22. juuni 2011.a, kell 10.00 Võru kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-11-16259
Tsiviilasi
OÜ Võru Kinnisvara hagi V. K. vastu 1 432, 65 euro nõudes
Tsiviilasja hind
1307.03 eurot
Menetlusosalised
Hageja: OÜ Võru Kinnisvara (registrikood: 10287913, asukoht: Vabaduse 22, 65609 Võru) Hageja seaduslik esindaja: Mati Kriis (e-post: [email protected]) Kostja: V. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxx x-xx xxxxx xxxx)
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
1.OÜ Võru Kinnisvara hagi V. K. vastu rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista V. K. ́lt OÜ Võru Kinnisvara kasuks eluruumi xxxx xxxxx xxxxx x-x kommunaalmaksete ja halduskulude võlgnevus (koos summas sisalduva intressiga) perioodi mai 2010 kuni märts 2011 eest summas 1115 (üks tuhat ükssada viisteist) eurot ja 30 (kolmkümmend) eurosenti.
3.Jätta rahuldamata OÜ Võru Kinnisvara nõue V. K. vastu intressimaksete so. 125,62 euro ja
4.Määrata kindlaks otsuse täitmise kord ja tähtajad. Kostjal tuleb punktis 2 väljamõistetud summa tasuda täielikult detsember 2012, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 2011 aastast vähemalt 30 eurot kuus ja alates november 2011 alates vähemalt 100 eurot kuus. Menetluskulude jaotus
Jätta hageja menetluskulud 20 % ulatuses kostja kanda, kostja menetluskulud 80% ulatuses hageja kanda.
Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (22.06.2011). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud
1.OÜ Võru Kinnisvara poolt esitatud hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on OÜ Võru Kinnisvara nimetatud xxxxxx xxxxx x elamu korteriomanike poolt elamu valitsejaks. Hageja ja kostja vahel sõlmiti 01.06.2010 leping, milles kostja tunnistas võlgnevust hagejale summas 972,67 eurot, kostja võttis endale kohustuse tasuda alates juunist 2010 iga kuu kahekümnendaks kuupäevaks lisaks kommunaalmaksetele 31,96 eurot ning maksta intressi võlasumma ja sellele igakuuliselt lisanduvate kommunaalmaksete jäägilt suuruses 0,06% päevas. Kostja ei ole võetud kohustusi täitnud. Hageja palub kostjalt välja mõista võlasumma 1115,30 eurot, intressimaksed 125,62 eurot ja leppetrahv suuruses 191,73 eurot, kogusummas 1432,65 eurot. Samuti palub hageja välja mõista lepingus kokkulepitud viivis summas 0,06% päevas alates käesoleva hagi esitamise päevast kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Menetluskuludeks on riigilõiv summas 319,55 eurot, samuti on hageja taotlenud VÕS § 113 lg 1 kohaselt välja mõista viivis menetluskuludelt. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega.
2.Kostja V. K. leiab vastuses, et hageja on tekitanud kostjale kahju, mida pole likvideerinud mitme aasta vältel. Kahju tekkis Võru Kinnisvara poolt teostatud elamu korstna plekkide paigaldusega, mille käigus lõhuti ära katus kostja korteri kohal ja vihm sadas kostja korterisse. Hageja poolt saadetud töömehed lõhkusid ära ka korstna, kivid kukkusid korstnast sisse. Katus sajab läbi tänapäevani ja vihma ajal on vannid ümber korstnajala. Raha kasseeris hageja selle eest 2000 EEK ́i. Võru Kinnisvara peaks oma võla likvideerima. Kostja soovib jõuda kompromissile selles asjas ja tasuda võlgnevus maksegraafiku alusel. Eelmise maksegraafiku surus hageja läbi jõuga. Maksegraafiku saamiseks pöördus kostja 10. juunil 2011 Mati Kriisi poole, kuid pole vastust saanud. Kostja on nõus tasuma võlga 30 euro ulatuses kuus ja lisaks jooksva kuu maksed, alates novembrist 100 eurot kuus pluss jooksva kuu maksud. Kostja palub tagasimakse tähtajaks määrata 1,5 aastat. Kostja kasvatab üksi 3 alaealist last. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega.
