OÜ Kodala Hulgi hagi AS Järve Raadiokaubad vastu võla 16 136.80 krooni ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2 937.38 eurot (45 960 krooni)
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 29. septembri 2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Kodala Hulgi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
31. mai 2011
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja) – OÜ Kodala Hulgi (registrikood: 11271073), seaduslik esindaja Ülo Aljand ja lepinguline esindaja Luule Tarm Vastustaja (kostja) – AS Järve Raadiokaubad (registrikood: 10294451), lepinguline esindaja Marko Tiirik
esindajad
RESOLUTSIOON
Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Viru Maakohtu 29. septembri 2010 otsus osas, millega jäeti rahuldamata OÜ Kodala Hulgi hagi AS Järve Raadiokaubad vastu 8477 krooni põhivõlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks.
Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada OÜ Kodala Hulgi hagi AS Järve Raadiokaubad vastu põhivõlgnevuse nõudes täielikult ja viivise nõudes osaliselt ning muuta maakohtu õiguslikke põhjendusi.
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „Rahuldada OÜ Kodala Hulgi hagi AS Järve Raadiokaubad vastu osaliselt ja mõista AS-lt Järve Raadiokaubad OÜ-u Kodala Hulgi kasuks välja 16 131 krooni, s.o 1030 (üks tuhat kolmkümmend eurot) ja 96 senti põhivõlgnevuse katteks ning 22 862.23 krooni, s.o 1461 (üks tuhat nelisada kuuskümmend üks eurot) ja 16 senti viivise katteks. Jätta menetluskuludest maakohtus 72.7% AS Järve Raadiokaubad kanda ja 27.3% OÜ Kodala Hulgi kanda.“ Jätta menetluskuludest ringkonnakohtus 68.2% AS Järve Raadiokaubad kanda ja 31.8% OÜ Kodala Hulgi kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Kodala Hulgi esitas 16.10.2009 maakohtule hagi AS Järve Raadiokaubad vastu võla 16 136.80 krooni ja viivise 0,5% päevas kuni põhinõude täitmiseni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt müüs hageja kostjale kaupa vastavalt poolte vahel 03.10.2007 sõlmitud koostöölepingule nr 17-7. Kaup toimetati kostjale kohale, kostjale esitati saateleht-arved, kauba saamist kinnitas kostja oma allkirjaga. Kostja on jätnud tasumata kahe saateleht-arve alusel tarnitud kauba eest: - nr 548-2L1/9, 20.05.2009, summas 7 654 krooni (sh käibemaks 1 167.57 krooni); - nr 593-2L1/9, 03.06.2009, summas 8 477 krooni (sh käibemaks 1 293.10 krooni). Kokku moodustab põhivõlg 16 136.80 krooni. Koostöölepingu p-s 4.2 leppisid pooled kokku, et maksetähtaegadest mittekinnipidamise korral on müüjal õigus nõuda viivist 0,5% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. 13.09.2009 seisuga moodustasid viivised 5 133 krooni. 02.07.2010 seisuga oli nõue kokku 53 614 krooni.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, väites, et ei ole hagiavalduses nimetatud saateleht-arvete alusel kaupa saanud. Koostöölepingu p 3.1 sätestab, et kauba kättesaamist kinnitab ostja esindaja oma allkirjaga. Lepingu p-s 5 loetakse ostjapoolsed volitatud isikud kauba vastuvõtmisel. Kõnealustel saateleht-arvetel ei ole lepingus nimetatud volitatud isikud kauba vastuvõtjatena tuvastatavad. Hagiavalduses märgitud kauba on kostja saanud teiste saatelehtede järgi.