Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
HAGIAVALDUS
1.Hagiavalduse (I kd, tl 1-3) ja täienduste (I kd 87-90, II kd 38-40) kohaselt müüs hageja OÜ Kodala Hulgi kostjale AS-le Järve Raadiokaubad kaupa vastavalt poolte vahel 03.10.2007 sõlmitud koostöölepingule nr 17-7. (I kd, tl 8-10) Kaup toimetati kostjale kohale, ostjale esitati saateleht-arved, kauba saamist kinnitas kostja oma allkirjaga. AS Järve Raadiokaubad on jätnud tasumata kahe saateleht-arve alusel tarnitud kauba eest: arve nr 548-2L1/9 20.05.2009 summas 6 486, 44 krooni (millele lisandus käibemaks 1167, 57 krooni) koos käibemaksuga 7 654 krooni; (I kd, tl 6) arve nr 593-2L1/9 03.06.2010 summas 7 183, 90 krooni (millele lisandub käibemaks 1 293, 10 krooni) koos käibemaksuga 8 477 krooni. (I kd, tl 7) Kostja põhivõlg hageja ees on 16 136, 80 krooni.
2.Koostöölepingu p 4.2 kohaselt leppisid pooled kokku, et maksetähtaegadest mittekinnipidamise korral on müüjal õigus nõuda viivist 0,5% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hagiavalduse kohaselt on kostja viivisevõlg 13.09.2009 seisuga 5 133 krooni. Hageja täienduste kohaselt on viivised suurenenud ning nõue 02.07.2010 seisuga on kokku 53 614 krooni. (II kd, tl 39)
3.Hageja esitas 28.08.2009 maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mille nõude aluseks oli kolm tasumata arvet: - nr 469-2L1/9 12.05.2009 summas 1 124, 44 krooni - nr 548-2L1/9 20.05.2009 summas 7 654 krooni, maksetähtaeg 04.07.2009; arve allkirjastas kostja töötaja A. J. - nr 593-2L 1/9 03.06.2009.a summas 8 477 krooni, maksetähtaeg 18.07.2009. arve allkirjastas kostja töötaja J. M. Kostja vaidles vastu kogu nõudele. Kostja tagastas arvega nr 469-2L1/9 saadud kauba summas 1 118, 64 krooni, millele hageja tegi kreeditarve summas 1 118, 64 krooni Hageja tasaarvestatud nõuet hagiavalduses esitanud ei ole. (I kd, tl 88) 08.10.2009.a tegi hageja kostjale tasaarveldusakti, mille alusel vähendas võlasummat. Tasaarvestatud nõuet hagiavalduses arvestatud ei ole.
4.Haginõude aluseks olevate tasumata saateleht-arvete järgi kauba tellimise ja kättetoimetamise käik oli järgmine:
- arve nr 548-2L1/9 20.05.2009
19.05.2010 saatis V. T. AS Järve Raadiokaubad Jõhvi kauplusest e-maili kauba tellimusega. Samal päeval sisestati tellimus broneeringusse, kuna oli teada, et kaubaauto sõidab Ida-Virumaale 20. mail 2009. Tihedam kontakt tellijatega toimus vahetult enne kauba väljaveo päeva. Pärast viimast kõnet V. T. 19. mail 2009 vormistati broneeringud üle arveks nr 548-2L1/9. Saatelehel (positsioon 7) olev triikraud Nordy SI 660 saadeti Jõhvi kaupluse poolt hagejale tagasi müügieelsesse remonti 16.06.2009 ja tagastati kauplusele 02.07.2009 - arve 593-2L1/9 03.06.2010
21.mail 2009 saatis kostja töötaja V. T. hageja müügijuhile e-maili, milles tundis huvi külmiku RF 36 (beež) tellimise vastu. Telefoni teel lepiti kokku külmiku saatmises järgmise kaubaringiga. Viimane telefonikõne V. T.ega toimus 02.06.2009, milles lepiti kokku lõplikus kaupade tellimises ja saatmises. Pärast viimast kõnet vormistati broneeringud arveks nr 593-2L1/9.(I kd, tl 88-89)
