Viru Maakohus
Kohtunik
Kristel Vedro
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. august 2011, Narva kohtumaja, 1.Mai 2, Narva 20308
Tsiviilasja number
2-10-55560
Tsiviilasi
N B hagi OÜ Waldchnep vastu töövaidluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: N B (isikukood XXX), elukoht XXX, Esindaja riigi õigusabi korras v.adv Tiina-Mare Hiob, Advokaadibüroo Tiina-Mare Hiob, Tondi 1-306, Tallinn, 11313 e-post: [email protected] Kostja: OÜ Waldchnep (registrikood 11069816), asukoht Laki 14a, 10621, Narva, lepinguline esindaja Aleksandr Gamazin, asukoht Vaksali tn 19, Narva, 20308 353,94 eurot (5538 krooni)
Hagihind Kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad
16.08.2011 Hageja: N B ja tema esindaja v.adv Tiina-Mare Kostja: OÜ Waldchnep lepinguline esindaja Aleksandr Gamazin
kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( TsMS § 187 lg 6 ja 442 lg 6) Asjaolud ja hageja nõue 27.09.2010 esitas N B töövaidluskomisjonile avalduse OÜ Waldchnep vastu rahalise hüvitise nõudes summas 2500-4000 krooni, saamata töötasu nõudes 10.09.2010 eest 500 krooni, saamata lõpparve osa nõudes 992 krooni, kasutamata puhkusetasu nõudes 1000 krooni ja lapsepuhkuse tasu nõudes. Töövaidluskomisjoni istungil loobus hageja kasutamata puhkusetasu ja saamata jäänud töötasu nõudest. 25.10.2010 Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega 9.1-2/2918-2010 jäeti N B hagi rahuldamata. 09.11.2010 esitas N B töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel maakohtule taotluse sama töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses ITLS § 24 lg 4 alusel ning riigi õigusabi saamiseks tema esindamiseks töövaidluses. Hagi on Viru Maakohtu Narva kohtumajas menetlusse võetud 31.01.2011. Hagiavalduses esitatud asjaolud Hagiavalduse kohaselt asus N B 18.08.2010 OÜ-s Waldchnep sõlmitud töölepingu nr 290 alusel tööle elektrimootori mähkijana kateajaga 4 kuud. Töölepingu p 2.2. kohaselt võeti hageja tööle määratud ajaks- 1 aastaks seoses tööde mahu ajutise suurenemisega. Hageja töötasu määrati 4350 krooni kuus. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu 14.09.2010 TLS § 86 lg 1 alusel seoses katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu. Teatis töölepingu lõpetamise kohta on hagejale teatavaks tehtud 30.08.2010, kuid hageja ei ole sellele alla kirjutanud. Hageja ei ole tutvunud teatisega, mille alusel tema tööleping loetakse lõppenuks alates 14.09.2010. Hageja pöördus 06.09.2010 tööandja poole suulise palvega lubada talle 3 päeva lapsepuhkust, tööandja oli sellega nõus, kuid 10.09.2010 kui hageja soovis vahetusjuhine üle anda laste dokumente ja avaldust lapsepuhkuse vormistamiseks, ei võetud neid hagejalt vastu. Hageja vallandati 14.09.2010. Pretensioone hageja töö kohta tööandja ei esitanud, hagejal distsiplinaarkaristused puudusid. Hageja nõudeks jäi hagiavalduses hüvitis töölepingu lõpetamise etteteatamistähtaja mitte järgimise eest 15 päeva ulatuses summas 2175 krooni (139 eurot) ja hüvitis 3 päeva lapsepuhkuse eest summas 594 krooni ( 3 tööpäeva tasu )( 38 eurot). Hageja esitas tõenditena töölepingu nr 290(tl 18-22), 30.08.2010 teatise töölepingu lõpetamise kohta (tl 24), töölepingu lõpetamise kokkuvõtte tasutud maksude osas (tl 26), tööandja vastuse koos lisadega töövaidluskomisjoni asjas (tl 27-35). Kostja vastuväited Kostja hagi õigeks ei võtnud. Kostja vastuväidete kohaselt hageja tõendeid lapsepuhkuse saamiseks pole esitanud. Lapsepuhkuse saamiseks on vajalik kirjalik avaldus, kuna
