21.juuni 2011 kell 14.00, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-67801
Tsiviilasi
B.V. hagi AS-i Lja OÜ Kvastu kaubamärgiomaniku ainuõigust rikkuva tegevuse ja kõlvatu konkurentsi lõpetamiseks
Tsiviilasja hind
4 793,37 eurot (75 000 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: B.V. (reg kood XXX, XXX) Hageja esindaja: patendivolinik Almar Sehver (AAA Patendibüroo OÜ, Tartu mnt 16, 10117 Tallinn; [email protected]) Kostja I : AS L(reg kood XXX, XXX) Kostja II: OÜ K(reg kood XXX, XXX) Kostjate esindajad: vandeadvokaat Rait Kaarma (Alvin Rödl&Partner Advokaadibüroo, Roosikrantsi 2, 101019 Tallinn; [email protected])
Asja läbivaatamine
24.05.2011, avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja patendivolinik Almar Sehver ja kostjate esindaja vandeadvokaat Rait Kaarma
Juures viibis
Sekretär Teele Roosimägi
Resolutsioon
1.Rahuldada B.V. hagi AS-i Lja OÜ Kvastu kaubamärgiomaniku ainuõigust rikkuva tegevuse ja kõlvatu konkurentsi lõpetamiseks.
2.Kohustada AS-i Lja OÜ K lõpetama B.V. Ühenduse kaubamärgist STOLI (reg nr 001740547) tulenevate õiguste rikkumine ja rikkumisest hoiduma, sh lõpetada STOLI tähistusega viina käitlemine, tähistamine, ladustamine, reklaamimine ja turustamine.
Kohustada AS-i Llõpetama kõlvatu konkurents ja selleks keelata AS-il Ltähise ® koos tähisega STOLI kasutamine.
4.Jätta menetluskulud kostja AS-i Lkanda 60% ulatuses ja kostja OÜ Kkanda 40% suuruses.
5.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva
jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt on hageja mitmete maailmas ja Eestis üldtuntud ja registreeritud alkohoolsete jookide kaubamärkide omanik, muuhulgas STOLICHNAYA ja selle lühendina käibel olev STOLI omanik. Kostja I omas varem hageja kaubamärkide STOLICHNAYA, MOSKOVSKAYA ja RUSSKAYA kasutamise litsentsi Eesti territooriumil. Hiljuti on kostja I hakanud tootma ja turustama STOLI viina. Kostjad on seotud äriühingud, kostja II turustab kostja I toodetud ja kaubamärgiga STOLI tähistatud viina.
2.Hagejale kuuluvad: 1) ühenduse kaubamärk STOLI (sõnamärk; registreering nr 001740547 25.01.2002, taotluse esitamise aeg 05.07.2000); 2) STOLICHNAYA VODKA+kuju (värviline) (registreeritud Eestis 12.05.1995 nr 15707, taotluse esitamise aeg 14.09.1993); 3) STOLICHNAYA (sõnamärk; registreeritud Eestis 22.03.1999 nr 28514, taotluse esitamise aeg 29.10.1997; klassis 33 – viin).
3.Üldtuntusest tulenevalt kuuluvad hagejale kaubamärgiõigused STOLICHNAYA sõnale KaMS § 5 lg 1 p 1 tähenduses. Üldtuntus mõjutab kaitse mahtu –äravahetamise tõenäosus STOLICHNAYA ja STOLI vahel, mis on oluline kostja tegevuse teadlikkuse ja motiivide hindamisel. Üldtuntust tõendab hageja poolt esitatud Turu-uuringute AS 08.02.2007-20.02.2007 läbiviidud turu-uuringu aruanne.
4.Kostja I alustas viina tootmist ja turustamist STOLI nimetuse all, mida tõendavad –kanded alkoholiregistris 31.08.-14.10.2009. Kostja II turustab jaekaubanduses STOLI viina, mida tõendab Liiwi kaupluse 4.12.2009 arve. Hageja ühenduse kaubamärk STOLI ja kostjate STOLI tähisega kaubad on identsed.