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 29. septembri 2010 otsusega hagi osaliselt ning mõistis välja AS-lt Järve Raadiokaubad OÜ Kodala Hulgi kasuks 7 654 krooni. Viivisenõude jättis kohus rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 03.10.2007 koostöölepingu nr 17-7, mille alusel müüs hageja kostjale kaupa. Koostöölepingu p 1.1 järgi on koostöölepingus sätestatu kehtiv kõikidele poolte vahel alates koostöölepingu sõlmimisest sõlmitavatele müügilepingutele, kui pooled ei ole eraldi kirjalikult kokku leppinud teisiti. Vastavalt koostöölepingu p-le 2.2 muutub ostja tellimus märgitud tingimustel siduvaks üksnes juhul, kui müüja kinnitab tellimuse kirjalikult kolme päeva jooksul selle saamisest ning üksnes müüja poolt kirjalikult kinnitatud tellimus kehtib pooltevahelise lepinguna. Müüja vaikimist ei loeta tellimuse aktsepteerimiseks. VÕS § 11 lg 1 sätestab poolte vormivabaduse põhimõtte. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt, kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Pooled on koostöölepingu p-s 2.2 ette näinud lepingule teatud vormi (ostja kirjalik tellimus, millele järgneb müüja kirjalik kinnitus) ja välistanud kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral lepingu kehtivuse. Seega on pooled kinnitanud selgelt oma tahet olla lepinguliselt seotud juhul, kui ostja on kirjalikult teinud pakkumuse ja müüja võtnud kirjalikult pakkumuse vastu. 19.05.2009 saatis kostja töötaja hagejale e-kirja teel tellimuse saateleht-arvel nr 548-2L1/9 loetletud kaupade saamiseks (erinevus ainult survepesuri Nordy QL-2100B/F osas, I kd lk 114). Saadetud tellimusele oleks lepingu järgi pidanud järgnema müüja ehk hageja tellimuse kinnitus. Kirjalikku tellimuse kinnitust asja materjalidele lisatud ei ole. Saatelehtarve nr 593-2L1/9 osas ei ole esitatud ei ostja kirjalikku tellimust ega müüja kirjalikku tellimuse kinnitust. Vastavalt VÕS § 20 lg-le 2 loetakse vaikimine või tegevusetus nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Hageja väide, et pooltevaheline praktika oligi selline, et tellimused esitati ja kauba vedamine lepiti kokku telefoni teel, seda kirjalikult vormistamata, on paljasõnaline ega ole millegagi tõendatud. Koostöölepingu p 2.2 teine lause kinnitab selgelt, et müüja vaikimist ei loeta müüja aktseptiks. TsÜS § 83 lg 2 kohaselt on tehing kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et pooled oleksid kokku leppinud vastupidiselt ülanimetatud sättes toodule. Tõendeid ei ole esitatud ka selle kohta, et pooled oleksid koostöölepingu p-s 2.2 sätestatut kokkuleppel muutnud. Vastavalt TsÜS §-le 84 ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ning tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Jättes koostöölepingus selgelt väljendatud tingimuse vorminõude osas järgimata ja kinnitades ostja tellimuse suuliselt telefoni teel vm viisil, pidi hageja endale aru andma, et raskendab sellega lepingulise suhte olemasolu tõendamist. Poolte vahel väljakujunenud praktikast saab rääkida juhul, kui poolte vahel on samalaadsetes suhetes teadlikult kujundatud teatud käitumisreeglid, mida järgitakse ilma sellekohase kokkuleppeta, kuid hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks aastate
vältel kujunenud välja praktika, mis on teatud osas vastupidine koostöölepingus kokkulepitule. Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et antud kaasuses ei tulene pooltevaheline võlasuhe mitte lepingust, vaid kohaldamisele kuuluvad alusetu rikastumise sätted (VÕS § 1027; § 1032 lg 2; § 1028 lg 1) juhul, kui on tõendatud kostja vara suurenemine hageja arvel õigusliku aluseta. Asja lahendamiseks on määrava tähtsusega küsimus, kas kostja on arvete nr 593-2L1/9 ja 548-2L1/9 alusel kauba saanud ja vastu võtnud. Vastavalt koostöölepingule olid ostjapoolseteks volitatud isikuteks kauba vastuvõtmisel D.V. ja V.T. . Hageja väitel toimetati kaup kostja kauplusse, kauba võttis vastu kostja töötaja (saateleht-arve nr 593-2L1/9 alusel J.M. , saateleht-arve nr 