2-09-13660/4 - Ühinguõigus - Sundlõpetamine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Harju Maakohtu järelevalvemenetluses on S osaühingu likvideerimismenetlus. Terje Eipre on 26.05.2009 määrusega määratud S osaühingu likvideerijaks. Likvideerija on esitanud likvideerimismenetluse lõpparuande, mille kohaselt ei ole ükski võlausaldajale nõudeavaldust esitanud, samuti majandusaasta aruande koheselt äriühingul kohustused puuduvad. Äriühingul on vara kokku 1,60 eurot. Esitatud aruande kohaselt koostas likvideerija likvideerimise algbilansi seisuga 31.12.2007 sama aasta majandusaasta aruande põhjal, kuivõrd osanikud likvideerijale andmeid ei esitanud. Majandusaasta aruandes on märgitud, et 2007.a oli tegevus peatatud ja töötajaid ei olnud. Kuna vahepealsel ajal ei ole äriregistrile ühtegi majandusaasta aruannet esitatud, siis saab teha järelduse, et äriühing ei ole aastatel 2008, 2009, 2010 tegutsenud. Lõppbilanss on koostatud 31.05.2010.a seisuga. ÄS § 209 sätestab likvideerijate õigused ja kohustused. Likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega. Likvideerimine ei mõjuta osanike omavahelisi õigussuhteid ja osanike suhteid osaühinguga ega nõukogu õigusi, kui seadusest ja likvideerimise olemusest ei tulene teisiti. Likvideerijad lõpetavad osaühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud osaühingu likvideerimiseks. Kolmandate isikute suhtes on likvideerijate esindusõigus piiramatu. Likvideerijatest juhatuse liikmete esindusõigus likvideerimise puhul ei muutu, kui põhikirjaga, osanike otsusega või kohtulahendiga ei nähta ette esindusõiguse muutumist ühiseks esinduseks või ainuesinduseks. Osanike otsusega või kohtulahendiga nimetatud likvideerijad võivad osaühingut esindada üksnes ühiselt, kui osanike otsuse või kohtulahendiga ei ole ette nähtud, et likvideerijad või

2-09-13660 osa neist võivad esindada osaühingut üksinda või mitmekesi. Seaduses sätestatust erinev esindusõiguse jaotus kehtib kolmandate isikute suhtes üksnes juhul, kui see on kantud äriregistrisse. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 45 lg 1 kohaselt pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist, raha hoiustamist, tagatise andmist ja allesjäänud vara õigustatud isikutele väljajagamist esitavad likvideerijad avalduse eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Antud juhul ei ole kohtule teadaolevalt likvideerija avaldust äriregistrist kustutamiseks esitanud, mistõttu kõnealune kohustus tuleb täita. Arvestades asjaolu, et likvideerija on esitanud likvideerimismenetluse lõpparuande, mille kohaselt ei ole ükski võlausaldajale nõudeavaldust esitanud, samuti majandusaasta aruande koheselt äriühingul kohustused puuduvad ning äriühingul on vara kokku 1,60 eurot, leiab kohus, et kuna S osaühingu likvideerimismenetlus on lõpule viidud, siis tuleb käesolevas tsiviilasjas menetlus lõpetada ja TsMS § 478 lg 5 alusel vabastada Terje Eipre S osaühingu likvideerija kohustustest peale seda kui on esitatud äriregistrile TsÜS § 45 lg-s 1 osundatud avaldus. TsMS § 605 lg 1 kohaselt kõnealuse seadustiku §-s 602 nimetatud isik võib nõuda juriidiliselt isikult talle tekkinud kulutuste hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Kui isik ei jõua selles juriidilise isikuga kokkuleppele, määrab kohus tasu ja hüvitatavad kulutused avalduse alusel määrusega. Kohus kohustas Zoja Goori ja Adolf Käis’t 03.04.2009 määrusega esitama oma seisukoht S OÜ sundlõpetamise ja likvideerimismenetluse läbiviimise osas, teatama likvideerija kandidaadi nime ning tasuma likvideerija tasu ja likvideerimise kulude hüvitamiseks kohtu deposiiti 15 000 krooni (958,67 eurot). 04.05.2009 edastasid ZGja AKkohtule taotluse likvideerimismenetluse läbiviimiseks ning maksekorralduse, millest nähtuvalt on ZGtasunud likvideerija tasu ja likvideerimise kulude hüvitamiseks 15 000 krooni (958,67 eurot). Käesoleval juhul on likvideerija palunud määrata talle likvideerija tasu 720,80 eurot, millelt kuulub kinnipidamisele sotsiaalmaks 237,87 eurot. Kohus leiab, et likvideerija taotletud tasu suurus vastab tehtud töö mahule ja keerukusele ning tema kutseoskustele, mistõttu likvideerija tasuks on põhjendatud määrata 720,80 eurot. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 9 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu SMS § 2 lõike 1 punktides 1–4 ja 6 nimetamata, seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt tasudelt. Eeltoodust tulenevalt kuulub sotsiaalmaksuga maksustamisele ka likvideerija tasu, mille määr SMS § 7 lg 1 kohaselt on 33 protsenti maksustatavalt tulult. Seega on likvideerijale määratud tasult 720,80 eurot maksmisele kuuluv sotsiaalmaks 237,87 eurot. Sotsiaalmaksu maksjaks on väljamakse tegija. Likvideerijale väljamakstavalt tasult kuulub kinni pidamisele tulumaks, kuna tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 1 lg 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. TuMS § 2 lg 1 kohaselt on TuMS § 1 lõikes 1 nimetatud tulumaksu maksjaks füüsiline isik. Tulenevalt TuMS § 4 lg 1 on ajutise pankrotihalduri tasult kinnipeetava tulumaksu määr 21 %.