5.Hageja taotleb kostjate kohustamist hageja kaubamärgi STOLI rikkumise lõpetamiseks ja rikkumisest hoidumiseks, sh STOLI tähistusega viina käitlemise, tähistamise, ladustamise, reklaamimise ja turustamise lõpetamiseks; kõlvatu konkurentsi tuvastamist ja tähise ® koos tähisega STOLI kasutamise keelamiseks. Menetluskulud palub hageja panna kostjate kanda.
6.Kohtuistungil taotles hageja hagi rahuldamist. Hageja esitas alternatiivsed nõuded. Juhul, kui kohus rahuldab hagi kaubamärki STOLI puutuvalt, puudub vajadus kaubamärkidesse STOLICHNAYA+kuju (reg nr 15707), Stolichnaya (reg nr 28514) ja Stolichnaya (üldtuntud kaubamärk) puutuvate nõuete lahendamiseks. Kauba hävitamise nõude on kostjad menetluse ajal täitnud. Kõlvatu konkurentsi lõpetamise nõue põhineb asjaoludel, et kostja I tootel on tähise STOLI juures hoiatusmärge ®, mis viitab kaubamärgi registreeritusele ja kostjal kasutusõiguse olemasolule ning viinapudeli etiketil olevale märkusele, mille kohaselt on viin toodetud ettevõtte STOLI litsentsi alusel. Ekslik teade seostab hageja ja kostja tegevuse seoses STOLI kaubamärgiga. Kõlvatust konkurentsist tulenev nõue on esitatud kostja I kui viina tootja vastu. Kostjate vastuväited
7.Kostjad hagi ei tunnista. Hagiavalduses esitatud nõue on põhjendamatu ja alusetu ning tuleb jätta täielikult rahuldamata.
8.Hageja on esitanud käesoleva vaidluse faktilisi asjaolusid tendentslikult ja moonutatult ning jätnud asjas tähtsad asjaolud välja toomata. Hageja eksitab kohut, et jättes täielikult tähelepanuta
olulise asjaolu, et kostja ei kasuta oma kaupadel mitte tähist STOLI vaid STOL-I. Eeltoodu nähtub ilmselgelt kostja poolt 19.01.2010 esitatud määruskaebusele lisatud fotodest. Siltidele on kantud tähis STOL-I ning sidekriipsu olemasolu on kaubamärgi alumisel joonel selgelt eristatav.
9.Hageja on esitanud Eesti Patendiametile taotluse kaubamärgi Stoli rahvusvaheliseks registreerimiseks. Patendiamet on registreeringu tegemiseks keeldunud 08.08.2001 kuni 30.04.2002 kehtinud kaubamärgiseaduse § 8 lg 1 p 2 ning lg 2 p 1 alusel. Vana KMS § 8 lg 1 p 2 kohaselt ei registreerita kaubamärke, mis on identsed või äravahetamiseni sarnased või assotsieeruvad teise isiku nimele samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks registreeritud või registreerimiseks esitatud varasema kaubamärgiga, kui registreerimiseks puudub teise isiku kirjalik luba. Eesti Patendiamet leidis, et hageja taotletud kaubamärk on segadust tekitavalt sarnane kauba- ja teenindusmärkide registris registreeritud kaubamärgiga Stol-I. Hageja on teadlik, et tähise STOL-I kasutamise õigus kuulub Eesti Vabariigis Patendiameti registriandmete kohaselt OÜ-le P .
