Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

dental purposes, dental insulating products, medical preparations for dressing and healing wounds.) - Euroopa Ühenduse kaubamärk nr 004402392 ‘MIRACOMPO’ klassis 10 - Euroopa Ühenduse kaubamärk nr 004401493 ‘MIRAFLUORID’ klassides 3 ja 5. Klass 3: Ravimit mitte sisaldavad hambaravis kasutatavad fluoriidlakid ja pastad (Non-medicated fluoride lacquers and pastes for dental purposes). Klass 5: Ravimit sisaldavad hambaravis kasutatavad fluoriidlakid ja pastad (Medicated fluoride lacquers and pastes for dental purposes). - Euroopa Ühenduse kaubamärk nr 003873189 ‘MIRABOL’ klassis 10 - Euroopa Ühenduse kaubamärk nr 003907177 ‘MIRAMASK’ klassis 10 - Euroopa Ühenduse kaubamärk nr 004402418 ‘MIRAPOLISH’ klassis 3 - Euroopa Ühenduse kaubamärk nr 000809999 ‘MIRA-2-TON’ klassides 2, 3 - Euroopa Ühenduse kaubamärk nr 0826832 ‘MIRA-CLIN-P’ klassis 3 - Euroopa Ühenduse kaubamärk nr 0875131 ‘MIRAPLAST’ klassis 5 - Euroopa Ühenduse kaubamärk nr 0872339 Mirapont klassis 5 - Euroopa Ühenduse kaubamärk nr 0866234 ‘MIRAGLU’ klassis 5 - Euroopa Ühenduse kaubamärk nr 0856791 ‘Mira Clean’ klassis 5 - Euroopa Ühenduse kaubamärk nr 000859079 ‘Mirabond’ klassis 5 - Euroopa Ühenduse kaubamärk nr 000848661 ‘MIRACOLD’ klassis 5 - Euroopa Ühenduse kaubamärk nr 004402814 ‘MIRAFILL’ klassis 10 - Euroopa Ühenduse kaubamärk nr 004402806 ‘MIRABOR’ klassis 10 - Euroopa Ühenduse kaubamärk nr 004402665 ‘MIRATRAKT’ klassis 10 - Euroopa Ühenduse kaubamärk nr 004402434 ‘MIRAPULL’ klassis 10 Kostja kasutab tähiseid ‘M’ nii eraldi kui ka kombineeritult muude tähistega, sealhulgas näiteks tähiseid ‘M’ ‘MDENT’, ‘MDENT-O’, ja ‘M-LUX’ kostjale kuuluval kodulehel internetiaadressil www.M24.ee. hambapastadel ja muudel hammaste ja suuõõne hooldustoodetel. Hageja leiab, et kostja selline tegevus rikub hageja kui kaubamärgiomaniku ainuõigusi. Kostja poolt kasutatav tähis ‘M’ nii eraldi kui ka kombineeritult muude tähistega on äravahetamiseni sarnane, sealhulgas assotsieeruv kaubamärgiseaduse § 14 lg 1 p 2 mõttes tema nimele registreeritudvarasemate Euroopa Ühenduse kaubamärkidega nr 003625373 ‘MIRA DENT’ ja nr 003648201 ‘MIRADONT’, nr 004401493 ‘MIRAFLUORID’, nr 000916431‘MIRADENT’ ja rahvusvahelise kaubamärgiga nr 826902 ‘MIRA DENT’.

