Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

võrra (laenulepingu lisa 4). Vastavalt 06.07.2006 laenulepingule ja selle lisale 4 oli SIA-le C antud laenu summas kokku 675 353,21 euro, so 10 566 981 krooni. Otsused laenu andmise ja suurendamise kohta olid vastu võetud COÜ (pankrotis) juhatuse poolt ning osanike otsuseid laenu andmise ja suurendamise kohta tehtud ei olnud. Antud laenuleping ja selle lisad oli kinnitatud alles 25.03.2009 ja 05.05.2009 osanike koosolekul kolme osaniku poolt, so DKi, TAja JMpoolt. Hagejad on 06.07.2006 sõlmitud laenulepingute ja hiljem sõlmitud lisadega tutvunud 17.03.2009. COÜ (pankrotis) juhatus võimaldas antud dokumentidega tutvuda pärast seda, kui kohtu 15.10.2008 määrusega (tsiviilasi nr 2-08-15141) kohustati COÜ (pankrotis) esitada hagejatele dokumendid ja informatsioon antud tehingu kohta ning pärast seda, kui kohtutäitur pöördus kohtusse taotlusega määruse sundtäitmiseks. Osa dokumentidest ja informatsioonist, mis COÜ (pankrotis) pidi hagejatele esitama nimetatud määruse kohaselt on käesoleva hetkeni üleandmata. COÜ (pankrotis) juhatus on 2007 majandusaastal ilmse põhjendusteta ja aluseta kandnud maha osaühingu ja selle tütarettevõtte SIA Cvahel 06.07.2006 sõlmitud laenulepingust tuleneva COÜ (pankrotis) laenu, kokku summas 9 556 573 krooni. 2007 majandusaruande kohaselt oli laen allahinnatud 0 kroonini seoses väidetava kohtuasjaga. COÜ (pankrotis) 2007 majandusaasta aruanne ei olnud auditeeritud, kuid vastavalt EYBAS arvamusele oli COÜ (pankrotis) 2007 majandusaasta aruande audiitorkontroll kohustuslik. 25.03.2009 kutsus osaühingu juhatus kokku osanike koosoleku, mille päevakorras oli 06.07.2006 sõlmitud laenulepingute ja nende lisade kinnitamine. Hagejad on 17.03.2009 esitanud osanikele ja juhatusele nõude, milles palusid esitada enne koosoleku toimumist laenulepingute ja selle lisadega seotud informatsiooni. Juhatus ei ole sellele nõudele reageerinud ning kolm osanikku - DK, TAja JMon hääletanud otsuse vastuvõtmise poolt esitamata täiendavat informatsiooni hagejatele. 05.05.2009 oli juhatus kokku kutsunud järjekordse osanike koosoleku, mille päevakorraks oli 06.07.2006 sõlmitud laenulepingute ja nende lisade kinnitamine. Juhatus ei ole esitanud hagejatele dokumentatsiooni seoses kinnitatavate lepingute ega selle lisadega. Hagejad osundavad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 26 lg 1, § 31 lg 5, § 138 lg 1, 2, § 65, äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 1, § 168 lg 2, § 135 lg 3 ning võlaõigusseaduse (VÕS) §127 lg 1. TsÜS-i ja ÄS-i regulatsioonist tuleneb juriidilise isiku vastutus tema organi, so juhatuse ja/või üldkoosoleku poolt ülesannete täitmisel/mittetäitmisel tekitatud kahju eest. COÜ (pankrotis) juhatus ja osanikud, kelle häältega on esindatud 60% COÜ (pankrotis) osakapitalist, on teinud ajavahemikul detsembrist 2007 kuni 22.06.2010 tehinguid, s.h. õigustoiminguid, mis on hagejate hinnangul toonud nende omandis olevate COÜ (pankrotis) osade väärtuse vähenemise kuni 0 (null) kroonini ning selle läbi on COÜ (pankrotis) tekitanud hagejatele kahju kokku summas 360 000 eurot (kummalegi hagejale 180 000 eurot). Olulisemad tehingud (kuid mitte ainult), s.h. õigustoimingud, mis tingisid hagejate omandis olevate COÜ (pankrotis) osa väärtuse vähenemise, on Aktsiaseltsi AI aktsiate ja SIA Cvõõrandamisega hagejatele tekitatud kahju. COÜ (pankrotis) 100%-lises omandis oleva tütarettevõte Aktsiaseltsi A I 100% aktsiaid olid 19.12.2007 müüdud E OÜ-le. E OÜ osad kuuluvad COÜ (pankrotis) osanikele DK , TA ja JM, kes aktsiate müümise ajal olid ühtlasi ka COÜ (pankrotis) juhatuse liikmed.

