(Tagaseljaotsus)
Kohtuasja number
2-11-28362
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. august 2011, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Evi Kool
Kohtuasi
AS Swebank hagi M. M. vastu võlgnevuse 1 457,08 euro ja lisanduva viivise nõudes.
Hagihind
1 195,88 eurot.
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
AS Swedbank ( RK 10060701)
Hageja esindaja:
Anneli Arusalu ( volikirja alusel) e-post: [email protected]
Kostja:
M. M. ( IKxxx elukoht; xxx)
Resolutsioon
Viru Maakohtu menetluses on AS Swedbank hagi M. M. vastu võlgnevuse 1457,08 euro ja lisanduva viivise nõudes ning menetluskulude hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja tudengikaardi ja arvelduskrediidi lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse deebetkaardi arvelduskrediidilimiidiga 3000 krooni ( 191,73 eurot). Arvelduskrediit võimaldas kostjal teha tehinguid kasutades arvelduskonto negatiivset saldot krediidisumma ulatuses. Kosja tegi kaardiga tehinguid, kuid kasutatud krediidilimiidi jättis kostja maksepäeval tagastamata ja kasutatud krediidilimiidilt intressi tasumata. Sellega rikkus kostja lepingust tulenevat maksekohustust. 13.06.2011 seisuga moodustab kostja lepingust 1 tulenev võlgnevus hageja ees kokku 221,98 eurot, millest põhiosa 191,73 eurot, intress 14,20 eurot, viivis 16,05 eurot. 26.05.2004 sõlmisid hageja ja kostja teleteenuste lepingu, mis oli seotud kostja arvelduskontoga ning mille alusel võimaldas hageja kostjale internetipanga teenuse kasutamist. 25.09.2008.a. sõlmisid hageja ja kostja internetipanga vahendusel väikelaenulepingu, mille kohaselt võimaldas hageja kostjale laenu summas 1 278,23 eurot. Kostja ei tasunud tähtaegselt võlgnevusi ja hageja luges lepingu alates 19.05.2010 üles öelduks. Kostjal on tänaseni hagejale tasumata lepingu 2 laenujääk summas 1 004,15 eurot. 13.06.2011 seisuga ei ole kostja võlgnevust hagejale tasunud, mistõttu moodustab kostja lepingust 2 tulenev võlgnevus hageja ees kokku 1 235,10 eurot, millest põhiosa 1 004,15 eurot, intress 143,30 eurot, viivis 87,65 eurot. Peale võlgnevuse ja sellele lisanduva viivise palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud. Hageja palus välja mõista viivise põhinõudelt ja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras
Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas 20 päeva jooksul kirjalikult vastama. Hagimaterjalid on kostjale M. M.`le kätte toimetatud 22.06.2011 TsMS § 322 lg 1 järgi ettenähtud korras (pereliikme kaudu). Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.
Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid toimetati kostjale M. M.`le kätte pereliikme ( venna) kaudu. TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale vähemalt 14- aastasele isikule. Seega loetakse hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 100, § 101, § 108, § 113, § 128. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 1457,08 eurot.
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174` lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud. Hageja on hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu kogusummas 255,64 eurot. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt riigilõivu 47,93 eurot Pärnu Maakohtu 27. mai 2011 kohtumäärusega ( tsiviilasi nr 2-11-2014) on maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetud rahuldamata, sest makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 17.juunil 2011. Vastavalt TsMS § 144 p 7, kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. TsMS § 483 lg 6 kohaselt, kui kiirmenetluses taotletud makseettepaneku kättetoimetamisega võlgnikule oleks järgitud tähtaega või katkestatud või peatatud aegumine, loetaks avalduse
rahuldamata jätmisel tähtaeg järgituks või aegumine katkenuks või peatunuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest alates, kui asja lahendamist jätkatakse hagimenetluses või kui avaldaja esitab samas nõudes hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi toimetatakse kostjale kätte. Kuna hagi on esitatud 17. juunil 2011, s.o vähem kui üks kuu peale maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise määruse kättetoimetamisest hagejale, saab maksekäsu kiirmenetluse kulud lugeda tsiviilasja nr 2-11-2014 kohtuväliste kulude hulka ning hageja taotlus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud 47,93 eurot riigilõivu väljamõistmise osas tuleb rahuldada. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud alljärgnevalt: välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. TsMS § 177 lg 2 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kogusummas 303,57 eurot (sh. hagi esitamisel tasutud riigilõiv 255,64 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 47,93 eurot), samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (303,57 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.
Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
Evi Kool Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.