nõustunud. Kostja T K koos abikaasa R K iga omab hageja ees veel ühte tagastamata võlga, mõlemad võlad on juba kaks aastat tasumata. Hageja ei ole kindel, et võlgnikud täidavad oma uued lubadused ja sellega seoses on hageja nõus pakutud osamaksetega ainult tõsiselt võetava tagatisega (milleks võiks olla näiteks hüpoteek võlgnike korteritele Tallinnas summas 45 000 krooni).
4.18.04.2011. a palusid kostjad tsiviilasja materjalide juurde lisada maksekorralduste 02.02.2010. a ja 19.11.2010. a koopiad, mis kinnitavad rahaliste vahendite ülekandeid hageja arveldusarvele summas vastavalt 1 500 krooni ja 2 500 krooni. Seoses sellega, et 10.08.2010. a ja 15.10.2010. a oli hageja arveldusarvele ülekantud kokku 4 000 krooni ja arvestades, et 02.02.2010. a ja 19.11.2010. a oli hageja arveldusarvele üle kantud kokku 4 000 krooni, leiavad kostjad, et nende põhivõlg moodustab 4 500 krooni. ning teatasid, et on nõus panema korteriomandile asukohaga XXX Tallinnas hüpoteek, kuid selleks, et selgitada välja hüpoteegi summa on vajalik välja selgitada põhivõla summa. Mitte hiljemaks kui 30.10.2011. a võivad kostjad kustutada põhivõla summa 4 500 krooni ja intresside summa 1 000 krooni ulatuses ja viivise summa 7 500 krooni.
5.Hagi aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks määras kohus 19.04.2011. a eelistungi. Kostjad ega nende esindaja eelistungile ei ilmunud, kohale ilmunud hageja selgitas eelistungil, et 18.09.2008. a sõlmitud laenulepingu alusel on hagejale tagasi makstud 10.02.2009. a 1 000 krooni, 02.02.2010. a 1 500 krooni, 01.07.2010. a 1 000 krooni, 10.08.2010. a 1 000 krooni, 15.10.2010. a 3 000 krooni, 19.11.2010. a 2 500 krooni ja 18.02.2011. a 50 eurot. Seega on kostjad hagejale tasunud kohustuse täitmiseks 10 000 krooni ja 50 eurot, hageja on tasutud summad arvestanud leppetrahvi 1 000 krooni ja viivise katteks. Hageja nõuab viiviseid põhivõla ulatuses 15 000 krooni. Hageja lõplik nõue kostjate vastu on, et hageja kasuks mõistetaks välja põhivõlg 958.67 eurot (so 14 999.93 krooni) ja 333.47 eurot (so 5 217.67 krooni) viiviseid, menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.
6.10.05.2011. a tegi kohus käesolevas tsiviilasjas lihtmenetluses ilma kirjeldava ja põhjendava osata otsuse, millega rahuldas AA hagi TMK ja T K i vastu. 24.05.2011. a esitasid kostjad kohtule taotluse otsuse täiendamiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele vastavalt võlaõigusseaduse § 8 lg-le 2, § 76 lg-le 1, § 108 lg-le 1 ja § 113 lgle 1.
8.Kohus lähtub vaidluse lahendamisel järgmistest asjaoludest: • 18.09.2008. a on poolte vahel sõlmitud laenuleping, mille alusel võtsid kostjad hagejalt laenu 15 000 krooni intressiga 1 000 krooni, kohustusega tagastada laenusumma koos intressidega hagejale 19. novembril 2008. a. Nimetatud lepingus sisaldub kokkulepe, et kui 19.11.2008. a ei ole laenusumma täielikult kustutatud, siis iga viivitatud päeva eest arvestatakse laenuandja kasuks viivist 0,5% ulatuses laenusummast (tl 5). • Hageja on kostjale TMK kandnud üle tulenevalt 18.09.2008.a sõlmitud laenulepingust laenusumma 15 000 krooni 20.09.2008. a. (tl 6). • Kostjad on hagejale kohustuse täitmiseks tasunud: 10.02.2009. a 1 000 krooni, 02.02.2010. a 1 500 krooni, 01.07.2010. a 1 000 krooni, 10.08.2010. a 1 000 krooni, 15.10.2010. a 3 000 krooni, 19.11.2010. a 2 500 krooni ja 18.02.2011. a 50 eurot. Kokku on kostjad hagejale seega tasunud 10 782.33 krooni (so 689.12 eurot).