Kaupade loetelu sarnasuste hindamisel tuleb arvesse võtta kõiki nende kaupadega seonduvaid asjakohaseid faktoreid. Nendeks on muuhulgas kaupade või teenuste olemus, otstarve ja kasutusviis ning samuti see, kas kaubad konkureerivad teineteisega või täiendavad teineteist( C39/97, p 23). Kõnealused kaubad on hageja hinnangul sama laadi, neil on sama eesmärk, otstarve, mõlemad on suunatud samadele tarbijatele, mõlemad kasutavad samu turustuskanaleid, ning nad on konkureerivad teineteisega. Kaubad on seega kokkulangevad- osaliselt identsed, osaliselt samaliigilised. Arvestades, et antud juhul on kaubamärkidega tähistatavad kaubad osaliselt identsed, osaliselt samaliigilised, suureneb kaubamärkide äravahetamise tõenäosus veelgi. Tarbija võib eeldada, et kaubamärkidega tähistatud tooted pärinevalt samalt ettevõttelt või temaga majanduslikult seotud ettevõttelt. Hageja kaubamärgi sõnaline kaitstav osa ‘MIRA’ on eristusvõimeline tähis ja läbi laialdase kasutamise erinevate kaubamärkide koosseisus seostub tarbijale üksnes hagejaga ja tema poolt pakutavate toodetega. Kostja poolt kasutatav tähise ‘M’ nii eraldi kui ka kombineeritult muude tähistega kasutamisega võidakse seega ebaausalt ära kasutada või kahjustada hageja kaubamärgi eristusvõimet, omandatud mainet. Nizza kaupade ja teenuste klassifikaator on loodud administratiivseks otstarbeks. See tähendab, et erinevatesse klassidesse võivad kuuluda samaliigilised kaubad võiteenused ning vastupidi samas klassis võivad olla ka täiesti erinevad kaubad võiteenused. Asjaolu, et antud juhul on hageja mitmed kaubamärgid lisaks klassile 3kaitstud ka klassis 5, 10 jne, ei tähenda seega automaatselt, nagu ei saaks nende kaubamärkidega arvestada. Apteegist saab osta nii klassi 3 kui ka 5 kuuluvaid tooteid (nt hambapastasid), st nii tavalisi kui meditsiinilisi, samamoodi kui mitmetes erinevates kauplustes on müügil nii tavalised kui ka nt erinevad põletikuvastased klassi 3 ja 5kuuluvad tooted (nt hambapastad). Lisaks ei ole tavaline tarbija sageli piisavalt teadlik, millise toote puhul on tegemist meditsiinilise tootega (nt meditsiinilise iseloomuga hambapastad) ning millisel puhul mitte (nt erinevate tootjate pooltpakutavad hambapastad). Nii või teisiti on näiteks meditsiinilise iseloomuga hambapastad samaliigilised mittemeditsiiniliste hambapastadega jne, mistõttu käesolevas asjas võrreldavate kaubamärkidega kaetud kaubad klassis 3 ja 5 on kindlasti samaliigilised. Kostja poolt kasutatavad tähised on eksitavad ka konkurentsiseaduse mõttes, kuna selle pinnal tekib väärarusaam nagu kuuluks kostja hagejaga seotud nn ettevõtete gruppi. Konkurentsiseaduse alusel kujutab hageja kaubamärkidega sarnaste tähiste kasutamine kostja poolt endast kõlvatut konkurentsi. Konkurentsiseaduse § 50 lg 1 p 1 ja lg 2 ja § 51 järgi on eksitava teabe avaldamine keelatud. Seejuures eksitava teabena võib käsitleda ka sellist informatsiooni, mis võib tarbijates luua mulje, et hageja ja kostja vahel on tihedad ärisidemed. Kostja poolt enda esitlemine hagejale kuuluva sarnase tähise all on käsitletav kaubamärgi eristusvõime ja maine ärakasutamisena. Kostja püüab läbi hageja kaubamärkidega sarnaste tähiste kasutamise läbi teenida õigustamatult kasu hageja kaubamärkide eristusvõime ja reputatsiooni arvelt kandmata seejuures ise kaubamärgi väljaarendamise ja edendamisega seotud kulutusi. Hageja palub kohustada kostjat lõpetama tähise M kasutamine nii eraldi kui ka kombineeritult muude tähistega, nimelt tähiste M; MDENT; MDENT-O; M LUX kasutamine klassi 3 ja 5 kuuluvate hambapastade ja teiste hammaste ning suuõõne hooldustoodete tähistamisel, samuti kohustada kostjat hoiduma tähise M kasutamisest nii eraldi kui ka kombineeritult muude tähistega, nimelt tähiste M; MDENT; MDENT-O; M LUX kasutamisest klassi 3 ja 5 kuuluvate hambapastade ja teiste hammaste ning suuõõne hooldustoodete, neelu-ja huulehooldustoodete tähistamisel tulevikus ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt kantud menetluskulud vastavalt esitatavale menetluskulude nimekirjale.

KOSTJA JA KOLMANDA ISIKU VASTUVÄITED

Kostja ja kolmas isik vaidlevad hagile vastu. Kolmandale isikule kuulub registreeritud kaubamärk „M LUX + kuju“ , mille osas tegi Patendiamet otsuse Eestis õiguskaitse andmiseks ja sellekohane teade oli Kaubamärgilehes avaldatud juba 01.

