2-09-33025/43 - Ühinguõigus - Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

4.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuses kinnitatakse, et kostja 28.05.2009 üldkoosolekul ei ole täidetud MTÜS § 22 lg-st 1 ja korteriühistu põhikirja p-st 6.5 tulenev nõue, et koosolekul peab osalema või olema esindatud üle poole korteriühistu liikmetest. Koosoleku otsustusvõimelisust tõendab primaarne dokument, s.o 28.05.2009 üldkoosolekust osavõtjate nimekiri koos kõigi allkirjadega (koopia, t.lk 89), mille kohaselt on 28.05.2009 registreeritud 17 osalejat. Kohus viitab kvoorumi puudumises sellele, et toimikus on protokolli kaks eksemplari (t.lk 131 ja 132), ühel on 14 koosolekul osaleja allkirja, teisel on 16 koosolekul osaleja allkirja. Tegemist ei ole protokolli kahe erineva eksemplariga, vaid see on sama 28.05.2009 koosoleku protokoll, millele seisuga 19.06.2009 oli jõudnud alla kirjutada 14 koosolekul osalejat. Vastavalt MTÜS § 21 lg-le 6 (alates 01.07.2009 kehtiv redaktsioon) kirjutavad protokollile alla koosoleku juhataja ja protokollija, enne 01.07.2009 seda punkti isegi ei olnud. Sellest tuleneb, et protokolli allkirjastamine osavõtnute poolt ei ole kohustuslik ja sellega ei oma tähtsust, millal koosolekust osavõtnud juba pärast koosoleku lõppemist ja protokolli vormistamist on nõus oma allkirja andma ja kui palju neid on. Vajadus koosolekust osavõtnute poolt protokolli allkirjastamiseks tekkis sellepärast, et Harju Maakohtu registriosakond peatas 09.06.2009 määrusega kandeavalduse menetluse hageja poolt 05. ja 09.06.2009 esitatud taotluste põhjal. Isegi kui protokollil ei oleks nende kahe koosolekul osalenud korteriühistuliikme allkirja, s.t nr 15 A S ja nr 16 V V, on nende osalemine fikseeritud koosolekul osalejate nimekirjas (t.lk 89), mis on ammendav dokument, ja ka koosoleku 28.05.2009 protokolli tekstis, nende nimed on fikseeritud protokolli esimesel leheküljel. Kohus leidis, et kostja ei ole millegagi põhjendanud, miks korteriühistu liikmed V V ja A S ei kirjutanud protokollile alla enne selle pangale esitamist, ent 31.03.2010 istungi protokollis ei ole fikseeritud ega protokollitud kohtuniku poolt sellise küsimuse esitamist kostjale ja kui küsimust ei ole kostjale esitatud, siis ei ole arusaadav, miks kohus leiab, et kostja ei ole seda põhjendanud. Pooled on tsiviilasjas seaduse ja kohtu ees võrdsed, kuid kohus rikkus seda põhimõtet ja ei andnud 31.03.2010 istungil kostjale võrdselt õigust ja võimalust vastaspoole esitatut täies mahus ümber lükata või vastu vaielda, mis ei ole vastavuses TsMS § 348 lg-ga 2 ja § 351 lgga 2. Kohus katkestas istungil kostja nõustajat ega lubanud tal esitada vajalikke küsimusi hagejale, mis on vastuolus TsMS § 400 lg-ga 1. Kostjale ei edastatud 31.03.2010 kohtuistungi protokolli, mis on vastuolus TsMS § 53 lg-ga 2. Kostjale ei edastatud 03.02. ja 31.03.2010 kohtuistungite kohtukutseid vastavalt TsMS § 343 lg-tele 1 ja 2. Seega kostja seaduslikel esindajatel ei olnud võimalust teada saada kohtukutsetel loetletud reeglitest ja