08.01.2008 oli tehtud kanne KK ja EJe tagasikutsumise kohta Aktsiaseltsi AInõukogust. Aktsiaseltsi AIaktsiate võõrandamise hetkel olid pankrotivõlgniku juhatuse liikmed TAja DK ning E OÜ juhatuse liikmed TA, JMja DK. Hagejad ei teadnud Aktsiaseltsi AIaktsiate võõrandamisest ega selle tehingu tingimustest. COÜ (pankrotis) juhatuse poolt 30.06.2008 toimunud koosolekul esitatud majandusaasta aruandest tuleneb, et tütarettevõte Aktsiaselts AI(koos kinnisajaga) oli müüdud E OÜ-le 400 000 krooni eest, so hinnaga, mis vastas Aktsiaseltsi AIaktsiakapitali suurusele. SIA Coli 20.12.2007 müüdud E OÜ-le, kes müüs 19.02.2008 SIA C tagasi COÜ-le (pankrotis) hinnaga 46 405 krooni (2008 majandusaasta aruande kohaselt). 26.11.2009 oli SIA Cmüüdud Läti Vabariigis registreeritud osaühingule CH SS(registrikood

XXX).

Aktsiaseltsi AIaktsiate ja SIA C osade võõrandamisel ei lähtunud COÜ (pankrotis) mistahes viisil müügitehingu hetkel kehtinud samalaadsete äriühingute müügihindadest, s.h. ei ole arvesse võetud tütarettevõtetesse tehtud investeeringute suurust, majanduslikku olukorda, samuti ei ole arvesse võetud Aktsiaseltsi AI omandis ja SIA C olevat kinnisvara õiglast väärtust. COÜ (pankrotis) on rikkunud TsÜS § 138 lg 1 ja 2 sätestatud põhimõtteid. Aktsiaseltsi AIaktsiate ja SIA Cosade võõrandamine on vastuolus heade kommetega, kuna COÜ (pankrotis) juhatus ja osanikud D K , TAja J M , kellel on võrdsed osad hagejatega on tahtlikult ja hagejate teadmata, andnud osaühingule kuuluva vara ning kõrvaldanud neid tütarettevõtete juhtimisest, mille tulemusena hagejad kaotasid sisulise kontrolli otsuste tegemise üle ja sellega muutus hagejate osalus väärtusetuks. Riigikohtu 04.05.2010 otsuse nr 3-2-1-33-10 kohaselt juhatuse liikmete poolt äriühingu vara võõrandamist äriühingule ebasoodsatel tingimustel juhatuse liikmete seotud isikule saab pidada juhatuse liikmete vastutust eeldavaks asjaoluks. Hagejate kahjuks käesoleval juhul on nende omandis olevate osade väärtuse vähenemine, kuna see toimus COÜ (pankrotis) juhatuse ja teiste osanike heade kommete vastuolus oleva käitumise tulemusena. Lähtudes TsÜS § 65 tuleb kahju suuruse määramiseks kindaks teha hagejatele kuuluvate osade harilik väärtus, st turuhind. Kahju tekkimise hetkeks loevad hagejad Aktsiaseltsi AIaktsiate võõrandamise kuupäeva, so 19.12.2007 ning SIA C osade võõrandamise kuupäeva s.o. 20.12.2007. Aktsiaseltsi AIomandis on kinnistu (mitteeluruum) nr XXX aadressil XXX, Tallinn üldpinnaga kokku 137,1 m2. Antud kinnisasi ei ole koormatud hüpoteegi ega muude tagatistega. Pärast antud ruumide omandamist oli seal teostatud remont ning soetatud vara (arvutid, telefonid ja muud väärtuslikud büroomasinad ja tarbed). Aktsiaseltsi AI tegelik väärtus 19.12.2007 kuupäeva seisuga oli 3 500 000 krooni. Tütarettevõte SIA Comandis oli kinnisvara aadressil Republikas laukuma 3-125, Riga üldpinnaga 178 m2. 22.11.2007 tehtud ekspertiisihinnangu kohaselt oli antud kinnistu