2-kuulise tähtaja jooksul vastuväiteid sellele ei esitatud. Seega sai kolmanda isiku kaubamärk Eestis õiguskaitse juba 01.01.2006 (lisaks lisaks sellele tagasiulatuv õiguskaitse arvates registreerimistaotluse esitamisest). Kostja ja kolmas isik möönavad, et hageja on algatanud käesolevast eraldi hagi kaubamärgiomaniku ZAO M-M vastu (Harju Maakohus, tsiviilasi nr 210-4450), kuid selles vaidluses jõustunud kohtulahendit, millega kohus oleks kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistanud, ei ole. Seega on kostjal ja kolmandal isikul õigus kasutada Eestis kaubamärki „M LUX + kuju“. Kostja ei ole tegutsenud ebaausalt. ZAO M-M sai oma toodete müügiks Eesti Vabariigi territooriumil juba 1999.aastal ning kataloogid M-toodete tutvustamiseks olid koostatud ja neid levitatud juba hiljemalt 2003. aastal. Kostja kasutas alates 19. 12. 2002 domeeninime M-luxe.ee ja arvates 29. 08. 2002 domeeninime M24. ee. Kostja alustas äriühinguna oma tegevust 2002. aastal, enne seda turustas ZAO M-M tooteid Eestis FIE Jelena Iljina, kes on kostja omanik ja juhatuse liige. Seega sisuliselt alustas kostja vaidlusaluste kaupade Eestisse toomist ja levitamist juba ligi kümme aastat tagasi. Kostja ja kolmas isik on seisukohal, et käesolevas vaidluses ei ole asjakohased võrreldavad kaubamärgi, mis ei ole registreeritud klassis 3. Hageja kaubamärgid `mira X dent`, `miradent, `MIRA-CLIN-P` on kõik kombineeritud kaubamärgid. Ilmselgelt ei saa pidada omavahel sarnasteks ühelt poolt sõnalist kaubamärki ja teiselt poolt kombineeritud kaubamärki. Vastandamisel lähtumine vaid ühest osast kombineeritud kaubamärgist ei ole põhjendatud. Teoreetiliselt oleks arvestatav kostja kaupade tähistele hageja niisuguste kaubamärkide vastandamine nagu `MIRAFLUORID`, `MIRAPOLISH` ja `MIRA-2-TON. Hageja on oma võrdluse rajanud vaid ühele osale ühesõnalisest kaubamärgist, eraldades nendest sõna `MIRA`. See ei ole aktsepteeritav ega põhjendatud. Tarbija tajub aga alati tähiseid tervikuna. Hageja kaubamärkidest esimese registreerimistaotlus esitati alles 2003.aasta mais ehk kaks aastat hiljem arvates kostja poolt tähisega `M` (ka/või slaavi t) tähistatud toodete Eestisse toomisest ja siin turustamisest. Puudub mis tahes alus rääkida hageja kaubamärkide ebaausast kasutamisest, seda enam maine või eristusvõime ärakasutamisest millegi sellise puhul, mida ei olnud veel olemaski. Hageja on märkinud konkreetsete kaubamärkidena, mida ta on võrrelnud, vaid `MIRA DENT` (märge eksitav, nr 003625373 on tegelikult õiguskaitse saanud kombineeritud kaubamärgina, mis omab olulist tähtsust), nr 000916431 `MIRA DENT` (ka see on tegelikkuses kombineeritud, aga mitte sõnaline kaubamärk ja sisuliselt identne eelmisega, vahe vaid selles, et üks on EÜ kaubamärk ja teine rahvusvaheline registreering), `MIRADONT`, `MIRAFLUORID` ja rahvusvaheline kaubamärk `MIRA DENT`. Kostja arvates tuleb arvesse võetavaid hageja kaubamärke võrrelda kostja tähiste suhtes ükshaaval ja eraldi, aga mitte kogumis, sest hageja kaubamärgid erinevad üksteisest oluliselt. Ühes reas kulgevat sõnalist tähist ja kombineeritud tähist ei ole alust pidada äravahetamiseni sarnasteks ega assotsieeruvateks. Hageja on rajanud oma põhistuse vastandatavatest tähistest ühe osa meelevaldsele eraldamisele ja sõna MIRA võrdlemisele kostja kombineeritud kaubamärgi ühe osaga, so sõnaga M. Kostja möönab, et ainuüksi sõnade MIRA ja M võrdlemisel võiks asuda seisukohale, et tegemist on sarnaste kaubamärkidega, millised tarbijate jaoks võivad olla assotsieeruvad. Kaubamärgi koosseisus olevad mittekaitstavad osad on üks osa kaubamärgist tervikuna. Kaubamärkide sarnasuse hindamisel tuleb lähtuda terviklikust kaubamärgist. Alusetu on ka hageja see väide, et mis tahes võrreldavate kaubamärkide puhul tuleks alati lähtuda eelkõige kaubamärkide algusosadest, ning kuna algusosad on väga sarnased (kostja ei nõustu hageja väitega, et sõnade algusosad on sisuliselt identsed; identne = samane, võrdne), siis on tõenäoline, et tarbijaskond võib võrreldavad kaubamärgid ka tervikuna omavahel ära vahetada.