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Nimetatud juhul tagab kohus menetlusosaliste põhiõiguste ja – vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. 10.09.2010. a hagi menetlusse võtmise määruses määras kohus menetleda AA hagi TMK ja T K i vastu lihtmenetluses. Hagi aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks määras kohus 19.04.2011. a kohtu eelistungi, kuid kostjad ega nende esindaja eelistungile ei ilmunud.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
11.Poolte vahel on 18.09.2008.a sõlmitud laenuleping, mille alusel võtsid kostjad hagejalt laenu 15 000 krooni intressiga 1 000 krooni, kohustusega tagastada laenusumma koos intressidega hagejale 19.11.2008. a. Hageja avaldas eelistungil, et kostjad on hagejale tasunud kohustuse täitmiseks kokku 10 782.33 krooni (so 689.12 eurot), mille hageja on arvestanud leppetrahvi 1 000 krooni (eeldatavasti on hageja silmas pidanud intresse) ja viivise katteks (hageja nõuab viiviseid põhivõla ulatuses 15 000 krooni). Eeltoodust tulenevalt on hageja lõplik nõue kostjate vastu, et hageja kasuks mõistetaks välja põhivõlg 958,67 eurot (so 14 999,93 krooni) ja 333,47 eurot (so 5 217,67 krooni) viiviseid, menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.
12.Kostjad on kohtule esitatud kirjalikus vastuses hageja nõuet osaliselt tunnistanud, selgitades, et osaliselt on hageja see tasutud. Kostjad ei ole siiski nõus sellega, et hageja kustutas saadud summad
viiviste katteks, sest 18.09.2008. a laenuleping ei näinud ette, et saabunud summad hageja arvele lähevad eelkõige viiviste kustutamiseks. Arvestades kostjate väga raskete materiaalsete olukordadega olid kostjad oma kirjalikuks vastuses nõus tasuma hagejale solidaarselt põhivõlgnevuse summa 9 500 krooni, intressi summa 1 000 krooni ja viiviste summa 7 500 krooni, kokku 17 500 krooni. Vastavalt VÕS § 88 lg-le 8 kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Sama paragrahvi 9. lõike järgi võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda.
13.Pooled on 18.09.2008. a sõlmitud laenulepingu punktides nr 3 ja 4 leppinud kokku, et peale rahalise põhikohustuse (st laenusumma, mis oli 15 000 krooni), on kostjad kohustatud tasuma lisakohustustena 1) intressi summas 1 000 krooni ning 2) iga maksmisega viivitatud päeva eest, mis ületab laenu tagasimakse kuupäeva, so 19.11.2008.a, tuleb kostjatel maksta hagejale viivist 0,5% päevas kogu laenusummast (so 75 krooni päevas). Laenulepingus ei ole pooled kokku leppinud laenu tagasimaksmisel kohustuste täitmisel erinevat korda kui seadus sätestab. Hageja on kostjate poolt nõude täitmisel lugenud täidetuks esmalt kostjate tasutud summadest intressi ja viivise tulenevalt seadusest (VÕS § 88 lg 8). Asjas ei ole leidnud tuvastamist, et võlausaldaja andnuks nõusoleku määrata võlgnikele rahalise kohustuse täitmiseks VÕS § 88 lg-s 8 sätestatust erineva järjekorra.
14.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et 10.02.2009.a tasusid kostjad hagejale 1 000 krooni. Hageja poolt kohtule esitatud arvelduskonto väljavõtetest perioodil 2008. a detsembrist kuni käesoleva ajani nähtub, et kostjad on tasunud hagejale võlgnevuse ositi: 02.02.2010. a 1 500 krooni, 01.07.2010. a 1 000 krooni, 10.08.2010. a 1 000 krooni, 15.10.2010. a 3 000 krooni, 19.11.2010. a 2 500 krooni ja 18.02.2011. a 50 eurot. Kokku on kostjad hagejale seega tasunud 10 782.33 krooni (so 689.12 eurot). Kuna laenulepingust tulenev tagasimakse viimane tähtaeg oli määratud 19.11.2008. a ja iga pärast nimetatud kuupäeva kohustuse täitmisega viivitamise eest olid kostjad kohustatud tasuma 0,5 % viivist laenusummast, milleks oli 75 krooni päevas, olid kostjad kohustuse täitmisega viivituses esimese laenu tagasimakse tegemise päevaks 83 päeva (viivitatud päevi perioodil 19.11.200810.02.2009 on 83, seega 83 x 75 krooni = 6 225 krooni). Lisaks oli laenulepingus kokku lepitud ka intress 1 000 krooni.
15.19.04.2011.a seisuga olid kostjad tasunud hagejale summa 10 782,33 krooni (so 689,12 eurot), tuleb lugeda täitmine toimunuks intressi (1 000 krooni) ja viivise (15 000 krooni) katteks. Käesolevalt on nõuab hageja põhivõlga 958.67 eurot (so 14 999.93 krooni) ja viiviseid summas 333.47 eurot (so 5 217.67 krooni). Eelnimetatu alusel on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ja seega kuulub rahuldamisele ning võlgnevus summas 958,67 eurot (so 14 999,93 krooni) ja viivised summas 333,47 eurot (so 5 217,67 krooni) tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks.
16.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostjate kanda. Kostjad vastutavad menetluskulude eest võrdsetes osades. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalisel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. 10.09.2010. a hagi menetlusse võtmise määruses kohustas kohus hagejat esitama kohtule oma menetluskulude nimekirja. Kuivõrd hageja ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirja esitanud, siis jätab kohus käesolevas kohtuotsuses menetluskulud kindlaks määramata.
Kaija Kaijanen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.