2(5)
3.Hageja kostja kompromissiga ei nõustunud, kuna hageja on kaotanud usu kostja vastu. Kohtu põhjendused
4.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 403 lg 1 sätestatu kohaselt lahendab kohus poolte nõusolekul asja kohtuistungil arutamata, määrates tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.
5.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et xxxxxx xxxxx x-x on kostja. Hageja, OÜ Võru Kinnisvara on xxxx xxxxxxx xxxxx x elamu valitsejaks nimetatud korteriomanike 25.mail 2007 üldkoosoleku otsusega (tl. 39-40). Viidatud korteriomanike üldkoosoleku protokollist nähtuvalt otsustati nimetada OÜ Võru Kinnisvara alates 01. jaanuarist 2008 viieks aastaks elamu xxxxx x ühes kõigi valitseja õiguste ja kohustustega, sealhulgas korteriomanike esindamiseks kõigi elamu haldusega seotud küsimustes, volitused kohtus ja kohtuväliselt esitada oma nimel nõudeid (kaasa arvatud elamu xxxxx x vastu) elamu valitsemisest tulenevate kõigi rahaliste nõuete, sealhulgas halduskulude, teenustasude ja muude valitsemise korraldamisest tulenevate summade, remondiks vajalike summade, vahendatavate teenuste eest tasutavate summade, viiviste, leppetrahvide ja kõikvõimalike kahjusummade ning ümberarvestusest tulenevate summade sissenõudmiseks. Korteriomandiseaduse (KOS) § 21 lg 2 p 1 kohaselt on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid. KOS § 21 lg 2 p 5 järgi on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Viidatud korteriomanike üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on korteriomanikud OÜ-le Võru Kinnisvara sellise volituse andnud. Seega on OÜ-l Võru Kinnisvara õigus esitada nõue xxxxx x-x vastu.
6.Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja tasunud hageja poolt esitatud arveid kommunaalmaksete ja halduskulude eest, arvete mittetäielikul tasumisel on tekkinud kostjal võlgnevus hageja ees. Hagiavaldusele lisatud arvestusest nähtuvalt on kostja võlgnevus ajavahemikul mai 2010 kuni märts 2011 kokku summas 1115.30 eurot. Kostja ei ole nimetatud võlgnevusele vastu vaielnud, vaid on selgitanud, et võlgnevus on tekkinud seoses OÜ-gu Võru Kinnisvara poolt tehtud ebakvaliteetsete remonditöödega ja selle tõttu, et kostja kasvatab üksi 3 alaealist last. KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Asjaõigusseadus (AÕS) § 75 lg 1 sätestab kaasomaniku kohustuse kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja
3(5)
alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kohus leiab, et ülaltoodu alusel on kostja kohustatud tasuma muuhulgas ka kommunaalmakseid ja halduskulusid. Kostja ei ole tõendanud, et võlgnevusena esitatud summa oleks ebaõige või ta pole vastavat teenust saanud. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud tabelist nähtuvalt sisaldab võlgnevusena nõutud summa ka intressi, samuti on hageja eelmise kuu võlgnevuse summale, mis juba sisaldab intressi arvestanud veelkord intressi. Kostja ei ole selliselt esitatud summale ja arvutusviisile vastuväidet esitanud, vaid on võlgnevust tunnistanud. Kohus leiab, et seega tuleb kostjalt välja mõista võlgnevus summas 1115.30 eurot.