maksumus 479 000 eurot, so 7 494 721 krooni. Samuti pärast äriruumi omandamist tehti seal remont summas 800 000 eurot, so 1 251 728 krooni ning soetati vara summas 253 551 krooni. Seega oli SIA Cturuväärtus 9 000 000 krooni. Vastavalt 25.03.2009 ja 05.05.2009 tehtud COÜ (pankrotis) osanike koosoleku otsustele, otsustasid kolm osanikku J.M , D.K ja T.A, kes olid ühtlasi ka osaühingu juhatuse liikmed, kiita heaks ja kinnitada juhatuse ettepaneku tütarfirmale SIA Cantud laenu, kokku summas 9 556 573 krooni, mahakandmiseks. Laenu mahakandmiseks objektiivsed asjaolud puudusid. Juhatuse liikmed ei ole esitanud osanikele informatsiooni laenu mahakandmise kohta ning sellega muuhulgas eiravad kohtulahendi, mille kohaselt on kohus kohustanud juhatuse liikmeid esitama osanikele informatsiooni laenu mahakandmise kohta. Laenu ebaseadusliku mahakandmisega on COÜ (pankrotis) juhatus samuti rikkunud TsÜS § 138 lg 1 ja 2 sätestatud põhimõtteid. Laenulepingu ebaseadusliku mahakandmise tulemusel vähenes COÜ (pankrotis) vara ja hagejate osaluse väärtus proportsionaalselt osanike osade suurusele mahakantud vara ulatuses. Hagejate osade nimiväärtus oli COÜ-s (pankrotis) vähendatud 5 632 776 krooni, so 360 000 euro võrra, so kummalgi hagejale 180 000 euro s o 2 816 388 krooni võrra. Hagejad paluvad tunnustada nõuet 5 632 776 krooni II rahuldamisjärgus võlgniku pankrotimenetluses. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Hagi ja sellele lisatud tõendid ei tõenda osaniku nõude olemasolu osaühingu vastu. Hagist ei ilmne, kuidas on iga hageja arvestanud enda väidetava nõude suuruseks osaühingu vastu 180 000 eurot (2 816 388 krooni). Hagejate poolt esitatud nõue COÜ (edaspidi võlgnik) vastu seisneb neile kui osanikele väidetavalt tekitatud kahju hüvitamise nõudes, mille tunnustamist ta taotleb võlgniku pankrotimenetluses. Hagis on nimetatud väidetavaid võlgniku endiste tütarettevõtjate (Aktsiaseltsi A I , SIA C ) aktsiate ja osade väärtusi, samuti tütarettevõtjatele väidetavalt kuulunud vara väidetavat väärtust, kuid selgusetuks jääb, miks hagejad samastavad neile kuuluva võlgniku osa väärtuse võlgnikule kuulunud tütarettevõtjate aktsiate, osa ja varade väärtusega ja väidavad, et võlgnik on neile vastavas ulatuses tekitanud kahju. Hagis ei ole ka esitatud arvestust, kuidas on hagejad saanud talle väidetavalt tekitatud kahju summaks 180 000 eurot (2 816 388 krooni). Hagiavalduse põhjenduse kohaselt loevad hagejad enda kahjuks tema omandis olevate võlgniku osade väärtuse vähenemise, kuna see toimus võlgniku juhatuse ja teiste osanike heade kommetega vastuolus oleva käitumise tulemusena. Kahju tekkimise hetkeks peavad hagejad Aktsiaseltsi AIaktsiate võõrandamise kuupäeva, s.o. 19.12.2007 ning SIA Cosa võõrandamise kuupäeva, s.o. 20.12.2007. Hagejate väitel neile kuulunud võlgniku osa väärtuseks, millest lähtuvalt peaks arvestama hagejate olukorda enne neile väidetavat kahju tekitamist, võlgniku tütarettevõtjate Aktsiaseltsi AIja SIA Ctegelikku – ja turuväärtust vastavalt seisuga 19.12.2007 ja 20.12.2007. Hagejate arvates saab tütarettevõtjate väärtust ja sellest tulenevalt neile kuuluva võlgniku osa väärtust samastada võlgniku tütarettevõtjatele väidetavalt kuulunud (kinnis)vara väärtusega.