10.Hageja tuginemine kaubamärgile Stolichnaya on asjakohatu ja eksitav ning koos sellega jääb arusaamatuks ka hageja taotlus nimetatud kaubamärgi üldtuntuse tunnistamiseks. Stolichnaya kaubamärk ei saa omada mitte mingisugust puutumust tähise STOL-I kasutamisega. Juba esmasel visuaalsel vaatlusel, kõrvutades Stolichnaya kaubamärgi reproduktsiooni ja kostja poolt kasutatava tähist STOL-I, on ilmselge, et Stolichnaya kaubamärk ei ole käesolevas tsiviilasjas asjakohane. Seejuures ei ole hageja põhjendanud (rääkimata tõendamisest), miks tema arvates on kostja poolt kasutatava ja Stolichnaya kaubamärgist kardinaalselt erineva tähise STOL-I kasutamisel tarbijatel tõenäosus neid tähiseid omavahel segamini ajada.
11.Kostja poolt kasutatava tähis STOL-I ja kaubamärk Stoli ei ole identsed. Lisaks sellele ei ole Hageja kaubamärk Stolichnaya ja kostja poolt kasutatav tähis STOL-I tarbijate poolt tõenäoliselt äravahetatav ega seostatav. Ka viimatinimetatud tähise ja kaubamärgi vahel puudub identsus või äravahetamiseni sarnasus. Hageja väide, et kostja poolt kasutatav tähis STOL-I on identne hageja Stoli kaubamärgiga Euroopa Liidud Nõukogu 26.02.2009 määruse nr 207/2009 artikli 9 punki 1(a) ja KaMS § 14 lg 1 p 1 mõistes, on ebaõige, kuna faktiliselt ei kasuta kostja oma kaubal tähist STOLI vaid STOLI. Seega on kostja esitanud hagi ebaõigel faktilisel eeldusel.
12.Kaubamärgid on kontseptuaalselt erinevad. Hageja kaubamärk STOLICHNAYA tähendab tõlkes pealinna. Hageja poolt väidetud lühend STOLI ei ole käibel ega ole selliselt tunnustatud Eesti territooriumil. Seetõttu on hageja väited asjakohatud. Väidetav lühend ei oma registreeritud kaubamärgiga võrdset õiguskaitset ega ole sellisena kaubamärgiõigusega kaitstav. Seetõttu on asjakohatu ka hageja esitatud väljatrükk lehelt www.about.com. Nimetatu ei näita mingil viisil, millisel territooriumil on nimetatud lühend käibel ega ka seda, et lühend faktiliselt käibel oleks. Arvestades asjaolu, et internetilehekülg www.about.com on asutatud The New York Times Company poolt ning lehekülge haldavad kostjale teadaolevalt ameeriklased (sh hageja poolt viidatud artikli autor CG, kes elab kostjale teadaolevalt XXX väikelinnas), peegeldab leheküljel esitatu kui üldse midagi, siis Ameerika Ühendriikide turuolukorda. Nimetatud tõendi subsumeerimine Eesti turusituatsioonile ning tarbijaskonnale on asjakohatu ja ebaõige.
13.Kostja vaidleb vastu ka hageja seisukohale foneetilise sarnasuse kohta. Kuivõrd sõnas столичная asub rõhk sõna teisel silbil, on sõna õige foneetiline hääldus stalitšnaja. Eeltoodu näitab ilmekalt, et kostja tähise ning hageja kaubamärgi algusosa vahel puudub ka foneetiline sarnasus. Hageja kaubamärgi lõpuosa –tšnaja on kaubamärgi seisukohalt äärmiselt oluline. Kuivõrd tegemist on transliteratsiooniga vene keelest, siis sõna lõpp –tšnaja toob esile toote slaavipärasuse ning loob tarbija jaoks viite vene viinale kui pikaaegsete traditsioonidega alkoholile. Kostja kasutatavas tähises nimetatud seos aga puudub.
