Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

2-11-10457 nimetatud lepingu teenindamisel makseraskused alates 2008. aasta novembrist. 21.10.2009 laen restruktureeriti võlgnevuse tõttu ja selleks sõlmiti uus laenuleping . Lepingu sõlmimisel teavitas avaldaja oma elukoha aadressina XXX. Pärast lepingu restruktureerimist ei sooritanud avaldaja ühtegi makset vastavalt kokkulepitud graafikule, mistõttu edastas puudutatud isik 16.02.2010 avaldajale lepingu ülesütlemise teatise lepingus avaldatud aadressil. Saadetud kiri tagastati puudutatud isikule hoiutähtaja möödumise tõttu. Puudutatud isik saatis avaldajale samal aadressil lepingu ülesütlemise teatise veel kolmel korral, s.o 06.05.2010, 23.07.2010 ja 08.09.2010, kuid ka kõik need kirjad tagastati puudutatud isikule hoiutähtaja möödumise tõttu. Siinkohal juhib puudutatud isik tähelepanu laenulepingu üldtingimuste punktile 9.4.1, mille kohaselt kohustus avaldaja teatama puudutatud isikut 5 pangapäeva jooksul, kui muutuvad tema isikuandmed, elukoht ja/või teised kontaktanmed. Avaldaja ei ole oma elukohta muutnud. Seda kinnitab avaldaja poolt kohtule esitatud avaldus, kus ta on enda elukohaks märkinud sama aadressi, mis on märgitud lepingus ja millisel aadressil edastas puudutatud isik lepingu ülesütlemise teatised. Seega on avaldaja teadlikult jätnud järele minemata talle puudutatud isiku poolt saadetud kirjadele. Tegemist oli avaldaja teadliku valikuga jätta puudutatud isiku edastatud kirjad tähelepanuta. Nimetatud väidet kinnitab asjaolu, et kohtutäituri poolt avaldajale edastatud täitmisteate sai avaldaja kätte samalt aadressilt kuhu saadeti kõik puudutatud isiku kirjad. Lisaks eeltoodule edastas puudutatud isik lepingu ülesütlemise teatised avaldajale veel ka lihtkirjana. Samuti on ülesütlemise teatis 08.09.2010 edastatud avaldajale ka e-postiga (lisa 7). Sellest tulenevalt on puudutatud isik seisukohal, et on teinud kõik endast oleneva, et hoiatada avaldajat lepingu üleütlemise võimalusest ning anda talle täiendav tähtaeg võlgnevuse kustutamiseks, kuid avaldaja on kõiki puudutatud isiku pöördumisi üksnes eiranud, kuigi on nendest teadlik olnud ja püüab nüüd esitatud avaldusega veelgi oma kohustuste täitmist venitada. Avaldaja kui laenusaaja oli väga hästi teadlik asjaolust, et ta on võlgnevuses, kuid ei teinud olukorra lahendamiseks midagi. Avaldaja kui kohustatud isik teadis väga hästi, et laenulepingu tüüptingimuste p 10.1.2 kohaselt oli puudutatud isikul õigus laenuleping üles öelda ja nõuda tagastamata laensumma, tasumata intressi, lepingutasu, viiviste, trahvide ja teiste laenulepingu ja laenulepingu tüüptingimustest tulenevate nõuete täitmist laenusaajalt, kui laenusaaja ei täitnud kohaselt laenulepingust tulenevaid maksekohustusi (sh on täielikult või osaliselt viivituses 3 üksteisele järgneva laenusumma osamaksega ning ei tasu võlgnevust ka pärast 2 nädala möödumist pangalt vastavasisulise nõude saamisest) või ei tasunud viivist. Kuna avaldaja oli võlgnevuses ning ei võtnud midagi ette tekkinud olukorra lahendamiseks, luges puudutatud isik lepingu ülesöelduks ning edastas 28.09.2010 avaldajale teatise kogu võlgnevuse kohta. Kuigi kõik tähitult saadetud kirjad on puudutatud isikule tagastatud hoiutähtaja möödumise tõttu, on puudutatud isik eeltoodule tuginedes seisukohal, et avaldaja oli lepingu ülesütlemise hoiatusest teadlik ning ülesütlemine ning täitetementluse algatamine oli igati põhjendatud ega saanud tulla avaldajale üllatusena. Eeltoodu alusel, kuivõrd avaldaja lasi laenulepingu võlgnevusse ega ole üles näidanud mittemingisugust huvi võlgnevuse kustutamiseks enne täitemenetluse algatamist, on puudutatud isik seisukohal, et avalduse rahuldamiseks puuduvad alused. Kõnealune olukord on tekkinud selgelt avaldajapoolsest tegutsematusest, mistõttu puudub puudutatud isiku seisukohalt alus ning vajadus täitemenetluse ajatamiseks. Puudutatud isik ei saa kuidagi pidada põhjendatuks viivitada tema sissenõutavaks muutunud nõuete täitmisega, arvestades seda, et avaldajal on olnud piisavalt palju aega oma kohustuste täitmiseks. Eeltoodu alusel on puudutatud isik seisukohal, et avalduse rahuldamiseks puuduvad alused. Puudutatud isik ei ole nõus täitemenetluste ajatamisega. Kohtumääruse põhjendused

2-11-10457 TsMS § 5 lg 3 esimese lause kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 477 lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Kohus on asja materjalide juurde võtnud tsiviilasjas nr 2-11-16390 avaldajale kuuluva kinnisasja turuhinna kohta koostatud eksperdiarvamuse. 2-11-16390

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Tulenevalt osundatud sättest tuleb kohtul hinnata, kas avaldaja esitatud asjaoludel arvestades võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda ning sissenõudja huve, on ebaõigluse kriteeriumist lähtudes alust täitemenetluse ajatamiseks avaldaja soovitud viisil.

2-11-10457 teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud (TsMS § 172 lg 2). Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.

Kaija Kaijanen Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.