Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-11-21301
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. august 2011. a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marge Tamme
Kohtuasi
AS Swedbank hagi M. K. vastu 1 399,55 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Hagihind 1 090,30 eurot
Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Kirjalik menetlus Hageja: Hageja esindaja: Kostja:
AS Swedbank (RK 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn) Marge Goldberg (volikirja alusel, e-post [email protected] ) M. K. (i.k. xxx, viimane teadaolev elukoht xxx; tegelik elukoht teadmata)
Viru Maakohtu menetluses on AS Swedbank hagi M. K. vastu 1 399,55 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20.09.2007 laenulepingu nr. 07-171954-VL summas 1 917.35 eurot (30 000 krooni), intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 11.10.2010. Kostja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi iga kuu 10. kuupäeval. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 11.12.2008. 06.03.2009 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise ja võla nõude kirja. 22.04.2009 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja võlgnevusi tasunud. 23.05.2006 sõlmisid hageja ja kostja arvelduskrediidi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse arvleduskrediid numbriga 06-081817-KP, krediidilimiidiga 159.78 eurot (2 500 krooni), intressimääraga 19%. Kostja jättis täitmata lepingust tulenevad kohustused. 06.03.2009 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise ja võla nõude kirja. 30.09.2010 esitas hageja kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mille kohus jättis 04.03.2011 määrusega rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kostjale kätte toimetada. Hageja märkis, et sai määruse kätte 07.04.2011. Peale võlgnevuse ja sellele lisanduva viivise palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud, sh, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 255.64 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 47.93 eurot (750 krooni), samuti palus hageja välja mõista viivise põhinõudelt ja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras.
Maakohus saatis korduvalt kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagiavalduses märkis hageja kostja M. K.
elukohaks Maidla tee 20, 43124 Kiviõli. Rahvastikuregistri andmetel elab kostja hagiavalduses märgitud aadressil. Ida Prefektuuri 23.05.2011 vastuse kohaselt on politseile kostja M. K. asukoht teadmata. Kohtul ei õnnestunud kostjale märgitud aadressidel menetlusdokumente kätte toimetada, kohtudokumendid tagastati märkega „ei ela sellel aadressil“. Maksu- ja Tolliameti väljatrüki kohaselt kostja ei tööta. Seoses sellega, et kostja M. K. tegelik asukoht oli teadmata, toimetati hagimaterjalid kostjale kätte avalikult, avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 02. juunil 2011.a. Kostjale selgitati hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.
Kohus tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude 1 399,55 euro ulatuses. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast, välja jätta. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 100, § 101, § 108, § 113, § 128. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 1 399,55 eurot ja viivis alates 06.05.2011.a kuni põhinõude (1 090,30 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174` lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud täies ulatuses. Hageja on hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu summas 255,64 eurot ja riigilõivu menetlusdokumendi kättetoimetamise eest väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 6,39 eurot. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt riigilõivu 47,93 eurot. Pärnu Maakohtu 04.03.2011 kohtumäärusega on maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetud rahuldamata, sest makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Hageja märkis, et sai määruse kätte 07.04.2011. Kohtute Infosüsteemist (KIS) nähtub, et määrus jõustus 07.04.2011. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 06. mail 2011. Vastavalt TsMS § 144 p 7, kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. TsMS § 483 lg 6 kohaselt, kui kiirmenetluses taotletud makseettepaneku kättetoimetamisega võlgnikule oleks järgitud tähtaega või katkestatud või peatatud aegumine, loetaks avalduse rahuldamata jätmisel tähtaeg järgituks või aegumine katkenuks või peatunuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest alates, kui asja lahendamist jätkatakse hagimenetluses või kui avaldaja esitab samas nõudes hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi toimetatakse kostjale kätte. Kuna hagi on esitatud 06. mail 2011, s.o ühe kuu jooksul maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise määruse kättetoimetamisest hagejale, tuleb maksekäsu kiirmenetluse kulud lugeda tsiviilasja nr 2-11-21301 kohtuväliste kulude hulka ning hageja taotlus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud 47,93 eurot riigilõivu väljamõistmise osas tuleb rahuldada. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 309,99 eurot ja viivise menetluskuludelt (309,99 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. TsMS § 177 lg 2 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv kogusummas 309,99 eurot (sh. hagi esitamisel tasutud riigilõiv 255,64 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 47,93 eurot ja menetlusdokumendi kättetoimetamise eest väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu tasutud riigilõiv 6,39 eurot), samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (309,99 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.
Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
Marge Tamme Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.