2-25-8069/3 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et: hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

3.Harju Maakohtu menetluses on HOOVI Rental osaühingu hagi PVC Hall Nordic osaühingu ja J. K. vastu võla nõudes. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-25-18492 on 30.01.2026 kohtumäärusega lõpetatud PVC Hall Nordic osaühingu pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ja tehtud ajutisele haldurile ülesandeks likvideerida PVC Hall Nordic osaühing ja kustutada see registrist. Samuti otsustati vabastada ajutine pankrotihaldur tema ülesannetest pärast PVC Hall Nordic osaühingu registrist kustutamist. Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sellega loetakse juriidilisest isikust võlgnik lõpetatuks. 30.01.2026 kohtumäärusega on kohus tsiviilasjas nr 2-25-18492 otsustanud lõpetada PVC Hall Nordic osaühingu pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei ole vara, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulusid. Nimetatud kohtumenetluses on ajutine haldur esitanud kohtule aruande, milles on haldur asunud järeldusele, et võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevate andmete kohaselt moodustavad võlgniku kohustused vähemalt 107 332.75 eurot. Vara, mille arvelt oleks võimalik tasuda pankrotimenetluse kulusid ja kohustusi võlgnikul puudub. Hageja on käesoleva tsiviilasja raames esitanud kostja I vastu rahalise nõude. Hagimenetluses saab menetluses kostjana osaleda vaid tsiviilkohtumenetlusõigusvõimeline isik (TsMS § 201 lg 1 ja lg 2). TsMS § 201 lg 2 sätestab, et tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on igal isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. TsÜS § 26 lg 2 sätestab, et eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. TsÜS § 41 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotimenetluses toimub juriidilise isiku likvideerimine pankrotimenetlusele sätestatud korras. TsÜS § 45 lg 2 sätestab, et eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega varatu juriidiline isik lõpeb. Käesolevas asjas on jõustunud kohtumäärusega otsustatud kostja likvideerimine ja äriregistrist kustutamine, kuna ta on varatu ja tema pankrotimenetluse läbiviimiseks pole vahendeid. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Seega kustutatakse lähitulevikus kostja I äriregistrist, mille tagajärjel lõpeb kostja I õigus- ja tsiviilkohtumenetlusõigusvõime. TsMS §