548-2L1/9 alusel A.J. ), kauba vastuvõtmist kinnitab kostja töötaja allkiri saateleht-arvetel. Tuginedes tunnistaja H.L. ütlustele luges kohus, et 20.05.2009, s.o saateleht-arve nr 5482L1/9 alusel on kostja kauba kätte saanud. Kohus leidis, et ei ole alust kahelda tunnistaja väidete, et tunnistaja toimetas kostjale kohale kauba 20.05.2009, usaldusvääruses. Ostu vastuvõtmise kohustus lasub ostjal, mitte müüjal ega kauba vedajal. Ostja peab võimalikuks tegema kauba vastuvõtu selleks volitatud isikute poolt. Kohus leidis, et kaup on kostjale kätte toimetatud ka juhul, kui kaup toimetatakse kostja äriruumidesse ning antakse üle kostja töötajale. Ülejäänud osas jääb hageja nõue rahuldamata, kuna pole tõendatud kauba kättetoimetamine. Autojuht E.P. seletuskirja kauba kättetoimetamise kohta arve nr 593-2L1/9 alusel ei saa lugeda tõendiks TsMS § 229 mõttes. Kohus märkis, et hageja esitatud saateleht-arved nr 257-2L1/9 12.03.2009, 138-2-L1/9 05.02.2009, 140-2L1/9 05.02.2009, 420-2L1/9 22.04.2009 (I kd lk 37-41), allkirjadeta tasaarveldusakt 08.10.2009 (I kd lk 98), garantiiremondi leht (I kd lk 117) ei tõenda kauba saamise fakti nõude aluseks olevate arvete alusel. I kd lk 99-113, 117-124 olevaid hageja esitatud materjale ei ole võimalik käsitleda tõendina TsMS § 229 mõttes; need võivad iseloomustada küll pooltevahelist suhtlemist ja kauba ostu-müüki mingil perioodil, kuid ei ole seostatavad käesoleva vaidlusega ega tõenda vaidluse aluseks olevaid asjaolusid. Kohus jättis rahuldamata ka viivisenõude. Kuna pooltevaheline võlasuhe ei tulene antud juhul lepingust, ei saa tugineda ka lepingust tulenevale viivisenõudele. Nõue alusetu rikastumise sätete alusel ei välista seadusjärgse viivise nõuet, kuid kohus peab asja lahendamisel jääma hagi piiridesse, mistõttu puudub kohtul õigus omal algatusel hageja nõuet muuta.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Kodala Hulgi esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 29. septembri 2010 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi täies ulatuses, samuti mõista vastutajalt apellandi kasuks välja viimase poolt kantud kohtukulud. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei põhine kohtu järeldused uuritud tõenditel. Hageja selgitas korduvalt, et vastavalt pooltevahelisele praktikale toimus tellimusele nõustumuse andmine tellimuse täitmisega. Sellele ei vaidle vastu ka kostja. Pikaajaliselt antud valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele on teada, et kaubandusettevõtte tellimus täidetakse reeglina võimalikult kiiresti ja vastavalt transpordi võimalustele ehk juhindudes pooltevahelisest eelnevast praktikast nõustumuse andmisega tellimuse täitmisena. Kohus jättis tähelepanuta hageja esitatud arved erinevatest tarneperioodidest, millega on tõendatud pooltevaheline suhe; 2) oli kaup kätte toimetatud kaupluse töötajatele, mida tõendavad töötajate nimed ja allkirjad arvetel. Hageja taotles arvetele kauba vastuvõtmise kohta alla kirjutanud kostja töötajate A.J. ja J.M. tunnistajatena ülekuulamist, kuid tunnistajad ei võtnud kohtukutset vastu ning