5.AS Järve Raadiokaubad töötaja D. V. korraldusel saadeti 13.08.2010 e-mail, milles pakuti võlgnevuste katteks tagastada neil olevat hageja kaupa, sealhulgas külmik RF36SH (beež). Hageja leiab, et kui kostja ei oleks kaupa kätte saanud, poleks neil midagi ka tagastada. 11.08.2009 kontrollis hageja müügijuht P. H. kostja Jõhvi kaupluses kohapeal kaupade olemasolu ning külmiku RF 36SH (beež) olemasolu müügisaalis on fikseeritud. (I kd, tl 123)
KOSTJA VASTUS
6.Kostja AS Järve Raadiokaubad OÜ Kodala Hulgi hagi ei tunnista
7.Kostja selgitab vastuses (I kd, tl 149-150), et kaupade üleandmine-vastuvõtmine toimus vastavalt pooltevahelise koostöölepingu p 3 ja tasumine vastavalt lepingu p 4. Kostja väidab, et ei ole hagiavalduses nimetatud saateleht-arvetega kaupa saanud. Koostöölepingu p 3.1 sätestab, et kauba kättesaamist kinnitab ostja esindaja oma allkirjaga. Sama lepingu p 5 loetakse ostjapoolsed volitatud isikud kauba vastuvõtmisel. Hagiavaldusele lisatud saateleht-arvetel ei ole lepingus nimetatud volitatud isikud kauba vastuvõtjatena tuvastatavad. (I kd, tl 29)
8.Kostja vaidleb vastu kauba saamisele saatelehtede nr 548-2L2/9 ja 593-2-1/9 järgi. Kostja ei eita, et tal olid ostu-müügisuhted hagejaga, kuid leiab, et ainuüksi kõneeristustega ei ole võimalik tõendada vaidlusaluste saatelehtede alusel kauba saamist. Kõneeristused saavad tõendada ainult pooltevahelist suhtlemist telefonitsi. Kostja juhib oma kirjalikus vastuses kohtu tähelepanu asjaolule, et kõneeristuste järgi vestles hageja koostöölepingus märgitud D. V. ja V. T.ega, kes olid ka kostja poolt volitatud isikud kaupa vastu võtmal kuid kellele hageja kauopa üle andnud ei ole (rikkudes seega lepingut).
9.Kostja on seisukohal, et ka kostja esindajata tasaarveldusakt (I kd, tl 149) ei tõenda vaidlusaluste saatelehtede alusel kauba saamist. Lisaks on kostjale arusaamatu, kuidas nimetatud tasaarveldusakt on asjaga seotud, kuna aktist nähtub, et pärast tasaarveldust on kostja ikka hagejale saatelehtede nr 548-2L1/9 ja 593-2L1/9 järgi võlgu. Seega nimetatud saatelehtede alusel mingit tasaarvestust toimunud ei ole. Kostja on seisukohal, et hageja lisatud meiliväljavõtted näitavad tellimust mingisugustele kaupadele, on lisatud kaupade
loetelu ja kostja volitatud isiku küsimus hagejale. Kostja leiab, et hageja esitatud eelnimetaud tõendid tõendavad kostja vastavate isikute poolt hagejaga tööalast suhtlemist, kuid mitte kauba saamist vaidlusaluste saatelehtede alusel. Kostja väidab, et hagiavalduses märgitud kauba on kostja saanud teiste saatelehtede järgi. Kostja ei vaidle vastu, et triikraud Nordy SI-660 saadeti remonti ja pliit Nordy EO-701-HP ning külmik Snaige tagastati hagejale. Kostja rõhutab, et nimetatud esemed saadi teiste saatelehtede alusel. Kostja esitas kohtule väljavõtte oma lao seisust seisuga 14.04.2010 laude kaupa ja vastavate kaubagruppide kohta näitamaks, et kostjal hageja poolt nimetatud kaup puudub. Kostja vaidleb vastu ka viivise väljamõistmise nõudele 0,5% päevas kuni põhinõude täitmiseni, leides, et viivise väljamõistmiseks sellises summas puudub õiguslik alus.
