Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Gerty Pau, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. juuni 2011 Tartu
Tsiviilasja number
2-09-53746
Tsiviilasi
OÜ Kodala Hulgi hagi AS Järve Raadiokaubad vastu võla 16 136.80 krooni ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2 937.38 eurot (45 960 krooni)
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 29. septembri 2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Kodala Hulgi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
31. mai 2011
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja) – OÜ Kodala Hulgi (registrikood: 11271073), seaduslik esindaja Ülo Aljand ja lepinguline esindaja Luule Tarm Vastustaja (kostja) – AS Järve Raadiokaubad (registrikood: 10294451), lepinguline esindaja Marko Tiirik
esindajad
Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Viru Maakohtu 29. septembri 2010 otsus osas, millega jäeti rahuldamata OÜ Kodala Hulgi hagi AS Järve Raadiokaubad vastu 8477 krooni põhivõlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks.
Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada OÜ Kodala Hulgi hagi AS Järve Raadiokaubad vastu põhivõlgnevuse nõudes täielikult ja viivise nõudes osaliselt ning muuta maakohtu õiguslikke põhjendusi.
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „Rahuldada OÜ Kodala Hulgi hagi AS Järve Raadiokaubad vastu osaliselt ja mõista AS-lt Järve Raadiokaubad OÜ-u Kodala Hulgi kasuks välja 16 131 krooni, s.o 1030 (üks tuhat kolmkümmend eurot) ja 96 senti põhivõlgnevuse katteks ning 22 862.23 krooni, s.o 1461 (üks tuhat nelisada kuuskümmend üks eurot) ja 16 senti viivise katteks. Jätta menetluskuludest maakohtus 72.7% AS Järve Raadiokaubad kanda ja 27.3% OÜ Kodala Hulgi kanda.“ Jätta menetluskuludest ringkonnakohtus 68.2% AS Järve Raadiokaubad kanda ja 31.8% OÜ Kodala Hulgi kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
vältel kujunenud välja praktika, mis on teatud osas vastupidine koostöölepingus kokkulepitule. Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et antud kaasuses ei tulene pooltevaheline võlasuhe mitte lepingust, vaid kohaldamisele kuuluvad alusetu rikastumise sätted (VÕS § 1027; § 1032 lg 2; § 1028 lg 1) juhul, kui on tõendatud kostja vara suurenemine hageja arvel õigusliku aluseta. Asja lahendamiseks on määrava tähtsusega küsimus, kas kostja on arvete nr 593-2L1/9 ja 548-2L1/9 alusel kauba saanud ja vastu võtnud. Vastavalt koostöölepingule olid ostjapoolseteks volitatud isikuteks kauba vastuvõtmisel D.V. ja V.T. . Hageja väitel toimetati kaup kostja kauplusse, kauba võttis vastu kostja töötaja (saateleht-arve nr 593-2L1/9 alusel J.M. , saateleht-arve nr 548-2L1/9 alusel A.J. ), kauba vastuvõtmist kinnitab kostja töötaja allkiri saateleht-arvetel. Tuginedes tunnistaja H.L. ütlustele luges kohus, et 20.05.2009, s.o saateleht-arve nr 5482L1/9 alusel on kostja kauba kätte saanud. Kohus leidis, et ei ole alust kahelda tunnistaja väidete, et tunnistaja toimetas kostjale kohale kauba 20.05.2009, usaldusvääruses. Ostu vastuvõtmise kohustus lasub ostjal, mitte müüjal ega kauba vedajal. Ostja peab võimalikuks tegema kauba vastuvõtu selleks volitatud isikute poolt. Kohus leidis, et kaup on kostjale kätte toimetatud ka juhul, kui kaup toimetatakse kostja äriruumidesse ning antakse üle kostja töötajale. Ülejäänud osas jääb hageja nõue rahuldamata, kuna pole tõendatud kauba kättetoimetamine. Autojuht E.P. seletuskirja kauba kättetoimetamise kohta arve nr 593-2L1/9 alusel ei saa lugeda tõendiks TsMS § 229 mõttes. Kohus märkis, et hageja esitatud saateleht-arved nr 257-2L1/9 12.03.2009, 138-2-L1/9 05.02.2009, 140-2L1/9 05.02.2009, 420-2L1/9 22.04.2009 (I kd lk 37-41), allkirjadeta tasaarveldusakt 08.10.2009 (I kd lk 98), garantiiremondi leht (I kd lk 117) ei tõenda kauba saamise fakti nõude aluseks olevate arvete alusel. I kd lk 99-113, 117-124 olevaid hageja esitatud materjale ei ole võimalik käsitleda tõendina TsMS § 229 mõttes; need võivad iseloomustada küll pooltevahelist suhtlemist ja kauba ostu-müüki mingil perioodil, kuid ei ole seostatavad käesoleva vaidlusega ega tõenda vaidluse aluseks olevaid asjaolusid. Kohus jättis rahuldamata ka viivisenõude. Kuna pooltevaheline võlasuhe ei tulene antud juhul lepingust, ei saa tugineda ka lepingust tulenevale viivisenõudele. Nõue alusetu rikastumise sätete alusel ei välista seadusjärgse viivise nõuet, kuid kohus peab asja lahendamisel jääma hagi piiridesse, mistõttu puudub kohtul õigus omal algatusel hageja nõuet muuta.