Kinnisvara omava ettevõtte turuväärtus võrdub tegelikult ühingu netovara turuväärtusega ehk ühingule kuuluva vara turuväärtuse ja kohustuste turuväärtuse vahega. Hagis ja sellele lisatud tõenditega ei ole toodud võlgniku netovara turuväärtust, mis võiks olla haginõude arvestuse aluseks. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et kinnisvara, aadressil XXX, ei ole kunagi kuulunud võlgniku endisele tütarettevõtjale SIA C . Hageja ei ole tema poolt esitatud sellekohase väite tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Võlgniku osa väärtuseks ei ole ainuüksi tütarettevõtjate väidetavad tegelikud – või turuväärtused, mille määramise aluseks on omakorda ainult tütarettevõtjatele väidetavalt kuulunud kinnisvara väärtused, ei ole hagejad millegagi ka põhistanud asjaolu, et hagis viidatud kinnisvara väärtusteks olid hagis nimetatud summad 19.12.2007 ja 20.12.2007 olnud vastavalt 3 500 000 krooni ja 9 000 000 krooni. Hagejad ei ole tõendanud põhjusliku seose olemasolu võlgniku tegevuse või tegevusetuse ning saabunud tagajärje vahel. Hagejate poolt viidatud osanike otsused ja lepingud on kehtivad. Võlgnik ja/või teised osanikud ja/või juhatus ei ole tekitanud hagejatele kahju. Kostja osundab VÕS § 127 lg 4. Võlgnik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui võlgniku tegevuse või tegevusetuse ja hagejatele väidetavalt tekkinud kahju vahel esineb põhjuslik seos, kui esineb seaduslik alus hagejate poolt võlgnikult kahju hüvitamise nõudmiseks. Hagejate nõue põhineb asjaolul, et võlgniku juhatus ja teised osanikud on põhjustanud enda heade kommetega vastuolus oleva käitumise tulemusena hagejate osa väärtuse vähenemise. Hagist ei nähtu, milles on hagejate arvates seisnenud võlgniku juhatuse ja teiste osanike heade kommetega vastuolus olev käitumine. Hagejate arvates põhineb võlgniku vastutus eeskätt asjaolul, et võlgniku juhatus on võõrandanud äriühingu vara äriühingule ebasoodsatel tingimustel juhatuse liikmetega seotud isikutele. Samuti asjaolul, et võlgniku osanikud on väidetavalt otsustanud maha kanda võlgniku tütarettevõtjale SIA-le C antud laenu. Hagis ei ole välja toodud võlgniku vara võõrandamise tingimusi, samuti ei ole lisatud vara võõrandamist tõendavaid dokumente. Võlgniku osanike koosoleku protokollist nähtuvalt on otsustatud kiita heaks hagejate poolt viidatud ja võlgniku ning SIA C vahel sõlmitud laenuleping, kuid ei nähtu laenu väidetava mahakandmise asjaolud. Pankrotihaldur sõlmis lepingu R OÜ-ga võlgniku raamatupidamise erikontrolli läbiviimiseks. Erikontrolli aruandest nähtuvalt ei põhjustanud võlgniku juhatuse ja osanike tegevus tütarettevõtjate aktsiate ning osa võõrandamisel ja tütarettevõtjale antud laenu allahindamisel võlgnikule ning ühtlasi ka hagejatele kahju. Audiitori aruandest nähtuvalt oli tütarettevõtjate osaluste turuväärtus tõenäoliselt hoopis madalam kui kokkulepitud müügihind. Seega ei ole hagejatele tekkinud ja võlgnik ei ole oma tegevusega või tegevusetusega hagejatele tekitanud, tulenevalt hagis väljatoodud tehingutest ja võlgniku juhatuse ning teiste osanike tegevusest, kahju. Kostja selgitab, et hagejate poolt nimetatud lepinguid ja osanike koosolekute otsuseid ei ole tühistatud ning neid ei ole tunnistatud kehtetuteks või tühisteks. Hagis esitatu ei anna alust osanike otsuste või lepingute tühisuse tuvastamiseks. Tütarettevõtjale laenu andmine või selle