14.Kostjad on kaubamärki Stol-I kasutanud alkohoolse joogi pudeli etiketil. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kuigi kostjate toodete siltidel on kujutatud lisaks sõnalisele osale muid kujunduselemente, on sõnaline osa toote etiketil domineeriv. Kostja kombineeritud kaubamärgist nr 15707 nähtub üheselt hageja kaitstud kaubamärgi ja ühtlasi ka toote pudelitel kasutatava etiketi kujundus: etiketi punana all- ja ülariba, mille peale on ülemisele reale kirjutatud STOLICHNAYA ning alumisele RUSSIAN VODKA, kuldsel taustal punane raam, mille sees hotelli Moskva kujutis, all paremal nurgas neli medali kujutist ning raamistiku sees kirjeldav tekst toote kohta. Kostja sildil on kasutatud domineeriva värvina erkrohelist ning musta. Samuti ei sisalda kostja toote etikett hotell Moskva kujutist (kuigi nimetatud kujutis ei ole õiguskaitse all). Seega on tooted ka visuaalselt täiesti erinevad ega saa tarbijatele luua seoseid hageja ja kostja toodete vahel.
15.Kohtuistungil taotlesid kostjad hagi rahuldamata jätmist. Kaubamärgi STOLI üldtuntus on tõendamata. Kostjad kasutava OÜ P kaubamärki STOL-I või seda tähist stiliseeritud kujul, kus sidekriips on alla langenud ja moodustab tähe „L“ alumise kriipsu. Hageja poolt esitatud kõlvatu konkurentsi väite kohta selgitasid kostjad, et hageja nime ei ole viinapudeli etiketil kasutatud. Etiketile märgitud ettevõtte STOLI all on mõeldud AS-i STOL-I. See, kas ettevõte STOLI eksisteerib või mitte, ei puutu hagejasse. Kohtuotsuse põhjendused
16.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostjate vastuse ning esitatud tõenditega ja ärakuulanud pooled kohtuistungil, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
17.Kohtule esitatud hagiavalduses esitas hageja kostjate vastu alternatiivsed nõuded. Hageja esimene nõue on seotud kostjate poolt hageja kui Ühenduse kaubamärgi STOLI omaniku õiguste rikkumisega. Juhul kui kohus hagi seoses nimetatud kaubamärgi rikkumisega ei rahulda taotleb hageja kostja kohustamist hageja kaubamärkidest STOLICHNAYA+kuju (reg nr 15707), Stolichnaya (reg nr 28514) ja Stolichnaya (üldtuntud kaubamärk) tulenevate õiguste rikkumist lõpetama.
18.Kohus leiab, et rahuldamisele kuulub hagi seoses kostjate poolt hageja Ühenduse kaubamärgi STOLI õiguste rikkumisega, mistõttu kohus otsuses hageja alternatiivset nõuet ei lahenda.
19.Tõendatud on hagejale Euroopa Ühenduse kaubamärgi STOLI (sõnaline märk) kuulumine Siseturu Ühtlustamise Ameti elektroonilise väljatrükiga (lk 37-41). Kaubamärgiga on kaitstud 32, 33 (viin) ja 35 klassi kaubad. Nimetatud registreeringu järgi kehtis kaubamärgi õiguskaitse kuni 05.07.2010. Kohtuistungil esitatud hageja väidet, et kaubamärgi õiguskaitset on pikendatud kuni 05.07.2020, kostja ei vaidlustanud, kostjal oli võimalus kohtuistungil seda elektrooniliselt kontrollida.
20.Hageja väitel rikuvad kostjad hageja kui kaubamärgi STOLI omaniku õigusi tähistades kostja I poolt toodetud viina tähisega STOLI, viina turustab kostja II. Kõlvatu konkurentsi lõpetamise nõue põhineb asjaoludel, et kostja I tootel on tähise STOLI juures hoiatusmärge ®, mis viitab kaubamärgi registreeritusele ja kostjal kasutusõiguse olemasolule ning viinapudeli etiketil olevale märkusele, mille kohaselt on viin toodetud ettevõtte STOLI litsentsi alusel.