menetluse venitamise lõpetamiseks hageja loobus tunnistajate ülekuulamisest. Samuti taotles hageja korduvalt kostja seadusliku esindaja kohtusse kutsumist, mis aga ei õnnestunud mitmesugustel kostja poolt esitatud põhjustel; 3) saatis kostja arve nr 548-2L1/9 puhul 19.05.2009 meiliga tellimuse arvel loetletud kaubale ja 20.05.2009 hommikul saatis hageja tellitud kauba. Nimetatud saatelehega saadeti kostjale ka kaks triikrauda NORDY SI-660, millest ühe saatis kostja 16.06.2010 garantiiremonti. 26.08.2009 tagastas kostja saatelehega müümata kaupa hagejale, sh oli tagastatava kauba loetelus pliit Nordy EO-701-HP, mille kostja sai saatelehega nr 548-2L1/9; 4) on arve nr 593-2L1/9 järgi kauba saamine tõendatud kostja poolt saadetud meiliga ja kauba vastuvõtmisega kostja töötaja J.M. poolt. 13.08.2009 pakkus kostja tagastada võlgnevuste katteks hageja kaupa, sh külmikut RF 36 SH. Kostja väidab, et külmik on saadud 30.11.2007 saatelehega nr 722-1L1/7. Nimetatud saatelehega on saadud külmik Snaige SN R60 1411 hinnaga 2 744.92 krooni, hageja poolt saadetud külmik oli SNRF36 SH-SIDD01 hinnaga 3 813 krooni, milline mudel jõudis Eestisse esmakordselt alles 22.02.2008, mida tõendab Snaige tehase vastus hageja päringule; 5) on vastavalt VÕS § 20 lg-le 1 nõustumus otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 20 lg 2 kohaselt on vaikimine või tegevusetus nõustumine üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Lõige 3 lisab, et kui isikuni, kelle majandus- või kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või teenuste osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata. Vaikimine loetakse sel juhul nõustumiseks. Poolte vahel on pikaajalised lepingulised suhted (alates 30.01.2001). Kostja esindaja kinnitas, et on kauba saanud, kuid teiste arvete alusel, selle väite lükkab aga ümber hageja tõend, et näiteks külmik, mille saamise ajaks näitab kostja 2007. a, on esmakordselt jõudnud Eestisse 22.02.2008; 6) tuleb VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning lg 2 järgi tuleb kohustuste täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Tava all mõeldakse kirjapandud käitumisreegleid, mis on majandus- või kutsetegevuse valdkonnas või siis teatud grupi poolt üldtunnustatud.
5.AS Järve Raadiokaubad vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, kohtuotsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on kohtuotsus seaduslik, põhineb uuritud tõenditel, kohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Kohus on analüüsinud põhjalikult kõiki tõendeid. Apellant ei ole märkinud, missuguseid konkreetseid menetlusnorme kohus rikkus ning kuidas nende normide rikkumine tõi kaasa materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise; 2) on kohus jätnud õigesti rahuldamata hageja nõude tulenevalt saateleht-arvest nr 593-2L1/9 summas 8 477 krooni. Hageja ei soovinud oma nõuet selles osas tõendada, kuna loobus kohtuistungil tunnistaja J.M. ülekuulamisest. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 2 oli hageja valik, milliste tõenditega ta oma nõuet tõendada soovis; 3) puuduvad viivisenõude rahuldamata ja menetluskulude poolte endi kanda jätmise osas apellatsioonkaebuses igasugused põhjendused. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsus osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue 8477 krooni väljamõistmiseks arve nr 593 järgi ning nõue viiviste väljamõistmiseks, menetluskulude jaotuse, samuti maakohtu poolt materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise osas. Ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas. Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu otsust osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 7654 krooni arve nr 548 järgi.
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega jäeti hageja nõue osaliselt rahuldamata (nõue arve nr 593 järgi 8477 krooni ja nõue viiviste väljamõistmiseks) ning millega jäeti menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude katteks 16 131 krooni ja viiviste katteks 22 862.23 krooni ning muudab menetluskulude jaotust vastavalt nõude rahuldamise ulatusele.