KOHTUISTUNGID 01.03.2010 ja 31.05.2010
10.Kohtuistungil 01.03.2010 selgitas hageja esindaja, et kostja poolt teostas kaupade tellimusi D. V.. Kuni 2009. aasta maikuuni sujus poolte koostöö ning hagejal ei olnud alust arvata, et probleeme võib tekkida. Tellimusi edastas D. V. suuliselt telefoni teel. Kostja väide selle kohta, et kaupa ei ole saadud, on vale. Kauba võttis vastu J. M., kes töötas kostja poes müüjana. Kaupa, mille kohta kostja väidab, et ei ole saadud, ei ole ka hagejale tagastatud. J. M. ja A. J. on ka varem kaupa vastu võtnud ja osa kaupadest on ka tagastatud ning teine pool on seda siis aktsepteerinud, et kauba võtsid vastu teised isikud. (I kd, tl 76)
11.Hageja esindaja väitis kohtuistungil et arved 548-2L1/9 ja 593-2L1/9 ei ole kostja poolt tasutud, arved olid lisatud maksekäsu kiirmenetluse avaldusele, avaldusele esitas kostja vastuväite, järelikult on ka arved kätte saanud. Telefoniväljavõtete juurde on hageja esitanud P. H. seletuskirja ning hageja jätab kohtu otsustada, kas arvestada telefoni väljavõtteid tõendina või mitte. (II kd, tl 4)
12.Kostja esindaja viitas istungil koostöölepingu p 2.2 ja 3.1 kus on toodud täpselt, millal on tellimus siduv ja leping loetakse sõlmituks. (II kd, tl 4)
13.Hageja esindaja leidis, et kostja on kinnitanud kauba kättesaamist. Kostja oleks ise pidanud teatama, et on tööle võtnud uued isikud, kes on volitatud kaupa vastu võtma. Kaup on kostjale kohale viidud ja kostja poolt vastu võetud isikute poolt, kes on kogu aeg kaupa vastu võtnud. Kaup anti kostjale üle, kostja ruumides. Kostja esitatud laoseis 2010 märtsi seisuga ei näita midagi. Kostja ei saanud hagejale tagastada kaupa, mida ta tegelikult saanud ei ole.(II kd, tl 4)
14.Kostja jäi enda juurde ja väitis, et kaupa nimetatud saatelehtede alusel saanud ei ole ja ei saa öelda, et oleks ka kauba tellinud. Tunnistaja H. L. seletas, et osutas hagejale ekspediitorteenust, vedas kaupu laiali. Tunnistaja kontrollis kauba vastavust saatelehtedele, viis kauba kohale, kauba võtsid vastu kaupluse töötajad. Kauba vastuvõtmiseks volitatud isikud talle teada ei olnud. Teadis isikuid kui kaupluse töötajaid. Kui tunnistaja sisenes poodi, saatis kaupluse juhataja inimesed, kes kauba vastu võtsid. Kaupa vastu võtvad volitatud isikud ei pruugi alati tööl olla. Piltide järgi kinnitas tunnistaja, et kauba võttis vasu J.. 20.05.2009 andis kauba üle J.ele. (II kd, tl 7)
15.Istungil taotlesid pooled jätkata menetlust kirjalikus menetluses.
II
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Kuulanud ära menetlusosaliste selgitused ja tunnistaja, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab kohus, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt.
17.Hageja leiab, et pooltevaheline võlasuhe tuleneb lepingust. OÜ Kodala Hulgi nõude aluseks on kaks AS Järve Raadiokaubad tasumata arvet: - saateleht arve nr 548-2L1/9 20.05.2009.a summas 7 654 krooni ja - saateleht arve nr 593-2L1/9 03.06.2009.a summas 8 477 krooni. (I kd, tl 6-7)
18.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja vahel olid ostu-müügi suhted. 03.10.2007 .a sõlmisid hageja ja kostja koostöölepingu nr 17-7 (I kd, tl 8-10 tl), mille alusel hageja OÜ Kodala Hulgi müüs kostjale AS-le Järve Raadiokaubad kaupa. Koostöölepingu p.1.1 kohaselt on koostöölepingus sätestatu kehtiv kõikidele poolte vahel alates koostöölepingu sõlmimisest sõlmitavatele müügilepingutele kui pooled ei ole eraldi kirjalikult kokkulepitud teisiti.
19.Pooled leppisid koostöölepingu p.2.1 ja 2.2 kokku tingimused, millistel loetakse müügileping sõlmituks ja pooltele siduvaks. Vastavalt lepingu p 2.2 muutub ostja tellimus märgitud tingimustel siduvaks üksnes juhul, kui müüja kinnitab tellimuse kirjalikult 3 (kolm) päeva jooksul selle saamisest ning üksnes müüja poolt kirjalikult kinnitatud tellimus kehtib pooltevahelise lepinguna. Müüja vaikimist ei loeta tellimuse aktsepteerimiseks. (I kd, tl 8)
20.Seega leppisid pooled koostöölepingu p.2.2 kokku lepingu vormis, mille järgimise korral loetakse leping sõlmituks ja pooltele siduvaks. VÕS § 11 lg 1 sätestab poolte vormivabaduse põhimõtte, mille kohaselt võib lepingu sõlmida mis tahes vormis, kui seadus ei näe lepingule ette kohustuslikku vormi. Sama §-i
2.lõike kohaselt kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Pooled on koostöölepingu p 2 .2 ette näinud lepingule teatud vormi (ostja kirjalik tellimus, millele järgneb müüja kirjalik kinnitus) ja välistanud kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral lepingu kehtivuse. Seega on kinnitanud pooled selgelt oma tahet olla lepinguliselt seotud juhul, kui ostja on kirjalikult teinud pakkumuse ja müüja võtnud kirjalikult pakkumuse vastu.