menetluse venitamise lõpetamiseks hageja loobus tunnistajate ülekuulamisest. Samuti taotles hageja korduvalt kostja seadusliku esindaja kohtusse kutsumist, mis aga ei õnnestunud mitmesugustel kostja poolt esitatud põhjustel; 3) saatis kostja arve nr 548-2L1/9 puhul 19.05.2009 meiliga tellimuse arvel loetletud kaubale ja 20.05.2009 hommikul saatis hageja tellitud kauba. Nimetatud saatelehega saadeti kostjale ka kaks triikrauda NORDY SI-660, millest ühe saatis kostja 16.06.2010 garantiiremonti. 26.08.2009 tagastas kostja saatelehega müümata kaupa hagejale, sh oli tagastatava kauba loetelus pliit Nordy EO-701-HP, mille kostja sai saatelehega nr 548-2L1/9; 4) on arve nr 593-2L1/9 järgi kauba saamine tõendatud kostja poolt saadetud meiliga ja kauba vastuvõtmisega kostja töötaja J.M. poolt. 13.08.2009 pakkus kostja tagastada võlgnevuste katteks hageja kaupa, sh külmikut RF 36 SH. Kostja väidab, et külmik on saadud 30.11.2007 saatelehega nr 722-1L1/7. Nimetatud saatelehega on saadud külmik Snaige SN R60 1411 hinnaga 2 744.92 krooni, hageja poolt saadetud külmik oli SNRF36 SH-SIDD01 hinnaga 3 813 krooni, milline mudel jõudis Eestisse esmakordselt alles 22.02.2008, mida tõendab Snaige tehase vastus hageja päringule; 5) on vastavalt VÕS § 20 lg-le 1 nõustumus otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 20 lg 2 kohaselt on vaikimine või tegevusetus nõustumine üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Lõige 3 lisab, et kui isikuni, kelle majandus- või kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või teenuste osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata. Vaikimine loetakse sel juhul nõustumiseks. Poolte vahel on pikaajalised lepingulised suhted (alates 30.01.2001). Kostja esindaja kinnitas, et on kauba saanud, kuid teiste arvete alusel, selle väite lükkab aga ümber hageja tõend, et näiteks külmik, mille saamise ajaks näitab kostja 2007. a, on esmakordselt jõudnud Eestisse 22.02.2008; 6) tuleb VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning lg 2 järgi tuleb kohustuste täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Tava all mõeldakse kirjapandud käitumisreegleid, mis on majandus- või kutsetegevuse valdkonnas või siis teatud grupi poolt üldtunnustatud.
Lisaks on maakohus jätnud arvestamata, et hageja on tuginenud pooltevahelisele praktikale, mille kohaselt on varasemate arvete alusel kostja võtnud kauba vastu ja tasunud selle eest ka siis, kui puudub müüjapoolne kirjalik kinnitus ostja tellimusele. Kostja ei ole nimetatud faktiväidet ümber lükanud.
hageja vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega jäeti tema nõue maakohtus rahuldamata ning vastavalt sellele ka tasunud riigilõivu. Seetõttu tuleb hageja viivise nõue rahuldada ja kostjalt välja mõista viivis alates selle sissenõutavaks muutumisest, s.o arve nr 548 alusel alates 05.07.2009 ja arve nr 593 alusel alates 19.07.2009 kuni põhinõude täitmiseni. Viivise arvestus arve nr 548 järgi: viivitatud päevi 2009 180 – 180x0.2%x7654=2755.44 krooni; viivitatud päevi 2010 365 – 365X0.2%x7654= 5587.42 krooni; viivitatud päevi 2011 171 (kuni 20.06.2011) – 171x0.2%x7654=2617.67 krooni. Viivise arvestus arve nr 593 järgi: viivitatud päevi 2009 166 – 166x0.2%x8477= 2814.36 krooni; viivitatud päevi 2010 365 – 365x0.2%x8477= 6188.21 krooni; viivitatud päevi 2011 171 (kuni 20.06.2011) – 171x0.2%x8477= 2899.13 krooni. Kokku viivis arvete nr 548 ja nr 593 järgi 22 862.23 krooni. Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 teise lause alusel mõistab ringkonnakohus kostjalt välja viivise alates 21.06.2011 kuni põhinõude täitmiseni päevamääras 0.2%.
Gerty Pau
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.