lapsepuhkust tasutakse riigieelarve vahenditest. Kostja on teatanud hagejale 30.08.2010 töölepingu lõpetamisest ette 15 päeva, mistõttu tuleb hageja nõuded jätta rahuldamata. Kostja esitas oma vastusele tõenditena kostja õigusabi arve (tl 55). Kohtumenetluse käik Kohtuistungil loobus hageja lapsepuhkuse tasu nõudest, muus osas jäi hageja oma nõude juurde. Hageja taotles hagi rahuldamist ning kostja hagi rahuldamata jätmist. Maakohtu otsuse põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata. Töölepingu seaduse (TLS) § 85 lg 1 kohaselt võib tööandja ja töötaja tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. TLS § 95 lg 2 kohaselt peab tööandja ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TLS § 95 lg 3 kohaselt TLS-s §-s 95 lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. TLS § 96 kohaselt võib töölepingu katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga. TLS § 100 lg 5 kohaselt kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Vaidlust ei ole selles, et hageja tööleping lõpetati katseajal TLS § 86 lg 1 alusel. Pooled vaidlevad töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaja järgimise üle ja vastava teatise esitamise ja teada saamise üle 30.08.2010. Hageja sõnul sai tema töölepingu lõpetamisest teada 14.09.2010 ning mingit teatist töölepingu ülesütlemiseks talle 30.08.2010 tutvumiseks pole esitatud, ka ei viibinud ta teatise vormistamise juures. Kostja sõnul vormistati töölepingu ülesütlemise teatis 30.08.2010 ja kuna hageja keeldus sellele alla kirjutamast, siis kirjutasid sellele teatisele alla tunnistajad. Kohus tuvastas, et kostja on järginud töölepingu ülesütlemise tähtaegu. Kohtu käsutuses olevast töölepingu ülesütlemise teatisest (tl 24) nähtub, et hagejat teavitati 30.08.2010 töölepingu ülesütlemisest alates 14.09.2010, mille kohta vormistas tööandja esindaja vastava teatise ja kui hageja keeldus sellele alla kirjutamast, siis kinnitas seda asjaolu tunnistajate allkirjadega. Istungil ülekuulatud tunnistaja Valentina Baranova, kes viibis 30.08.2010 hagejale töölepingu lõpetamise teatise edastamise juures, kinnitas samu asjaolusid (tl 83-84).
Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-156-05 kohaselt on töölepingu lõpetamisest etteteatamine tahteavalduse tegemine TsÜS § 69 mõttes. TsÜS § 69 lg 1 järgi tuleb kindlale isikule suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 järgi on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-68-99 kohaselt kui töölepingu lõpetamist pole võimalik töötajale teatavaks teha töökohas, tuleb tööandja kohustus teatada töötajale töölepingu lõpetamisest, lugeda täidetuks tähitud kirjaga vastava teate saatmisega töötaja poolt tööandjale teatatud viibimiskohta. Kohus loeb eelpool nimetatud tõenditega (teatis, tunnistaja ütlus) tuvastatuks, et hagejale on töölepingu lõpetamine teatavaks tehtud tema töökohas 30.08.2010 ning kostja on järginud töölepingu etteteatamise tähtaegu. Eelpool toodud põhjendustel tuleb jätta hagi täielikult rahuldamata. Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise korral tuleb asjas esinenud kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Hagejale on Viru Maakohtu 22.11.2010 määrusega antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus jätab N B esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetluskulud Nelli Besstšastnaja enda kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Kohtuotsuse kuulutamine TsMS § 452 lg 1 kohaselt tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. TsMS § 453 lg 1 ja 2 kohaselt kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemine ei välista ega piira kohtu kohustust toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte, kui seda ei anta talle kätte TsMS§ 453 lõikes 1 nimetatud viisil. Eeltoodud põhjendustel tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 30.08.2011.a. ja toimetatakse menetlusosalistele kätte. Kohus juhindus TsMS § 173, 174, 436, 442, 452,453, 630-632 nõudeist.
Kristel Vedro Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.