Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

01.07.2011 esitas S. M. Viru Maakohtule avalduse nõusoleku saamiseks hüpoteegi lõpetamise kohta korteriomandile asukohaga: xxx. Avalduse kohaselt on Viru Maakohtu 15.12.2010 määrusega määratud S. M. oma ema N. S. eestkostjaks. Viru Maakohtu 15.06.2011.a. määrusega on antud S. M.le nõusolek piiratud teovõimega eestkostetava N. S. nimel tehingute tegemiseks, milleks on eestkostetavale kuuluva korteriomandi asukohaga: xxx ( registriosa nr 245708) müük.

05.05.2011 Viru Maakohtu määrusega oli eestkostetavale N. S.le määratud esindaja riigi arvel riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta ( ts. asi nr 2-11-6646). Kohus küsis TsMS § 552 alusel linnavalitsuse seisukohta. Kohtla Vallavalitsus on seisukohal, et S. M. avaldus ema N. S.`le kuuluva korteri xxx hüpoteegi lõpetamise kohta on põhjendatud. Kohta Vallavalitsus on seisukohal, et avalduse rahudlamisega saab eestkostja vähendada oma kulutusi korteri käsutamiseks ja emale kvaliteetse ravi –ka sotsiaalteenuste saamiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et avaldaja taotlus on põhjendatud. Kohus loeb esitatud dokumentidega tõendatuks, et avaldaja on piiratud teovõimega täisealise isiku N. S. eestkostja. Viru Maakohtu kinnistusosakonnas on registreeritud kinnistu xxx, registriosa numbriga 245708 N. S. omandis. Korteriomandile on seatud AS Eesti Krediidipanga poolt hüpoteek summas 200 000 krooni. Kohus leiab, et antud tsiviilasjas puudub vajadus riigi õigusabi korras eestkostetavale N. S.le esindaja määramiseks, kuna tsiviilasjas 2-11-6646, kus kohus andis avaldajale nõusoleku eestkostetava kinnisasja võõrandamiseks, oli Viru Maakohtu 05.05.2011 määrusega eestkostetavale esindaja määratud. Perekonnaseaduse ( PKS) § 202 kohaselt, täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 206 lg 1 eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. PKS § 187 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Viru Maakohtu 15.06.2011.a. tsiviilasjas nr 2-11-6646 on kohus kinnisasja korteriomandi asukohaga xxx Kohtla vallas võõrandamiseks nõusoleku andnud eestkostetava õigusi kaitses nimetatud asjas riigiõigusabi korras eestkostetavale määratud esindaja. Kohus leiab eeltoodu alusel, et nõusoleku andmine eestkostetava kiistult hüpoteegi kustutamiseks on eestkostetava huvides ja S. M. avaldus tuleb rahuldada ning talle tuleb anda nõusolek hüpoteegu lõpetamise kohta korteriomandile asukohaga: Järve küla 5a- 22 Kohtla vald.

Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/. Vastavalt TsMS § 172 lg 3, /---/. Isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja

lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda.

Olev Mihkelson Kohtunik Digitaalne allkiri

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.