allahindamine ei eelda ega nõua seaduse ega ka osaühingu põhikirja järgi võlgniku osanike sellekohast otsust. Üheks peamiseks võlgniku pankroti põhjuseks olid osanike vahel tekkinud ületamatud erimeelsused, millele on järgnenud hagejate algatatud arvukad kohtuvaidlused võlgniku osanike koosolekute otsuste kehtetuks tunnistamise ja muudes nõuetes 2008 – 2010. a. jooksul, mis sisuliselt halvasid võlgniku tegevuse. Taolise tegevusega tekitasid hagejad võlgniku kahju. Seaduse järgi saaks eeskätt rääkida teise osaniku mitte osaühingu vastustusest osaniku ees. Osaühingu vastutusest osaniku ees saaks rääkida tulenevalt osaühingu ja osaniku vahelisest lepingust või seoses võimaliku lepinguvälise kahjuga. Käesoleva hagiga taolisi asjaolusid esitatud ei ole. Juhatuse liikmelt saaks osaühingule kahju hüvitamist nõuda osaühing või osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Kostja ei nõustu hagejate seisukohaga, et võlgnikku ja selle tegevust saab samastada osaühingu juhatuse või osanike tegevusega. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi hagejate esindaja hagi juurde ja kostja esindaja vaidles hagile vastu. Kohus asub seisukohale, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Harju Maakohtu 22.06.2010 määrusega kuulutati välja COÜ (edaspidi võlgnik) pankrot (tsiviilasi nr 2-10-18234). Kostja vaidlustas 16.11.2010 hagejate nõude summas 5 632 776 krooni COÜ (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul (I kd lk 13-14). Võlgnik ja pankrotihaldur ei ole kasutanud nõude vaidlustamiseks pankrotiseaduses sätestatud võimalust vastuväidete esitamiseks. Poolte vahel on vaidlus selles, kas võlgnik on hagejatele kahju tekitanud. PankrS § 106 lg 1 järgi kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Hagejad tuginevad ÄS § 135 lg 3, mille kohaselt osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. ÄS § 168 lg 2 järgi osanikud võivad võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Sellisel juhul vastutavad osanikud nagu juhatuse või nõukogu liikmed. TsÜS § 31 lg 5 kohaselt juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks. VÕS § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Asjakohane on kostja positsioon, et hagejad peavad tõendama võlgnikupoolset kohustuse rikkumist, kahju olemasolu ja suurust, samuti põhjuslikku seost kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel. Hagejate väitel seisneb neile tekitatud kahju võlgniku endiste tütarettevõtjate (Aktsiaseltsi A I , SIA C ) aktsiate ja osade, samuti tütarettevõtjatele kuulunud vara ning nende omandis olevate võlgniku osade väärtuste vähenemise.

Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hagis ei ole ka esitatud arvestust, kuidas on mõlemad hagejad saanud neile väidetavalt tekitatud kahju summaks 180 000 eurot (2 816 388 krooni). Hagiavalduse põhjenduse kohaselt loevad hagejad enda kahjuks tema omandis olevate võlgniku osade väärtuse vähenemise, kuna see toimus võlgniku juhatuse ja teiste osanike heade kommetega vastuolus oleva käitumise tulemusena. Kahju tekkimise hetkeks peavad hagejad Aktsiaseltsi AIaktsiate võõrandamise kuupäeva, s.o. 19.12.2007 ning SIA Cosa võõrandamise kuupäeva, s.o. 20.12.2007. Hagejate väitel neile kuulunud võlgniku osa väärtuseks, millest lähtuvalt peaks arvestama hagejate olukorda enne neile väidetavat kahju tekitamist, võlgniku tütarettevõtjate Aktsiaseltsi AIja SIA Ctegelikku – ja turuväärtust vastavalt seisuga 19.12.2007 ja 20.12.2007. Hagejate arvates saab tütarettevõtjate väärtust ja sellest tulenevalt neile kuuluva võlgniku osa väärtust samastada võlgniku tütarettevõtjatele väidetavalt kuulunud (kinnis)vara väärtusega. Kohus soostub kostja argumentatsiooniga, et kinnisvara omava ettevõtte turuväärtus võrdub tegelikult ühingu netovara turuväärtusega ehk ühingule kuuluva vara turuväärtuse ja kohustuste turuväärtuse vahega. Hagis ja sellele lisatud tõenditega ei ole toodud võlgniku netovara turuväärtust, mis võiks olla haginõude arvestuse aluseks. Põhistatud on kostja osundamine hagejate väitele, et kinnisvara, aadressil XXX, ei ole kunagi kuulunud võlgniku endisele tütarettevõtjale SIA C , mille kohta hagejad ei ole tõendeid esitanud. Pankrotihaldur sõlmis lepingu R OÜ-ga võlgniku raamatupidamise erikontrolli läbiviimiseks. Erikontrolli aruandega on tõendatud, et võlgniku juhatuse ja osanike tegevus tütarettevõtjate aktsiate ning osa võõrandamisel ja tütarettevõtjale antud laenu allahindamisel ei põhjustanud võlgnikule ning ega ka hagejatele kahju (I kd lk 147-150). Aktsiaseltsi AI(registrikood XXX) müügihinnaks aktsiate müügilepingu (19.12.2007) järgi 400 000 krooni. Märgitud ettevõtte turuhinna määramisel kasutati netovara meetodit. Seisuga 31.12.2007 oli materiaalse põhivara jääkmaksumus 412 690 krooni, mis ei erine märkimisväärselt selle vara müügihinnast. Läti Vabariigis registreeritud äriühingu SIA C(registri nr XXX) osade müügihinnaks oli 2 100 latti, arvestades ettevõtte finantsseisu hindas vandeaudiitor turuväärtuseks 0 krooni. SIA Cmüüdava kinnisvara võttis kohustuste katteks Parex Banka, siis SIA-le Cantud laenu bilansilise väärtuse allahindamine oli põhjendatud kooskõlas raamatupidamise hea tavaga. COÜ ja Aktsiaseltsi AIvahel 01.07.2006 sõlmitud laenulepingu järgi anti intressita laen summas 3 700 000 krooni tähtajaga 31.06.2008. 01.01.2008 tehti laenulepingu lisa intressi 5% arvestamiseks alates 01.01.2008. Kuna Aktsiaseltsi AInäol on tegemist võlgniku tütarettevõttega, siis sellisel kujul laenu andmine ettevõtluse finantseerimiseks on tavapärane praktika ja võib laenutingimusi lugeda turutingimustele vastavaks. COÜ ja SIA Cvahel sõlmiti 06.07.2006 laenuleping, mille järgi anti laenu 100 000 eurot intressimäära 0,4% aastas tähtajaga 31.12.2009. Täiendavalt anti laenu ja viimase laenulepingu lisaga moodustas laenusumma 675 353,21 eurot. Kuna SIA C näol on tegemist võlgniku tütarettevõttega, siis sellisel kujul laenu andmine ettevõtluse finantseerimiseks on tavapärane praktika ja võib laenutingimusi lugeda turutingimustele vastavaks. COÜ ja E OÜ vahel tehtud tehingud Aktsiaseltsi AIaktsiate ja SIA Cosade müügitehingute osas esinesid indikatsioonid, et tehingute hinnad ei vastanud turutingimustele. Audiitori aruandest

