Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

13.07.2011.a Tartu Maakohtu Valga kohtumajale esitatud hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostja ebaseaduslikust valdusest hagejale kuuluva korteriomandi (xxxxxx-xx, Valga linn) väljaandmist ning võlgnevuse tasumist summas 987,76 eurot kõrvalkulude nõudes. Valga linn (lepingu sõlmimise ajal oli linna asemel lepingupooleks xxxxxxxxxxxxxxx) sõlmis R. A. 11. jaanuaril 1996.a eluruumi üürilepingu korteri (aadressil xxxxxx-xx, Valga) kasutamiseks. Leping sõlmiti X 13. aprilli 1995.a korralduse nr. 205 alusel, millega otsustati käesolev korter anda R. A. üürile tööandja eluruumina. Üürilepingu tähtajaks oli töölepingu lõppemine Xele alluvates struktuurides. R. A. tööleping Xega lõppes 31. märtsil 2011. a, millest tulenevalt oli R. A. üürilepingu punkti 2.2.7 järgi kohustus vabastada eelnimetatud eluruum ühe kuu jooksul alates töösuhte lõppemisest. Viimast aga R. A. , vaatamata X meeldetuletusele, teinud ei ole. Kuna nimetatud korteri omandiõigus kuulub jätkuvalt Valga linnale, siis soovib ta hagejana käesoleva vindikatsioonihagi alusel korterit R. A. valdusest välja nõuda. Lisaks on R. A. vaatamata oma lepingust tulenevale kohustusele jätnud Valga linnale mitmel korral tasumata eluruumi kõrvalkulude eest (kommunaalteenused), mille linn oli sunnitud võlgniku eest ise ära tasuma. Käesoleva aja seisuga on R. A. võlgnevus Valga linnale 987 eurot ja 76 senti.

MENETLUSE KÄIK

TsMS § 306 lg 5 kohaselt peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 307 lg 1 alusel, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega (tl 33). Menetlusdokumendid on kostjale allkirja

vastu kätte toimetatud väljastusteatelt nähtuvalt 21.07.2011.a Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Käesoleval juhul juhul puuduvad kohtu hinnangul TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Hageja on kohtule nõude põhistamiseks esitanud tõenditena järgmised ärakirjad: 1) 11.01.1996.a sõlmitud üürileping nr 5 (tl 8-11); 2) Valga Linnavalitsuse 13.04.1995.a korraldus nr 205 (tl 12); 3) Valga linna 31.03.2011.a meeldetuletus eluruumi vabastamise ja võlgnevuse tasumise kohta (tl 13); 4) 11.02.2010.a arve nr 191-10 summas 148,54 eurot (tl 15); 5) 11.03.2010.a arve nr 369-10 summas 110,93 eurot (tl 16); 6) 12.04.2010.a arve nr 52210 summas 99,20 eurot (tl 17); 7) 11.05.2010.a arve nr 705-10 summas 61,54 eurot (tl 18); 8) 14.06.2010.a arve nr 839-10 summas 43,09 eurot (tl 19); 9) 06.08.2010.a arve nr 1133-10 summas 31,97 eurot (tl 20); 10) 07.09.2010.a arve nr 1256-10 summas 32,69 eurot (tl 21); 11) 06.10.2010.a arve nr 1439-10 summas 47,20 (tl 22); 12) 22.11.2010.a arve nr 1695-10 summas 86,56 eurot (tl 25); 13) 08.12.2010.a arve nr 1832-10 summas 99,22 eurot (tl 24); 14) 12.01.2011.a arve nr 42-11 summas 144,01 eurot (tl 25); 15) 08.04.2011.a arve nr 502-11 summas 106,19 eurot (tl 26); 16) 10.05.2011.a arve nr 672-11 summas 70,35 eurot (tl 27); 17) 07.06.2011.a arve nr 903-11 summas 36,36 eurot (tl 28); 17) kostja on tasunud: 29.12.2010.a summa 10,09 eurot, 28.02.2011.a summa 60 eurot, 31.03.2011.a summa 60 eurot (tl 14). AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku hagi asja õigusliku aluseta valdava isiku vastu on suunatud nii omandiõiguse tunnustamisele kui ka asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest omaniku valdusse. Seega saab omanik nõuda vindikatsioonihagiga asja välja isikult, kes vabatahtlikult ei ole nõus asja tagastama. VÕS § 292 lg 1 alusel peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma ka muid üüritud asjaga seotud kokkulepitud kulusid (kõrvalkulud). Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 294 kehtestab dispositiivse eelduse, mille kohaselt tuleb asja kasutamise eest ja kommunaalteenuste osutamise eest tasuda pärast kokkulepitud ajavahemiku möödumist. Poolte vahel sõlmitud 11. jaanuari 1996.a eluruumi

üürilepingu alusel kohustus kostja tasuma lepingu punkti 2.2.2 kohaselt kommunaalteenuste eest iga kuu 20. kuupäevaks.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Samuti sätestab VÕS § 82 lg 1, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, on VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 115 lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohus on seisukohal, et hageja esitatud nõuded korteriomandi väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest ning tasumata kõrvalkulude osas tuleb rahuldada.

Menetluskulud TsMS §173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda.

Hele Ilisson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.