21.19.05.2010 saatis kostja töötaja hagejale e-kirja teel tellimuse saateleht –arvel nr 548-2L1/9 loetletud kaupade saamiseks (erinevus ainult survepesuri Nordy QL-2100B/F osas) (I kd, tl 114). Saadetud tellimusele oleks lepingu järgi pidanud järgnema müüja ehk OÜ Kodala Hulgi tellimuse kinnitus. Kirjalikku tellimuse kinnitust tsiviilasja materjalidele lisatud ei ole. Saateleht-arve nr 593-2L1/9 osas ei ole esitatud ei ostjapoolset kirjalikku tellimust ega müüjapoolset kirjalikku tellimuse kinnitust.
22.Vastavalt VÕS § 20 lg 2 loetakse vaikimine või tegevusetus nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Hageja väited, et pooltevaheline praktika oligi selline, et tellimused esitati ja kauba vedamine lepiti kokku telefoni teel seda
kirjalikult vormistamata, on paljasõnaline ega millegagi tõendatud. Koostöölepingu p 2.2 teine lause kinnitab sõnaselgelt, et müüja vaikimist ei loeta müüja aktseptiks.
23.TsÜS § 83 lg 2 kohaselt on tehing kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et pooled oleksid kokku leppinud vastupidiselt ülanimetatud sättes toodule. Kohtule ei ole esitatud tõendeid ka selle kohta, et pooled oleksid koostöölepingu p.2.2 sätestatut kokkuleppel muutnud. Vastavalt TsÜS § 84, ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ning tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele.
24.Hageja selgitusel toimus praktikas kauba ost-müük poolte vahel enamasti suulisel teel. Kuna lepingulised suhted on toiminud hageja ja kostja vahel aastaid, ei osanud hageja ette näha, et mingil ajahetkel võivad probleemid tekkida. (I kd, tl 76) Kohus leiab, et jättes koostöölepingus sõnaselgelt väljendatud tingimuse vorminõude osas järgimata ja kinnitades ostja tellimuse suuliselt telefoni teel vm viisil, pidi hageja endale andma aru, et sellega raskendab vajadusel lepingulise suhte olemasolu tõendamist. Kohus leiab, et poolte vahel väljakujunenud praktikast saab rääkida juhul, kui poolte vahel on samalaadsetes suhetes teadlikult kujundatud teatud käitumisreeglid, mida järgitakse ilma sellekohase kokkuleppeta, kuid hageja ei ole millegagi tõendanud, et poolte vahel oleks aastate vältel kujunenud välja praktika, mis on teatud osas sisult vastupidine koostöölepingus kokkulepitule.
25.Eeltoodust tulenevalt, on kohus seisukohal, et antud kaasuses ei tulene pooltevaheline võlasuhe mitte lepingust, nagu leiab hageja, vaid asja lahendamisel kuuluvad kohaldamisele alusetu rikastumise sätted juhul, kui on tõendatud kostja vara suurenemine hageja arvel õigusliku aluseta. Tulenevalt TsMS § 436 lg 7, ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
26.Alusetu rikastumine, kui võlasuhte tekkimise alus, võimaldab esitada nõudeid isiku vastu, kelle vara on suurenenud ilma õigusliku aluseta ning võlasuhte teise poole arvel. Vastavalt VÕS § 1027, peab isik andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal (VÕS § 1032 lg 2). VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
27.Asja lahendamiseks on määrava tähtsusega küsimus, kas kostja on arvete nr 593-2L1/9 ja 548-2L1/9 alusel kauba saanud ja vastu võtnud (kauba saamise tõendamine).
28.Tsiviilkohtumenetluses lasub tõendamiskoormis pooltel. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited.
