(Tagaseljaotsus)
Kohtuasja number
2-10-65472
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. august 2011, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Evi Kool
Kohtuasi
Swedbank AS hagi M. T. vastu võlgnevuse 2192,75 eurot ja lisanduva viivise nõudes.
Hagihind
1627,16 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
Swedbank AS ( RK 10060701)
Hageja esindaja:
Silva Kark ( volikirja alusel) e-post: [email protected]
Kostja:
M. T. ( IK xxx, viimane teadaolev elukoht; xxx)
Resolutsioon
intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub seitse protsenti aastas.
Viru Maakohtu menetluses on Swedbank AS hagi M. T. vastu võlgnevuse 2192,75 euro ( 34309,14 krooni) ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja Teleteenuste lepingu, mis oli seotud kostja arvelduskontoga. 04.05.2006 sõlmisid hageja ja kostja vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse MC Standard Rev, mis oli seotud limiidikontoga ja teenindava arvelduskontoga ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 4000 krooni ulatuses ning intressimääraga 16% aastas. Tagatiseks oli kostja igakuine laekumine. Hageja ja kostja leppisid lepingu sõlmimisel kokku, et kostja kohustub kasutuses oleva krediidilimiidi eest tasuma intressi makseid iga kuu 8- ndal kuupäeval. Kostja jäi 08.08.2009 intressi maksete tasumisega võlgnevusse. Kostja võlgnevus seisuga 23.12.2010 moodustab hageja ees summas 2192,75 eurot ( 34309,14 krooni) millest võlgnevuse põhiosa moodustab 1627,16 eurot ( 25459,58 krooni) intress summas 3710,34 eurot ( 5794,56 krooni) ja põhiosa viivis summas 195,25 eurot ( 3055 krooni). Peale võlgnevuse ja sellele lisanduva viivise palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud, sh, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 389,85 eurot. Hageja palus välja mõista viivise põhinõudelt ja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras
Maakohus saatis korduvalt kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagiavalduse kohaselt on kostja elukohaks „ xxx“. Kohus saatis korduvalt kostjale hagimaterjalid aadressidele xxx, hagimaterjalid on kohtule tagastatud märkega“ saaja ei viibinud kohal“. Rahvastikuregistri andmetel elab kostja M. T. aadressil xxx, Ida—Virumaa. Politseiprefektuuri 29.03.2011 teate kohaselt ei ela kostja aadressil; xxx“ ja politseil on kostja M. T. asukoht teadmata. Seoses sellega, et kostja M. T. tegelik asukoht oli teadmata, toimetati hagimaterjalid kostjale kätte avalikult, avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 16. mail 2011.a. Kostjale selgitati hagimaterjalide
kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.
Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 100, § 101, § 108, § 113, § 128. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 2192,75 eurot.
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174` lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esindaja on hagiavalduses esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamiselt 383,46 eurot ( 6000 krooni) ja kohtudokumentide edastamiselt väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 6,39 eurot (100 krooni), kokku 389,85 eurot ( 6100 krooni). Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks riigilõiv 389,85 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud täies ulatuses. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud alljärgnevalt: välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud summas 389,85 eurot ja viivis menetluskuludelt ( 389,85 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv kogusummas 389,85 eurot (sh. hagi esitamisel tasutud riigilõiv 383,46 eurot ja ametlikud teadaanded avaldamise riigilõiv 6,39 eurot), samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (389,85) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.
Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
Evi Kool Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.