HOOVI Rental osaühingu hagi PVC Hall Nordic osaühingu ja J. K. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
3200 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja HOOVI Rental osaühing (registrikood 16020217); hageja lepinguline esindaja advokaat Priit Kirotar, epost: XXX; kostja I PVC Hall Nordic osaühing (registrikood 16714724); kostja I juhatuse liige ja kostja II J. K. (isikukood XXX).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata HOOVI Rental osaühingu (registrikood 16020217) hagi kostja I PVC Hall Nordic osaühingu (registrikood 16714724) vastu.
2.Rahuldada HOOVI Rental osaühingu (registrikood 16020217) hagi kostja II J. K. (isikukood XXX) vastu.
3.Mõista kostjalt II J. K.’ilt (isikukood XXX) hageja HOOVI Rental osaühingu (registrikood 16020217) kasuks välja viivis 3200 eurot.
4.Jätta menetluskulud hageja HOOVI Rental osaühingu (registrikood 16020217) nõudes kostja I PVC Hall Nordic osaühingu (registrikood 16714724) vastu hageja HOOVI Rental osaühingu (registrikood 16020217) ja kostja I PVC Hall Nordic osaühingu (registrikood 16714724) endi kanda.
5.Jätta menetluskulud hageja HOOVI Rental osaühingu (registrikood 16020217) nõudes kostja II J. K.’i (isikukood XXX) vastu kostja II J. K.’i (isikukood XXX) kanda.
6.Mõista kostjalt II J. K.’ilt (isikukood XXX) hageja HOOVI Rental osaühingu (registrikood 16020217) kasuks välja riigilõiv 210 eurot ja õigusabikulud 185.96 eurot.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal II J. K.’il (isikukood XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Läbi vaatamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kohus menetles kostja II J. K. vastu esitatud hagi TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud
1.HOOVI Rental osaühing (OÜ) esitas 23.05.2025 hagiavalduse PVC Hall Nordic OÜ ja J. K. vastu võla nõudes. Hageja palub kohtul mõista PVC Hall Nordic OÜ-lt ja J. K. ́ilt solidaarselt HOOVI Rental OÜ kasuks välja viivis summas 3200 eurot, riigilõiv 420 eurot, õigusabikulud 371.93 eurot ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja kostja I vahel 14.12.2023 sõlmitud krediidileping nr XXX ja hageja ning kostja II vahel 14.12.2023 sõlmitud käendusleping krediidilepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 6860 eurot. Kostja I ei tagastanud laenu nõuetekohaselt, mistõttu ütles hageja krediidilepingu nr XXX erakorraliselt üles alates 15.02.2024. Hageja esitas 30.01.2025. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjate vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus tegi 31.01.2025. a kostjatele makseettepaneku. Võlgnik PVC Hall Nordic OÜ esitas 06.03.2025 nõudele vastuväite, milles tunnistas 2
2-25-8069 põhinõuet 3200 euro ulatuses. Võlgnik J. K. esitas 07.03.2025 nõudele vastuväite, milles tunnistas põhinõuet 3200 euro ulatuses. Hageja esitas käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse, milles nõuab kostjatelt viiviste tasumist. Harju Maakohus võttis 08.10.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjaid esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. 08.10.2025 kohtumäärus on kostja I likvideerijale toimetatud kätte kättetoimetamisportaali KÄPO kaudu 27.11.2025. Kostjale II on menetlusdokumendid toimetatud kätte TsMS § 314 1 lg 1, 2, 3 alusel 12.12.2025. Kostjad ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Kohtuinfosüsteemi kohaselt lõpetati tsiviilasjas nr 2-25-18492 30.01.2026 PVC Hall Nordic OÜ (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. II Kohtu põhjendused
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et: hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
3
2-25-8069 Hagi osaline läbi vaatamata jätmine
3.Harju Maakohtu menetluses on HOOVI Rental osaühingu hagi PVC Hall Nordic osaühingu ja J. K. vastu võla nõudes. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-25-18492 on 30.01.2026 kohtumäärusega lõpetatud PVC Hall Nordic osaühingu pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ja tehtud ajutisele haldurile ülesandeks likvideerida PVC Hall Nordic osaühing ja kustutada see registrist. Samuti otsustati vabastada ajutine pankrotihaldur tema ülesannetest pärast PVC Hall Nordic osaühingu registrist kustutamist. Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sellega loetakse juriidilisest isikust võlgnik lõpetatuks. 