29.Vastavalt koostöölepingule olid ostjapoolseteks volitatud isikuteks kauba vastuvõtmisel D. V. ja V. T. (I kd, tl 9) Hageja väitel toimetati kaup kostja kauplusse, kauba võttis vastu kostja töötaja (saateleht-arve nr 593-2L1/9 alusel J. M. ja
saateleht-arve nr 548-2L1/9 alusel A. J.), kauba vastuvõtmist kinnitab kostja töötaja allkiri saateleht-arvetel. J. M. ja A. J. on ka varem kaupa vastu võtnud ning ostja ei ole seda vaidlustanud (I kd, lk 35)
30.Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud: - saateleht-arved, millega hageja soovib tõendada väidet, et A. J. ja J. M. on ka varem kaupa vastu võtnud (I kd, tl 37-41) - kõneeristused, millega hageja soovib tõendada kostjapoolset kauba tellimist ja pooltevahelist suhtlemist enne kaubavedu (I kd, tl 99-113) - garantiiremondileht, millega triikraud SI-660 saadeti garantiiremonti. Hageja väitel ei oleks kostja saanud triikrauda tagastada kui poleks seda saateleht-arve nr 548-2L1/9 alusel saanud (I kd, tl 6, 117) - P. H. e-mail hageja seaduslikule esindajale, milles teatatakse, millised esemed olid inventuuri teostamise ajal Järve Raadiokaubad Jõhvi osakonnas nähtaval (I kd, tl 123). Hageja soovib tõendada asjaolu, et inventuuri teostamise ajal 11.08.2010 oli nimetatud kaup kostjal olemas. - OÜ Sintravela autojuhi E. P.seletuskiri (I kd, tl 129) Hageja soovib tõendada kauba kättetoimetamist kostjale arve 593-2L1/9 alusel - A. J.e ja J. M. fotod (I kd, tl 126-130), millega hageja soovib tõendada, et nimetatud isikud on Järve Raadiokaubad töötajad ja kaup anti neile üle. Andre J.e ja J. M. ülekuulamisest tunnistajana hageja loobus kohtuistungil (II kd, lk 4)
31.Kostja väidab, et kostja ei ole arvetel märgitud kaupa vastu võtnud, saatelehtedele alla kirjutanud isikud ei ole tuvastatavad. ( I kd, tl 29) Kostja viimases kohtule esitatud seisukohas (I kd, tl 149-150) väidab kostja, et on küll arvetel nr 548-2L1/9 ja 593-2L1/9 nimetatud kauba kätte saanud, kuid teiste saateleht-arvete alusel. Kostja on oma väidete tõendamiseks esitanud: -saateleht-arved, mille alusel on kostja väidetavalt vaidlusalustel arvetel märgitud kauba vastu võtnud (I kd, tl 151-159) - väljavõte laoseisust seisuga 14.04.2010 (I kd, tl 160-174)
32.Vastavalt TsMS § 229 lg 1 on tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. (TsMS § 229 lg 2) Kohus arvestab lahendi tegemisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust (TsMS § 238 lg 1)
33.Poolte esitatud tõendite kohta märgib kohus järgmist: 33.1 Hageja esitatud saateleht arved nr 257-2L1/9 12.03.2009, 138-2-L1/9 05.02.2009,
140-2L1/9
05.02.2009, 420-2L1/9 22.04.2009 (I kd, tl 37-41) , allkirjadeta tasaarveldusakt 08.10.2009 (I kd, tl 98) , garantiiremondi leht (I kd, tl 117) ei tõenda mingilgi viisil kauba saamise fakti nõude aluseks olevate arvete nr 548-2L1/9 ja 593-2L1/9 alusel.