9.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja asjas on võimalik teha uus otsus, millega hagi osaliselt rahuldada. Pooled vaidlevad kostja 28.05.2009 erakorralise üldkoosoleku otsuste kehtivuse üle. Maakohus leidis, et vaidlustatud otsused on tühised, kuna kostja põhikirja p 6.5 kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osaleb rohkem kui pool kostja liikmetest, üldkoosolekul osales aga alla poole kostja kolmekümnest liikmest. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on eksinud tõendite hindamisel ja seetõttu teinud asjas ebaõige lahendi ning tuvastanud vaidlustatud üldkoosoleku otsuste tühisuse. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. TsMS § 442 lg 8 neljanda lause kohaselt peab kohus põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta. Maakohtu otsuses on välja toodud üldkoosolekust osavõtjate arvu kohta kolm tõendit: üldkoosolekust osavõtjate nimekiri, mille kohaselt osales üldkoosolekul 17 kostja liiget, ning kaks üldkoosoleku protokolli eksemplari, millest ühele oli alla kirjutanud 16 kostja liiget ning teisele 14 kostja liiget. Maakohus rikkus menetlusnormi sellega, et jättis hindamata üldkoosolekust osavõtjate nimekirja (I kd, lk 89). Üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud MTÜS § 10 lg 3 kolmanda lause kohaselt oli osalejate nimekiri protokolli lahutamatuks lisaks, mis näitas üldkoosolekust osavõtjate arvu. Kuna MTÜS § 10 lg 3 esimese lause kohaselt pidi üldkoosoleku protokoll sisaldama andmeid koosoleku toimumise aja ja koha ning hääletustulemuste ja vastuvõetud otsuste kohta ja sama lõike teise lause järgi pidid protokollile alla kirjutama üksnes koosoleku juhataja ja protokollija, ei saanud maakohus jätta nimekirja kõrvale ja pidada üldkoosoleku protokolli kõige usaldusväärsemaks tõendiks. Eeltoodud nimekirja hindamata jättes tegi maakohus asjas teistest tõenditest eksliku järelduse üldkoosoleku otsustusvõimelisuse kohta. Maakohus ei ole seadusest tuleneva nõude, s.t kvoorumi tõendamiseks esitatud tõendiga mittearvestamist põhjendanud, rikkudes sellega TsMS § 442 lg 8 nõuet. Kuna üldkoosoleku protokollile ei pidanud üldkoosolekust osavõtjad alla kirjutama, ei saanud maakohus üldkoosoleku protokolli kahest eksemplarist

Ringkonnakohus leiab, et esmalt tuleb tuvastada hageja õiguslik huvi juhatuse ja revisjonikomisjoni valimise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Vastavalt TsMS § 3 lg-le 1 menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hageja on oma õiguslikku huvi põhjendanud sellega, et ta ei osutunud valituks kostja juhatuse liikmeks, kuigi ta kandideeris valimisel ja sai ühe poolthääle. Samas ei ole hageja põhjendanud oma õiguslikku huvi revisjonikomisjoni otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Vastavalt kostja 28.05.2009 üldkoosoleku otsusele nr 3 valiti revisjonikomisjoni kaks liiget ühehäälselt. Hageja ei kandideerinud revisjonikomisjoni valimisel. Ringkonnakohus leiab, et hagejal puudub õiguslik huvi vaidlustada 28.05.2009 otsust osas, milles valiti revisjonikomisjon ja maakohtu otsuse tühistamisel tuleb nimetatud nõue jätta uue otsusega rahuldamata. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus hageja nõuet tunnistada kehtetuks vaidlustatud üldkoosoleku otsuse p 2 juhatuse liikmete valimise kohta. Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks peavad olema täidetud nii formaalsed eeldused, s.t hageja peab olema järginud üldkoosoleku otsuste tühistamiseks ette nähtud korda, kui ka materiaalsed eeldused. Vastavalt kostja põhikirja p-le 6.1 valitakse ühistu juhatus kolme- kuni viieliikmeline ja otsused võetakse üldkoosolekul vastu põhikirja p 6.7 kohaselt kohalolevate liikmete poolthäälteenamusega (I kd lk 8,9). Hageja väitis, et üldkoosoleku otsused tuleks kehtetuks tunnistada, kuna teda ei loetud juhatuse liikmeks hoolimata sellest, et ta sai valimistel ühe poolthääle. MTÜS § 22 lg 11 esimese lause kohaselt loetakse isiku valimisel üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli, kui põhikirjas ei ole sätestatud kõrgemat häältenõuet. Ringkonnakohus leiab, et üldkoosoleku otsus juhatuse liikmete valimise kohta tuleb tunnistada kehtetuks osas, milles hageja ei osutunud valituks juhatuse liikmeks. Vastavalt põhikirjale tuli juhatus valida vähemalt kolmeliikmeline ja kuna valimistel oli esitatud kolm kandidaati ning hagejaga koos rohkem isikuid samale kohale ei kandideerinud, osutus hageja valituks kostja juhatuse liikmeks sõltumata sellest, et ta sai ühe poolthääle. Ülejäänud 2 juhatuse liikme valimine oli seaduslik