Hageja ja kostja toodete turustuskanalid on erinevad. tähiste assotsieerumise ja segiaetavuse tõenäosuse hindamiseks on oluline ka turustuskanalite ja sellest tuleneva tarbijate grupi arvesse võtmine. Veebilehe www.hagerwerken.de/dentalproducts/n21582/Estonia/ kohaselt on hageja edasimüüjateks Eestis 5 firmat, need on DAB OÜ, HK OÜ, I.L. HD Ltd, MD AS ja P OÜ. Kõikide nimetatud äriühingute nimedes sisaldub nimi, mis viitab hambaravile ehk meditsiini valdkonnale. Kostja esitas kõigile hageja edasimüüjatele päringu seonduvalt hageja 5-14 kaubamärgiga. DAB OÜ, HKOÜ ja MD OÜ vastasid, et küsitud tooteid on nendelt võimalik osta, kuid kohest ostuvõimalust selgitasid erinevalt (nt on võimalik; hetkel laos ei ole, kuid saame tellida; P OÜ viitas oma vastuses kataloogile ja tellimiskoodidele). I.L.HD Ltd vastas, et küsitud kaupu saab arvatavasti osta Tartu firmast MD (ka selle firma nimi viitab otseselt meditsiinile ja täpsemalt hambaravile).P OÜ teatas vastuseks päringule muuhulgas ka järgmist: kindlasti ei müüda neid asju kaubanduskeskustes, vaid meil ja võib olla veel mõnes väiksemas firmas. Kostja turustab oma tooteid võrkturundussüsteemis. Mis puutub Estonia pst 3 asuvatesse äriruumidesse, siis seal ei müü kolmanda isiku tooteid kostja. Lisaks sellele ei ole ka tegemist kauplusega, vaid võrkturustussüsteemi osaga, kus võrkturustajad saavad tutvuda võimalike toodetega, kataloogiga, milles ka iga toote puhul on näidatud tellimiskood. Ühes ruumis on vaid üks laud ja väike näidisteriiul. Näidiste olemasolu ja võimalus üksikud näidiseid ka osta, ei anna veel alust rääkida kauplusest või müügipunktist tavatähenduses. Lisaks sellele tegutseb samal üüritava pinnal, kuid teises ruumis, kosmeetik. Oluline on antud juhul ka see, et hageja kaupu ei turustata Eestis, kui siis ehk ainult väga vähesel määral, mistõttu on tegemist Eesti tarbijale tundmatu tähisega. Ka erinevad otsingumootorid nagu nt Google ja Neti ei anna eesti internetilehekülgede otsingu teostamisel sõnaühenditega miradent, miradont, miratrakt jne või sõnaga „mira“ mingeid tulemusi, mis viitaks hagejale ja/või hageja kaubamärkidele. Kostja poolt Eestis turustatavad kolmanda isiku toodete pakendid on alati vähemalt ühe ühise olulise disainielemendiga.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus kuulas kohtuistungil ära poolte seisukohad ja lahendas asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Pooled ei vaidle kaubamärkide kuuluvuse üle, samuti ei selle üle, et hageja kaubamärkidest on kostja kasutuses olevate kolmanda isiku kaubamärgi (edaspidi kostja kaubamärk) suhtes prioriteetsed sõnalised kaubamärgid „MIRA X DENT“, „MIRA DONT“ , „MIRA-2-TON“ ja kombineeritud tähis „MIRA X DENT+ kuju“. KaMS § 14 lg 1 p 2 sätestab, et kaubamärgiomanikul on õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses: õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga. Kohtu arvates tuleb käesolevas asjas vaadelda üksnes hageja sõnalisi kaubamärke „MIRA X DENT“, „MIRA DONT“ , „MIRA-2-TON“ ja kombineeritud tähist „MIRA X DENT+ kuju“ registrisse kantud kujul ning kostja kaubamärke M; MDENT; MDENT-O; M LUX+ kuju hambapastade ja teiste hammaste ning suuõõne hooldustoodete tähistamisel. Samuti tuleb analüüsida üksnes nende kaubamärkide kaubaklasse osas, mida hageja on vaidlustanud st hambapastad ja teiste hammaste ning suuõõne hooldustooted. Esmalt võtab kohus seisukoha kaupade sarnasuse suhtes ning seejärel kaubamärkide sarnasuse suhtes. Hageja on vaidlustanud kaubamärkide kasutamise klaasides 3 ja 5 nimetatud kaupade suhtes. Kostja kasutab kolmanda isiku nimele registreeritud kaubamärke üksnes klaasis 3 st