8.Maakohtu otsuse põhjendustest nähtuvalt on pooltevaheline ostu-müügileping arvete nr 548 ja nr 593 järgi tühine TsÜS § 83 lg 2 alusel. Maakohus rahuldas hageja nõude arve nr 548 järgi alusetu rikastumise sätete alusel. Maakohus eelmärgitud põhjendused on ekslikud. Õige on apellandi seisukoht, et maakohus kohaldas ebaõigesti alusetu rikastumise sätteid ning vaidlus tuleb lahendada pooltevahelise lepingu alusel. Koostöölepingu p 2.2 järgi ostja tellimus muutub tellimuses märgitud tingimustel siduvaks üksnes juhul, kui müüja kinnitab tellimuse kirjalikult 3 päeva jooksul selle saamisest. Üksnes müüja poolt kirjalikult kinnitatud tellimus kehtib pooltevahelise lepinguna. Müüja vaikimist ei loeta tellimuse aktsepteerimiseks. Maakohus on leidnud, et kuna arve nr 548 alusel müüja ei kinnitanud kirjalikult ostja tellimust ja saatis tellitud kauba ilma tellimuse kinnituseta ostjale ning arve nr 593 alusel saatis kauba ostjale ilma kirjaliku tellimuseta, siis on pooltevaheline ostu-müügileping nimetatud arvete alusel tühine TsÜS § 83 lg 2 alusel. TsÜS § 83 teise lause kohaselt kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus märgib, et TsÜS § 83 lg 2 kohaldamisel tuleb arvestada kokkuleppelise vorminõude eesmärki. Koostöölepingust ei tulene, et kui müüja toimetas ostjale kauba kohale ja ostja võttis kauba vastu ning seejuures ei järginud pooled koostöölepingu p-s 2.2 sätestatut, oleks leping tühine. Koostöölepingu p-st 2.2 tuleneb, et nimetatud sätte eesmärgiks oli tõendamiskoormise lihtsustamine ning müüja poolt kirjaliku kinnituse mittesaamisel võis ostja arvestada, et ta võib tellitud kaupa mitte saada. Eelneva alusel leiab ringkonnakohus, et pooltevaheline ostu-müügileping arvete nr 548 ja nr 593 alusel saadud kauba osas ei ole tühine TsÜS § 83 teise lause alusel. Maakohus on jätnud arvestamata asjaolu, et koostöölepingu p-s 2.2 sätestatu mittejärgimine kauba tellimisel ja tellimuse täitmiseks võtmisel ei tähenda seda, et pooled ei oleks järginud kirjalikku vorminõuet. Ostu-müügilepingu sõlmimine kirjalikus vormis on tõendatud arvetega nr 548 ja nr 593, milledest nähtuvalt on kostja arvetel märgitud kauba kätte saanud.
Lisaks on maakohus jätnud arvestamata, et hageja on tuginenud pooltevahelisele praktikale, mille kohaselt on varasemate arvete alusel kostja võtnud kauba vastu ja tasunud selle eest ka siis, kui puudub müüjapoolne kirjalik kinnitus ostja tellimusele. Kostja ei ole nimetatud faktiväidet ümber lükanud.
9.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et ei ole tõendatud kostjale kauba kättetoimetamine arve nr 593 järgi. Saateleht-arve nr 593 (I kd, t.l 7) järgi on kauba 03.06.2009 vastu võtnud J.M. ning kinnitanud seda oma allkirjaga. Seetõttu ei ole asjakohane kostja seisukoht vastuses hagile, et kauba on vastu võtnud tuvastamata isik. Nimetatud asjaolu ei ole kostja tõendanud ning asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja ka vastu vaielnud hageja väitele, et J.M. on kostja töötaja. TsÜS § 121 lg 2 kohaselt teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks. Õige on hageja seisukoht, et J.M. on ka varem kostja esindajana (müüjana) võtnud vastu hageja poolt saadetud kaupa (näiteks saateleht-arve nr 468 20.05.2008, saateleht-arve nr 579 27.05.2008 alusel). Kostja ei ole hageja nimetatud väidet ümber lükanud. Kostja e-kiri (I kd, t.l 118) tõendab, et ta pakkus hagejale võlgnevuse katteks tagastada kaupa, sealhulgas külmikut RF 36 SH, mille ta on saanud vaidlusaluse arve nr 593 alusel. Kui kostja ei oleks arve nr 593 alusel kaupa saanud, siis ei oleks ta saanud 13.08.2009 nimetatud külmikut hagejale tagastamiseks pakkuda. Kostja ei ole tõendanud enda väidet, et ta oleks nimetatud külmiku saanud mõne teise arve järgi. Lisaks eelnevale tõendavad kostja poolt arve nr 593 alusel kauba saamist hageja müügijuhi P. H. e-kiri (I kd, t.l 123), millest nähtuvalt kontrollis ta 11.08.2009 kaupluses kaupade olemasolu ja külmik RF 36 SH (beež) oli kostja müügisaalis. Eelneva alusel on tõendatud, et J.M. kostja esindajana võttis 03.06.2009 vastu saateleht-arve nr 593 alusel saadetud kauba ning hageja nõue kostjalt 8477 krooni väljamõistmiseks on põhjendatud. Maakohtu otsuse kohaselt võttis arve nr 548 alusel kauba vastu samuti kostja esindaja TsÜS § 121 lg 2 alusel ning seda maakohtu otsustust ei ole kostja vaidlustanud. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kuigi pooled on koostöölepingus ära märkinud kostjapoolsed volitatud isikud kauba vastuvõtmisel, ei tähenda see seda, et konkreetse lepingu alusel ei võiks kaupa vastu võtta keegi teine kostja töötaja. Arve nr 548 alusel on maakohus kostjalt välja mõistnud 7654 krooni. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu õiguslikke põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse p-le 8.
