B2 Impact osaühingu hagi XX XX vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
2563.17 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja B2 Impact osaühing (registrikood 11542046); hageja lepinguline esindaja XX XX (B2 Impact osaühing, e-post xxx); kostja XX XX (isikukood xxx).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt XX XX’ilt (isikukood xxx) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) kasuks välja põhivõlg 1832 eurot, intress 213.34 eurot, viivis 281.88 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, so 1832 eurolt alates 03.10.2025 kuni põhivõla rahuldamiseni.
3.Jätta menetluskulud XX XX (isikukood xxx) kanda.
4.Mõista kostjalt XX XX’ilt (isikukood xxx) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) kasuks välja riigilõiv 385 eurot.
Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal XX XX’il (isikukood xxx) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
I Asjaolud
1.B2 Impact osaühing (OÜ) esitas 02.10.2025 hagiavalduse XX XX vastu võla nõudes. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1832 eurot, intress 213.34 eurot, viivis 281.88 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, so 1832 eurolt alates 03.10.2025 kuni põhivõla rahuldamiseni, riigilõiv 385 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks xxx ja kostja vahel 23.07.2024 sõlmitud laenuleping xxx, 29.07.2024 sõlmitud lisalaenu leping xxx, 30.07.2024 sõlmitud lisalaenu leping xxx ja 31.07.2024 sõlmitud lisalaenu leping xx. Kui kostja soovis juurde saada lisalaenu, tuli laenusaajal sõlmida iga kord uus leping, kuna xxx ülesehitatud süsteemi kohaselt ei olnud tehnilistel põhjustel võimalik, et isikul oleks mitu kehtivat lepingut. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, mistõttu ütles xxx lisalaenu lepingu xxx 10.02.2025 üles. xxx loovutas kostja vastase nõude B2 Impact osaühingule koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Harju Maakohus võttis 14.11.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. 14.11.2025 kohtumäärus on toimetatud kostjale kätte TsMS § 314 ja § 326 alusel 22.01.2026. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.
II Kohtu põhjendused 2
2-25-16477
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: − krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); − leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); − tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja 3
2-25-16477 eeldused (VÕS § 404 lg 21); − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; − viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; − kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86); − krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).
5.Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega toob hageja välja, et enne lepingute sõlmimist kontrolliti kostja esitatud sissetuleku ja kohustuste õigsust kostja kontoväljavõtte xxx alusel, mille analüüsi tulemusel saadi kostja nelja kuu (aprill-juuli 2024) keskmiseks netosissetulekuks 1217.75 eurot ja finantskohustusteks 162.10 eurot. Kuna kostja enda majapidamiskulusid ei märkinud, kasutati Krediidiandaja poolt üldkohaldatavat määra, mis oli suurem, kui arvestuslik elatusmiinimum. Krediidiandaja võttis muude kohustuste (majapidamiskulude) hindamisel aluseks Statistikaameti poolt avaldatud andmed kooskõlas krediidiandja poolt sise-eeskirja kehtestatud arvuliste näitajatega, mis arvutati valemi põhjal: sissetulek 1217.75 eurot * 0.204 + 157.32 eurot + ülalpeetava kulu, saades muudeks kohustusteks kokku summas 461 eurot. Kostja varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju osas võeti arvesse 5% kostja netosissetulekust summa so. 60 eurot. Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas, päringute vastused Krediidiregistrist, Krediidiinfost, Ametlikud Teadaanded, ei kuvanud krediidisaaja makshäireid. Rahvastikuregistri päringu vastusest tulenevalt oli kostjal üks ülalpeetav. Krediidiandja lähtus krediidiotsuse tegemisel järgnevatest andmetest: kontoväljavõtte analüüsi tulemusel saadud keskmisest netosissetulekust 1217.75 eurost, mis oli madalam kostja esitatust; olemasolevates finantskohustustes krediidiriskide maandamiseks tuletatud finantskohustustest summas 462 eurost, kuna antud summa oli kõrgem kostja poolt esitatud finantskohustuste summast ja kontoväljavõtte analüüsi tulemusel saadud olemasolevatest finantskohustustest; muudest kohustustest 406 eurost; ülalpeetava kulust 55 eurost; puhvrist 60 eurost. Võlgniku igakuise osamakse ehk maksevõime suuruseks hinnati 234 eurot. Kostjale tehti perioodil 23.07.2024 - 31.07.2024 neli laenu väljamakset. Kostja kontoväljavõte on esitatud kuni 23.07.2024. Võttes arvesse, et laenu väljamaksed tehti vahetult peale konto väljavõtte esitamist, ei pidanud kohtu hinnangul käesolevas asjas iga laenu väljamakse tegemisel küsima uuesti kostja konto väljavõtet. Arvestades väljastatud 4
2-25-16477 laenude suurust (901260 eurot), lepingutes kokkulepitud osamaksete suurust (4.32-102.30 eurot) ning krediidiandja määratud kostja maksevõimet (234 eurot) oli kostja kohtu hinnangul lepingute sõlmimisel krediididvõimeline.
6.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1832 eurot, intress 213.34 eurot, viivis 281.88 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, so 1832 eurolt alates 03.10.2025 kuni põhivõla rahuldamiseni.
III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: TsMS § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
8.Kohus rahuldas hagi, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on riigilõiv summas 385 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 385 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 5
2-25-16477 TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.