21.Kuna hageja kaubamärk on registreeritud Ühenduse kaubamärgina, kuulub kohaldamisele eelkõige Nõukogu määrus (EÜ) nr 207/2009, 26.02.2009, ühenduse kaubamärgi kohta. Määruse art 9 p 1 kohaselt annab Ühenduse kaubamärk omanikule selle kasutamise ainuõiguse ning omanikul on õigus takistada kõikidel kolmandatel isikutel kasutada kaubandustegevuse käigus ilma tema loata kõiki tähiseid, mis on identsed ühenduse kaubamärgiga, kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille jaoks on registreeritud ühenduse kaubamärk (alap a). Nagu kaubamärgi registreeringust nähtub on hageja kaubamärk registreeritud ka klassi 33
kaupadele, sh viin. Kostja I toodab ja kostja II turustab viina. Seega on kaup, millega kostjad kaupa tähistavad, identne kaubaga, mille tarvis hageja kaubamärgi registreeris. Ühenduse kaubamärk annab omanikule ka õigus takistada kõikidel kolmandatel isikutel kasutada kaubandustegevuse käigus ilma tema loata kõiki tähiseid, kui identsuse või sarnasuse tõttu ühenduse kaubamärgiga on tõenäoline, et avalikkus võib kaubad omavahel segi ajada; seejuures hõlmab segiajamise tõenäosus tõenäosust, et tähist seostataks kaubamärgiga. Kohtu seisukoha kohaselt selline segiajamise tõenäosus eksisteerib käesoleval juhul arvestades hageja kaubamärgi ja kostjate poolt kasutatud tähise identsust ja/või suurt sarnasust, mida kohus analüüsib allpool. Määruse art 9 lg 2 alusel on ühenduse kaubamärgi omanikul õigus keelata tähise kandmine kaupadele või nende pakendile; tähisega tähistatud kaupade pakkumine, turuleviimine või kaupade ladustamine eelnimetatud otstarbel; kaupade importimine ja eksportimine tähise all ja tähise kasutamine äridokumentidel või reklaamis. Määruse art 14 kohaselt ei ole välistatud siseriikliku õiguse kohaldamine, seda eriti tsiviilvastutuse ja kõlvatu konkurentsi puhul.
22.Kaubamärgiseaduse järgi on kaubamärk tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Selline tähendus oli kaubamärgile antud nii KaMS §-s 4 (lg 1) kui ka Nõukogu määruses nr 207/2009. Sellest tulenevalt on kaubamärgi põhiülesandeks eristada kaubamärgi omanikule kuuluvaid tooteid või teenuseid konkurentide omadest – toote individualiseerimine. Kaubamärgi individualiseeriv toime tähendab seda, et tarbijal oleks võimalik eri märkidega varustatud kaupu üksteisest eristada märgi alusel, mis võimaldab tal kergemini ostuotsust teha. Kaubamärgi ülesandeks on ka anda tarbijale teavet kauba kvaliteedi kohta ja kaubamärgi alusel võib tarbija luua endale eelistusi eri toodete vahel ning see võimaldab tal korduvas olukorras leida turult kergesti soovitud toote.
23.Kostjad väidavad, et nad ei kasuta hageja registreeritud kaubamärki vaid tähist STOL-I, mis on registreeritud (reg nr 23320) OÜ P nimele ja mille kasutamise õiguse üle kostjate poolt vaidlus puudub.
24.Õige on, et hageja ei ole vaidlustanud kostjate poolt kaubamärgi STOL-I kasutamist. Kuid kostja ei kasuta OÜ-le P kuuluvat kaubamärki STOL-I, vaid hageja Ühenduse kaubamärki
STOLI.