7.Järgnevalt hindab kohus hageja nõuet intressi so. 125,62 euro ja leppetrahvi so. 191,73 euro osas. KOS § 21 lg 2 p 1 sätestatu kohaselt tuleb valitsejal tegutseda volituse piires. Kostja on vastuses esile toonud asjaolu, et hageja poolt sõlmitud leping (tl. 7) , kus on ette nähtud viivis ja leppetrahv, oli temale hageja poolt peale sunnitud. Seega tuleb kohtul hinnata lepingu kehtivust. xxxx xxxxxxx xxxxx x elamu korteriomanike üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et hagejale oleks korteriomanike poolt antud volitus sõlmida xxxxx x eraldi lepingud erinevate viiviste ja leppetrahvi nõuetega (tl.39-40). Kohus selgitab, et isegi juhul, kui selline volitus oleks hagejale korteriomanike üldkoosoleku poolt antud, oleks tulnud üldkoosolekul otsustada ka võimalike viiviste ja leppetrahvide suurused. KOS § 21 lg 1 p 2 ja lg 2 p 2 kohaselt on valitseja kohustatud rakendama vajalikke abinõusid kaasomandi tavapäraseks valitsemiseks ja korraldama igapäevase valitsemisega seotud sooritusi, kuid mistahes eraldi lepingute sõlmimine võlgnevuste tasumiseks väljub tavapärasest valitsemisest ning selleks peab olema KOS § 15 lg 1 kohaselt korteriomanike kokkulepe. Kohus on eelmenetluse käigus menetlusosalistele selgitanud, et hageja poolt hagiavaldusele lisatud leping on käsitletav deklaratiivse võlatunnistusena, mis ei loo uut kohustust, vaid kinnitab olemasolevat (tl.31-32). Hageja ei ole hagiavalduses ega selle täienduses viidanud asjaoludele, millest kohus saaks järeldada kostja kohustust tasuda intressi ja leppetrahvi. Eeltoodu alusel jätab kohus hageja nõude intressi so. 125,62 euro ja leppetrahv 191,73 euro suuruses summas rahuldamata.
8.Kostja on vastuses selgitanud, et oma majandusliku olukorra tõttu on ta praegu võimeline maksma 30 eurot kuus ja jooksva kuu maksed, alates novembrist 100 eurot kuus pluss jooksva kuu maksed, maksete sooritamise tähtajaks taotleb kostja 1,5 aastat. Kostja lisab, et kasvatab üksi 3 alaealist last. Hageja ei ole vaatamata kohtu ettepanekule nõustunud antud asjas kompromissi sõlmimisega, vaid on teatanud, et on kaotanud usu kostjaga sõlmitud lepete toimimisse. Kohus leiab, et kohaldada tuleb TsMS § 445 lg 1, mille kohaselt võib kohus poole taotlusel määrata kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. Rahuldades kostja taotluse määrab kohus, et kostja peab summa 1115, 30 eurot tasuma täielikult 1,5 aasta jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest, selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasub hagejale vähemalt 30 eurot kuus ning alates november 2011 vähemalt 100 eurot kuus. Kostja peab võlgnevuse täielikult tasuma hiljemalt detsembriks 2012.
Menetluskulud
9.TsMS §163 lg 1 sätestatu kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi
4(5)
rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Menetluskulude jaotamisel arvestab kohus asjaolu, et hageja ei ole vaatamata kohtu ettepanekule ja kostja nõustumisel soovinud menetluse lõpetamist kompromissiga. TsMS § 163 lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on pakkunud kohtumenetluses kompromissina üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja on kohtule esitatud vastuses koheselt selgitanud, et soovib jõuda hagejaga kompromissile ja maksta võlg ära maksegraafiku alusel (tl.26), järgmises vastuses on kostja esitanud ka konkreetse ettepaneku kompromissiks näidates ära kindlad summad ja maksetähtaja (tl.43). Hageja ei ole esitatud kompromissiga nõustunud. Ülaltoodu alusel jätab kohus hageja menetluskuludest 20% kostja kanda ja kostja menetluskuludest 80% hageja kanda. TsMS §174 lg 1 kohaselt lahendatakse menetluskulude rahaline kindlaksmääramine pärast otsuse jõustumist menetlusosalise sellekohase avalduse alusel. Seega on menetlusosalisel õigus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks esitada avaldus 30 päeva jooksul pärast otsuse jõustumist.
Heiki Kolk kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.