nähtuvalt oli tütarettevõtjate osaluste turuväärtus tõenäoliselt hoopis madalam kui kokkulepitud müügihind. Seega ei ole hagejatele tekkinud ja võlgnik ei ole oma tegevusega või tegevusetusega hagejatele tekitanud, tulenevalt hagis väljatoodud tehingutest ja võlgniku juhatuse ning teiste osanike tegevusest, kahju. Audiitori kinnituse kohaselt tema käsutusse antud raamatupidamisdokumentide läbivaatamisel ei tuvastanud tehinguid COÜ ja TAja/või JMja/või DKi ja/või H P , mille puhul oleksid esinenud indikatsioonid, et antud tehingud toimusid turutingimustest erinevate hindade ja/või tingimustega. Seega ei ole tegemist ka tehingutega, mis on vastuolus heade kommetega. Kohus asub seisukohale, et R OÜ erikontrolliga on leidnud kinnitust, et võlgnik ega tema juhatuse liikmed ei ole hagejatele kahju tekitanud. Võlgniku osa väärtuseks ei ole ainuüksi tütarettevõtjate väidetavad tegelikud – või turuväärtused, mille määramise aluseks on omakorda ainult tütarettevõtjatele väidetavalt kuulunud kinnisvara väärtused, ei ole hagejad millegagi ka põhistanud asjaolu, et hagis viidatud kinnisvara väärtusteks olid hagis nimetatud summad 19.12.2007 ja 20.12.2007 vastavalt 3 500 000 krooni ja 9 000 000 krooni. Asjaolu, et võlgniku 2007 majandusaasta aruanne on auditeerimata, ei kinnita hagejatele kahju tekkimist (I kd lk 46-77). Asjakohane on kostja viide VÕS § 127 lg 4, mille kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Harju Maakohtu 23.03.2008 otsusega on tuvastatud võlgniku osanike 24.11.2007 ja 13.01.2008 koosolekute otsuste tühisus kuna hagejaid ei kutsutud seaduses ettenähtud korras koosolekule (I kd lk 29-37). Harju Maakohtu 15.10.2008 määrusega kohustati võlgnikku võimaldama hagejatel tutvuda dokumentidega (I kd lk 38-45). Võlgnik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui võlgniku tegevuse või tegevusetuse ja hagejatele väidetavalt tekkinud kahju vahel esineb põhjuslik seos, kui esineb seaduslik alus hagejate poolt võlgnikult kahju hüvitamise nõudmiseks. Hagejate nõue põhineb võlgniku asjaolul, et võlgniku juhatus ja teised osanikud on põhjustanud enda heade kommetega vastuolus oleva käitumise tulemusena hagejate osa väärtuse vähenemise. Hagist ei nähtu, milles on hagejate arvates seisnenud võlgniku juhatuse ja teiste osanike heade kommetega vastuolus olev käitumine. Hagejate arvates põhineb võlgniku vastutus asjaolul, et võlgniku juhatus on võõrandanud äriühingu vara äriühingule ebasoodsatel tingimustel juhatuse liikmetega seotud isikutele. Samuti asjaolul, et võlgniku osanikud on väidetavalt otsustanud maha kanda võlgniku tütarettevõtjale SIA-le Cantud laenu. Hagis ei ole välja toodud võlgniku vara võõrandamise tingimusi, samuti ei ole lisatud vara võõrandamist tõendavaid dokumente. Võlgniku osanike koosoleku protokollist nähtuvalt on otsustatud kiita heaks hagejate poolt viidatud ja võlgniku ning SIA Cvahel sõlmitud laenuleping, kuid ei nähtu laenu väidetava mahakandmise asjaolud. R OÜ erikontrolliga on ümber lükatud hagejate väited võlgniku tütarettevõtete võõrandamisest ebasoodsatel tingimustel ja laenu andmine on toimunud tavapäraste turutingimuste kohaselt. Tütarettevõtjale laenu andmine või selle allahindamine ei eelda ega nõua seaduse ega ka osaühingu põhikirja järgi võlgniku osanike sellekohast otsust. Kostja väitele, et võlgniku pankroti üheks peamiseks põhjuseks olid osanike vahel tekkinud ületamatud erimeelsused,

millele on järgnenud hagejate algatatud arvukad kohtuvaidlused võlgniku osanike koosolekute otsuste kehtetuks tunnistamise ja muudes nõuetes 2008 – 2010 jooksul, mis sisuliselt halvasid võlgniku tegevuse. Taolise tegevusega tekitasid hagejad võlgniku kahju, millele hagejad vastuväiteid ei esitanud. Tulenevalt VÕS § 127 lg-st 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hagejad pole tõendanud, et on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 127 järgi: võlgnikupoolset kohustuse rikkumist, kahju olemasolu ja suurust, samuti põhjuslikku seost kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jätab kohus menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 on hagejal õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.