Kostja selgituse kohaselt kasutab kostja OÜ P kaubamärki STOL-I või sellega äravahetamiseni sarnast stiliseeritud tähist, mille puhul sidekriips on allalangenud ning on tähe „L“ alumiseks osaks. Kostjate arvates on see pudeli etiketil näha. Kohus kostjaga ei nõustu. Esiteks märgib kohus, et eesti keeles on sidekriips kirjavahemärk, mis asub sõna keskosa kõrgusel, mitte sõna alumise osa ega ülemise osa kõrgusel. Teiseks STOLI kostja variandis (sidekriips allalangenud ja moodustab tähe „L“ alumise osa) on äravahetamiseni sarnane hageja Ühenduse kaubamärgiga, mitte OÜ P kaubamärgiga, mille puhul on sidekriips tähtede „L“ ja „I“ vahel eesti keeles kasutataval tavapärasel kõrgusel – keskel. Kohus ei nõustu kostjatega ka selles, et pudeli etiketil on sisekriips allalangenuna ja tähe “L“ alumist kriipsu moodustavana näha. Tavatarbijale ei ole see nähtav, nähtavaks võib see muutuda üksnes juhul, kui sellele tähelepanu juhitakse. See on tõendatud hageja kaubamärgi ja tähise STOLI kostjate väidetud sisekriips allalangenud ja tähe “L“ alumist kriipsu moodustaval kujul võrdlemisel (lk 37 – hageja kaubamärgi registreering ja lk 81-83, 85, 86, 180 – kostjate poolt kasutatud tähis). Viidatud tõenditest järeldub, et hageja ühenduse kaubamärk ja kostjate poolt kasutatud tähis on äravahetamiseni sarnased. Seega ei kasuta kostjad OÜ P kaubamärki STOL-I selle registreeritud kujul. Kostjad on selle muutnud äravahetamiseni sarnaseks hageja Ühernduse kaubamärgiga
STOLI.
25.Ülalmärgitud põhjendustel, millega kohus loeb tuvastatuks, et kostjate poolt kasutatud tähis on äravahetamiseni sarnane hageja kaubamärgiga, puudub vajadus analüüsida kostjate poolt
esitatud tõendeid loa kohta OÜ P kaubamärgi kasutamiseks ning tõendeid, mis puudutavad hageja alternatiivset nõuet.
26.Kohus nõustub ka hageja kõlvatu konkurentsi nõude põhjendamiseks ettetoodud asjaoludega. Tarbijakaitse seaduse (TKS) § 3, mis sätestab tarbija põhiõigused, järgi on tarbijal õigus saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks. TKS § 122 kohaselt on kauplemisvõte ebaaus, kui see on vastuolus kaupleja majandus- või kutsetegevuses järgitava hoolsuse (kaupleja ametialane hoolsus) nõuetega ja seoses mingi kauba või teenusega moonutab või tõenäoliselt moonutab oluliselt keskmise tarbija majanduskäitumist, kelleni see kaup või teenus jõuab või kellele see on suunatud. TKS § 123 lg 2 järgi peetakse kauplemisvõtet eksitavaks, kui sellega esitatud teave on ebaõige või kui faktiliselt õige teabe esitusviis petab või tõenäoliselt petab keskmist tarbijat ja selle mõjul teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud. Teave on ebaõige, kui see sisaldab valeandmeid kaupleja kohustuste ulatus, kauplemisvõtte kasutamise ajend ja müügiprotsessi laad ning mis tahes avaldus või sümbol, mis seondub otsese või kaudse sponsorlusega või kaupleja, kauba või teenuse tunnustamisega (p 3) ning kauplejana tegutsevat isikut või tema esindajat kirjeldavad tunnused ja õigused, sealhulgas kaupleja nimi ja juriidiline vorm, tema vara, kvalifikatsioon, staatus, tunnustamine, kuuluvus või seotus ja õigused tööstus-, kaubandus- või intellektuaalsele omandile või saadud autasud ja tunnustused (p 6). Sama paragrahvi 4.lõike p 1 järgi on kauplemisvõte eksitav ka siis, kui selle mõjul konkreetses olukorras, arvestades kauplemisvõtte kõiki asjaolusid, teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud, ja kui kauplemisvõttega seondub kauba või teenuse turundusviis, sealhulgas võrdlev reklaam, mis tekitab segadust seoses konkurendi kaupade või teenuste, kaubamärkide, ärinimede või muude eristatavate tunnustega.