10.Maakohus jättis hageja viivisenõude rahuldamata põhjusel, et kuna võlasuhe ei tulene lepingust, siis ei saa hageja tugineda lepingust tulenevale viivise nõudele. Ringkonnakohus tuvastas käesoleva otsuse p-s 8, et hageja nõue tuleneb lepingust ning seetõttu tuleb hageja viivise nõue rahuldada. Arvetel nr 548 ja nr 593 on hageja märkinud, et arve maksetähtaja möödumisel on hagejal õigus arvestada viivist 0.2% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Ringkonnakohtu istungil kinnitas hageja, et ta on nõus viivise väljamõistmisega määras 0.2% päevas. Viivise määrale 0.2% ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kostja vastuses apellatsioonkaebusele märgitu, et hageja ei ole viivise nõude rahuldamata jätmist apellatsioonkaebuses vaidlustanud, ei ole õige. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt on
hageja vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega jäeti tema nõue maakohtus rahuldamata ning vastavalt sellele ka tasunud riigilõivu. Seetõttu tuleb hageja viivise nõue rahuldada ja kostjalt välja mõista viivis alates selle sissenõutavaks muutumisest, s.o arve nr 548 alusel alates 05.07.2009 ja arve nr 593 alusel alates 19.07.2009 kuni põhinõude täitmiseni. Viivise arvestus arve nr 548 järgi: viivitatud päevi 2009 180 – 180x0.2%x7654=2755.44 krooni; viivitatud päevi 2010 365 – 365X0.2%x7654= 5587.42 krooni; viivitatud päevi 2011 171 (kuni 20.06.2011) – 171x0.2%x7654=2617.67 krooni. Viivise arvestus arve nr 593 järgi: viivitatud päevi 2009 166 – 166x0.2%x8477= 2814.36 krooni; viivitatud päevi 2010 365 – 365x0.2%x8477= 6188.21 krooni; viivitatud päevi 2011 171 (kuni 20.06.2011) – 171x0.2%x8477= 2899.13 krooni. Kokku viivis arvete nr 548 ja nr 593 järgi 22 862.23 krooni. Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 teise lause alusel mõistab ringkonnakohus kostjalt välja viivise alates 21.06.2011 kuni põhinõude täitmiseni päevamääras 0.2%.
11.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega tuleb muuta maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas. Hageja nõudis kostjalt 53 614 krooni väljamõistmist ning hagi rahuldati 38 993.23 krooni ulatuses (põhinõue 16 131 krooni ja viivise nõue 22 862.23 krooni), s.o 72.7%. Sellest tulenevalt jäävad menetluskulud maakohtus 72.7% ulatuses kostja kanda ja 27.3% ulatuses hageja kanda. Apellatsioonkaebuses taotles hageja kostjalt 45 960 krooni väljamõistmist ning ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse 31 339.23 krooni ulatuses, s.o 68.2%. Sellest tulenevalt jäävad menetluskulud ringkonnakohtus 68.2% kostja kanda ja 31.8% hageja kanda.
Gerty Pau
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.