30.01.2026 kohtumäärusega on kohus tsiviilasjas nr 2-25-18492 otsustanud lõpetada PVC Hall Nordic osaühingu pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei ole vara, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulusid. Nimetatud kohtumenetluses on ajutine haldur esitanud kohtule aruande, milles on haldur asunud järeldusele, et võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevate andmete kohaselt moodustavad võlgniku kohustused vähemalt 107 332.75 eurot. Vara, mille arvelt oleks võimalik tasuda pankrotimenetluse kulusid ja kohustusi võlgnikul puudub. Hageja on käesoleva tsiviilasja raames esitanud kostja I vastu rahalise nõude. Hagimenetluses saab menetluses kostjana osaleda vaid tsiviilkohtumenetlusõigusvõimeline isik (TsMS § 201 lg 1 ja lg 2). TsMS § 201 lg 2 sätestab, et tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on igal isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. TsÜS § 26 lg 2 sätestab, et eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. TsÜS § 41 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotimenetluses toimub juriidilise isiku likvideerimine pankrotimenetlusele sätestatud korras. TsÜS § 45 lg 2 sätestab, et eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega varatu juriidiline isik lõpeb. Käesolevas asjas on jõustunud kohtumäärusega otsustatud kostja likvideerimine ja äriregistrist kustutamine, kuna ta on varatu ja tema pankrotimenetluse läbiviimiseks pole vahendeid. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Seega kustutatakse lähitulevikus kostja I äriregistrist, mille tagajärjel lõpeb kostja I õigus- ja tsiviilkohtumenetlusõigusvõime. TsMS § 204 lg 1 sätestab, et kohus kontrollib menetlusosaliste tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul menetluses osaleda. TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et põhjendatud on lõpetada tsiviilasja 4
2-25-8069 menetlus HOOVI Rental osaühingu hagis PVC Hall Nordic osaühingu vastu TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata jätmisega, kuna hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada, sest kostja I tsiviilkohtumenetlusõigusvõime peagi lõpeb. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 426 lg-st 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Hageja nõue kostja II vastu
4.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi kostja II vastu lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
5.Kohus leiab, et hageja nõue kostja II vastu on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja esitas 30.01.2025. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjate vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus tegi 31.01.2025. a kostjatele makseettepaneku. Kostja II esitas 07.03.2025 nõudele vastuväite, milles tunnistas põhinõuet 3200 euro ulatuses. Hageja esitas hagiavalduse, milles nõuab kostjalt II viiviste tasumist summas 3200 eurot. Käenduslepingu kohaselt on kostja II kui käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 6860 eurot. Eelnevast nähtub, et hageja nõuded kokku ei ületa kostja II vastutuse rahalist maksimumsummat.
6.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt II hageja kasuks välja mõista viivis 3200 eurot. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui 5
2-25-8069 menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). Kostjaga I seotud menetluskulud
8.TsMS § 173 lg 1 I lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
9.TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kuivõrd hagiavaldus jääb läbi vaatamata seetõttu, et kostja I suhtes on algatatud pankrotimenetlus ja pankrotimenetlus on lõpetatud pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, tuleb hagi menetlemisega tekkinud menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda. Võttes arvesse, et hagiavaldus on esitatud solidaarselt kostja I ja kostja II vastu, arvestab kohus, et pool hageja kantud menetluskuludest on seotud kostjaga I ja teine pool kostjaga II. Kostjaga II seotud menetluskulud
10.Kohus rahuldas hagi kostja II vastu, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja II kanda. Hageja menetluskulude suuruseks menetluskulude nimekirja kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 420 eurot ja õigusabikulud 371.93 eurot (koos käibemaksuga). Hageja kinnitab kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 10, et ta ei saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 420 eurot. Nimetatud summades tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt II välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 140 eurot (km-ta). Kohus leiab, et advokaadi tunnitasu määr 140 eurot on põhjendatud. Kohus leiab, et ajakulu 2 tundi ja 10 minutit on põhjendatud, seega on põhjendatud esindaja kulu 371.93 eurot koos käibemaksuga. Võttes arvesse, et hagiavaldus on esitatud solidaarselt kostja I ja kostja II vastu, arvestab kohus, et pool hageja kantud menetluskuludest on seotud kostjaga I ja teine pool kostjaga II. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seoses kostjaga II ((420+371.93)/2) 395.96 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt 6
2-25-8069 menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal II tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.