27.Konkurentsiseaduse (KonkS) § 50 lg 1 p 1 järgi on kõlvatuks konkurentsiks mh eksitava teabe avaldamine. Eksitavaks teabeks on KonkS § 51 lg 1 järgi ebatõesed andmed, mis võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse juures tekitada pakkumisest eksliku mulje või millega kahjustatakse või võidakse kahjustada teise ettevõtja mainet või tema majandustegevust. Eksitavate andmete all mõistetakse KonkS § 51 lg 3 järgi mh teavet pakutavate kaupade päritolu, omaduste, hankimisviisi või -allikate ning ettevõtja eesõiguste, finantsseisundi ja muude omaduste kohta. Reklaamina käsitatava eksitava, kõlvatu või halvustava teabe puhul rakendatakse KonkS § 50 lg 3 kohaselt reklaamiseaduse (RekS) sätteid. Reklaam on RekS § 2 lg 1 järgi mh teave, mis avalikustatakse toodete või teenuste müügi suurendamise eesmärgil ning mida reklaami avalikustaja tasu eest või mõnel muul vastaval kaalutlusel levitab. Reklaamiseaduse § 4 lg 1 järgi on keelatud eksitav reklaam, st reklaam, mis ükskõik millisel viisil, kaasa arvatud esitlusviis, petab või tõenäoliselt petab üldsust või mis toodud põhjustel kahjustab või võib kahjustada konkurenti. Reklaami eksitavaks tunnistamisel võetakse arvesse kogu reklaam, mh tootja või teenuse osutaja isik, tema tegevusala ja kvalifikatsioon, samuti tema toote või teenusega seotud intellektuaalse omandi õigused (RekS § 4 lg 2 p 6).
28.Kostja I toodetud viina pudeli etiketil on kirjas: 1) kostja I ärinimi (etiketi alumises vasakus servas), 2) et viin on toodetud kompanii STOLI litsentsi alusel, 3) etiketi ülemises osas mustal taustal on tähis STOLI (tähe“L“ alumine kriips on veidi pärast püstkriipsuga ühinemiskohta katkenud) ning tähe “I“ kohal on tähis ®. Märgitud kolmes asjaolust on kaks viimast väärad. Nagu hageja märkis, et ole kompaniid ega muud ettevõtete nimega STOLI olemas. Eksisteerib AS STOL-I. Kostja ei ole vastupidist väitnud ega tõendanud. Kuna ülalmärgitud põhjendustele puudus kostjatel õigus kasutada tähist STOLI hageja kaubamärgiga äravahetamiseni sarnasuse tõttu, puudub kostjatel õigus kasutada tähist ®. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et nimetatud ekslik teade seostab hageja ja kostja tegevuse seoses STOLI kaubamärgiga. See aga on vastuolus ülalmärgitud seadustega seoses tarbijale eksitava teabe edastamisega.
29.Asjasse ei puutu kostjate väide hageja kaubamärgi STOLI üldtuntuse kohta, hageja ei ole nimetatud kaubamärgi üldtuntuse väidet ega tunnustamise nõuet esitanud.
30.TsMS § 132 lg 1 järgi on hagihind 4 793,37 eurot (3x1597,79 eurot e 75 000 krooni). Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 15 000 krooni.
31.Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud jätta kostja kanda. TsMS § 165 lg 1 alusel võtab kohus kulude jaotamisel arvesse kostjate oluliselt erineva menetluses osalemise ulatuse. Hageja nõue seoses kõlvatu konkurentsiga oli esitatud vaid kostja I vastu. Ka arvestab kohus menetluses osalemise ulatuse puhul asjaolu, et Hageja õiguse esmaseks rikkujaks on kostja I, kes tootis viina hageja kaubamärgi all. Kohus jätab menetluskuludest 60% kostja I ja 40 % kostja II kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.