33.2 Tsiviilasja lk 99-113, 117-124 (I kd) hageja esitatud materjale ei ole kohtul võimalik käsitleda tõendina TsMS § 229 mõttes, kuna võivad iseloomustada küll pooltevahelist suhtlemist ja kauba ostu-müüki mingil perioodil, kuid ei ole seostatavad konkreetselt käesoleva vaidlusega ega tõenda vaidluse aluseks olevaid asjaolusid. Kostja esitatud väljavõte laoseisust (I kd, tl 160-174) seisuga 14.04.2010 ei ole asjakohane. Kauba (või kaubagrupi) puudumine seisuga 14.04.2010 ei tähenda, et nimetatud kaupa ei võinud olla mais ja juunis 2009. Mais –juunis 2009 vastuvõetud kaup ei peagi olema müümata aasta hiljem. Kostja väitel sai AS Järve Raadiokaubad küll hagiavalduses nimetatud arvetel loetletud kauba, kuid eelnevalt teiste saatelehtede alusel. Kostja esitatud arved tl 151-159 (I kd) ei ole asjakohased. 33.3 Kohtuistungil 31.05.2010 ülekuulatud tunnistaja H. L. selgitas, et vedas kaupa 20.05.2009 kostja kauplusse. Kontrollis kauba vastavust saatelehele, viis kauba kohale. Kauba võttis vastu kostja kaupluse töötaja A. J.. Kui tema sisenes kauplusse, saatis juhataja inimesed, kes kauba vastu võtavad. H. L. tõi kohale ainult 20.05.2009 kauba (II kd, tl 7) 33.4 Tunnistaja ütlustest tuleneb, et tunnistaja toimetas kostjale kohale kauba 20.05.2009 so saateleht-arve nr 548-2L1/9 alusel. 33.5 Kohus leiab, et ai ole alust kahelda tunnistaja väidete tõepärasuses ja usaldusvääruses. Kohus toonitab siinkohal, et ostu vastuvõtmise kohustus lasub ostjal, mitte müüjal ega kauba vedajal. Ostja peab võimalikuks tegema kauba vastuvõtu selleks volitatud isikute poolt. Kohus leiab, et kaup on kostjale kätte toimetatud ka juhul kui kaup toimetatakse kostja äriruumidesse ning antakse üle kostja töötajale. Tuginedes tunnistaja antud ütlustele, loeb kohus, et 20. mail 2009 so saateleht-arve 5482L1/9 alusel on kostja kauba kätte saanud. Ülejäänud osas jääb hageja nõue rahuldamata, kuna pole tõendatud kauba kättetoimetanine. Autojuht E. P. seletuskirja kauba kättetoimetamise kohta arve nr 593-2L1/9 alusel (I kd tl 129) ei saa kohus lugeda tõendiks TsMS § 229 mõttes.
34.Hageja on hagiavalduses esitanud kostja vastu ka viivise nõude tuginedes koostöölepingu p 4.2.(I kd, lk 9) Lepingu p.4.2 kohaselt võis hageja nõuda viivist 0,5% tasumata kauba maksumusest iga viivitatud päeva eest. Kuna pooltevaheline võlasuhe antud juhul ei tulene lepingust, ei saa tugineda ka lepingust tulenevale viivise nõudele. Nõue alusetu rikastumise sätetest tulenevalt ei välista iseenesest seadusjärgse viivise nõuet, kuid kohus peab asja lahendamisel jääma hagi piiridesse, mistõttu puudub kohtul õigus ja võimalus omal algatusel hageja nõuet muuta.
35.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja viivise nõude AS Järve Raadiokaubad vastu rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
36.Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
37.Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.
38.Hageja esindaja taotleb tunnistajatasu tagastamist. Taotluse kohaselt tasus hageja tunnistajatasu, kuid loobus kahe tunnistaja ülekuulamisest. Taotluse lahendamiseks tuleb hagejal kohtule esitada maksekorraldus tunnistajatasu tasumise kohta.
Kohtunik Evi Kool
/allkiri/
Ärakiri õige Nooremreferent
Alla Kuzmina
Tartu Ringkonnakohus 20. juunil 2011.a. otsustas: Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Viru Maakohtu 29. septembri 2010 otsus osas, millega jäeti rahuldamata OÜ Kodala Hulgi hagi AS Järve Raadiokaubad vastu 8477 krooni põhivõlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada OÜ Kodala Hulgi hagi AS Järve Raadiokaubad vastu põhivõlgnevuse nõudes täielikult ja viivise nõudes osaliselt ning muuta maakohtu õiguslikke põhjendusi. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „Rahuldada OÜ Kodala Hulgi hagi AS Järve Raadiokaubad vastu osaliselt ja mõista AS-lt Järve Raadiokaubad OÜ-u Kodala Hulgi kasuks välja 16 131 krooni, s.o 1030 (üks tuhat kolmkümmend eurot) ja 96 senti põhivõlgnevuse katteks ning 22 862.23 krooni, s.o 1461 (üks tuhat nelisada kuuskümmend üks eurot) ja 16 senti viivise katteks. Jätta menetluskuludest maakohtus 72.7% AS Järve Raadiokaubad kanda ja 27.3% OÜ Kodala Hulgi kanda.“
Kohtuotsus jõustus 22.07 2011.a. Tartu Ringkonnakohtu otsusega.
Nooremreferent
Alla Kuzmina
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.