mittemeditsiiniliste hambapastade ja suuhügieeni toodetel. Kohtu arvates tuleb lähtuda vaid klassis 3 registreeritud märkidest, mitte teistest klassides registreeritud märkidest, sest meditsiinilised ja mittemeditsiinilised tooted on oma olemuselt erinevad. Kaupade asendatavusest lähtuvalt ei ole võimalik asendada meditsiinilist toodet mittemeditsiinilisega, samuti on nende tarbija erinev. Meditsiiniliste toodete turustamine ja ostmine toimub reeglina kas arsti ettekirjutusel või apteegis, hageja toodete tarbijateks on meditsiiniliste toodete puhul vastava ala professionaalid ning nende turustamine ei toimu kaupluses samas kui kostja tooted on mõeldud laiale tarbijaskonnale. Kohtu arvates ei ole tegemist sama tarbijaskonnaga ja sellest tulenevalt ei ole ka tooted samad. Hageja on oma kaubamärgid kaitsnud klassis 3 ravimit mittesisaldavate hambahügieeni toodete suhtes, mis nähtub kohtule esitatud registreeringust. Nii hageja kui kostja kaubamärgid on kaitstud hambapastade suhtes. Hambapulber- ja pasta on hambahügieenitoode ning seetõttu tuleb analüüsida ka kaubamärkide sarnasust. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud internetiväljavõtetega on tõendatud, et kostja tooteid müüakse võrkturunduse kaudu ning hageja tooteid meditsiinikaupade müügiga tegelevate edasimüüjate vahendusel, kuid üksnes turustamiskanalite erinevus ei tee hageja ja kostja hambahügieenitooteid erinevateks. Turustamiskanalite erinevus piirab kohtu arvates hageja ja kostja kaubamärkide üksteisega assotsieerumise võimalusi. Kaubamärkide sarnasuse hindamisel tuleb hinnata nende visuaalset, sõnalise osa foneetilist ja semantilist sarnasust. Oluline on hinnata märke tervikuna, mis ei tähenda, et analüüsida ei tuleks märkide erinevaid detaile eriti nende domineerivaid osasid. Hageja sõnaliste kaubamärkide „MIRA X DENT“, „MIRA-2-TON“ ja „MIRA DONT“ ning kombineeritud märgi „MIRA X DENT+ kuju“ sõnaline osa „MIRA“ on kohtu arvates visuaalselt sarnane kostja vaidlusaluse märgi sõnalise osaga „M“, kuid sõnad on foneetiliselt erinevad, eesti keeles on kostja kaubamärk hääldamisel „r“ tähe osas rõhuline mis teeb selle eristatavaks. Semantilist tähendust sõnalistel osadel „MIRA“ ja „M“ ei ole. Märkide eristatavust suurendavad ka hageja märkidel olevad tähed ja numbrid ning kombineeritud märgi kujunduselement. Kohus leiab, et kogumis ei ole hageja ja kostja kaubamärgid nii sarnased, et kostja kaubamärk assotsieeruks hageja kaubamärkidega ja võiks tuua kaasa tarbijate poolt kaubamärkide äravahetamise. Kostja kaubamärgi sõnaline osa „M“ on ühtlasi ka kostja ärinimi, mis on registritunnistuse kohaselt äriregistrisse kantud varem kui hageja on oma kaubamärgid registreerinud. Kohus leiab, et kostjal on olemas varasem õigus, millel tugineda ning ärinime kasutamist kaubamärgi osana ei saa hageja seetõttu kostjal keelata. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hageja kanda. Menetluskulude summaliseks kindlaksmääramiseks tuleb TsMS § 174 lg 1 järgi esitada taotlus 30 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest lahendi teinud maakohtule. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.