Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

raugemise

kohta

avaldada

väljaandes

Ametlikud

1(7)

2-07-25426 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

I Asjaolud Harju Maakohtu 03.10.2007 otsusega on välja kuulutatud osaühing A(edaspidi OÜ A) pankrot. Pankrotihalduriks on kohtu poolt määratud Katrin Prükk. Nõuete kaitsmise koosolekut ei ole toimunud. Jaotusettepanekut ei ole OÜ A(pankrotis) pankrotimenetluses koostatud. Pankrotihaldur Katrin Prükk on 20.10.2010 esitanud kohtule pankrotihalduri aruande ja taotluse OÜ A(pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotihaldur palus dokumentide hoidjaks määrata juhatuse liikme MT’i ja ennast vabastada pankrotihalduri kohustustest. Katrin Prükk ei ole taotlenud pankrotihalduri tasu määramist, kuna pankrotimenetluses puuduvad selleks rahalised vahendid. Pankrotihaldur on kohtule esitanud järgmise sisuga aruande:

2(7)

2-07-25426

Pankrotihaldur märgib aruandes, et OÜ A(pankrotis) likvideerija poolt pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt ei ole võlgnikul nõudeid kolmandate isikute vastu ei ole. Pankrotihaldur on välja selgitanud, et võlgniku viimane müügikäive on toimunud 2001. aastal ning et 2004. aastal on maha kantud oluline osa oma debitoorsest võlgnevusest. Pankrotihalduri järelduse kohaselt olid need nõuded mahakandmise ajaks enam kui 3 aastat ja pankroti väljakuulutamise ajaks enam kui 6 aastat vanad ning seega aegunud ja nende sissenõudmine pankrotimenetluses ei olnud võimalik. Aruande kohaselt kuuluvad võlgnikule 2001. aastal soetatud mootoriõlid ja määrdeained (kokku 3 380 liitrit), mis asuvad aktsiaseltsi Miramis tollilaos ning mis olid maksuhalduri poolt 2001.a arestitud. Pankrotihaldur märgib, et tollilao töötaja informatsiooni kohaselt ei ole õli enam müügikõlbulik ning et sellel põhjusel ka maksuhaldur ei realiseerinud arestitud kaupa. Tollilao töötaja sõnul hoitakse vara laos, kus õhutemperatuur kõigub ja õhuniiskuse taset kunstlikult reguleerimata. Katrin Prükk väidab aruandes, et ta on siiski püüdnud nimetatud vara müüa, andes esmalt likvideerijale loa pakkuda määrdeaineid müügiks (aruandele on lisatud müügikuulutuse väljaandest Ametlikud Teadaanded) ning seejärel pakkus haldur ise vara müüa erinevatele vastava valdkonna ettevõtetele. Varale ostjat leida ei ole õnnestunud. Aruandele lisatud Eesti Triboloogia Instituut osaühingu 15.10.2010 raporti nr 4023 kohaselt ei ole üle 9 aasta tollilaos ladustatud ja realiseerimistähtaja ületanud mootoriõli määrdeainena kasutatav.

võlgniku dokumentatsiooni ülevõtmine likvideerijalt ja dokumentatsiooni hoiustamine pankrotimenetluse ajal; vara müügiks pakkumine, läbirääkimiste pidamine vara potentsiaalsete ostjatega; võlausaldajate 1. üldkoosoleku läbiviimine, vara ja võlgade nimekirja koostamine; nõudeavalduste koondamine, nõuete koondi koostamine; kohtumised, telefonivestlused ja muu suhtlemine võlgniku, võlausaldajate ja kolmandate isikutega; aruannete, kirjade, taotluste, arvestuste jmt koostamine; raamatupidamise korraldamine pankrotimenetluse ajal.

3(7)

2-07-25426 Pankrotihaldur märgib, et 14.11.2007 andis võlgniku esindaja pankrotihaldurile üle ühe kausta (121 lehte) dokumente ning et üleantud dokumendid ei ole tal võimaldanud kontrollida, kas võlgniku pankrotiavalduses esitatud maksejõuetuse põhjus (tihe konkurents määrdeainete turul, liialt väike osakapital ja kahjumiga töötamine) on tegelikkusele vastav. Katrin Prükk kinnitab, et ükski võlausaldaja ega kolmas isik ei ole pöördunud pankrotihalduri poole avaldamaks valmidust pankrotimenetlust finantseerida ning et tollilaos hoitavale varale ostja otsingud tingisid ka selle, miks pankrotimenetlust ei ole seni lõpetatud. Pankrotihalduri väitel ei ole tema valduses võlgniku raamatupidamise alusdokumente, vaid üleantud kaustas on põhiliselt registrite väljatrükid, majandusaasta aruanded jmt, millised on ka registrites olemas, seetõttu tuleks kohtul dokumentide hoidjaks määrata see isik, kelle käes on raamatupidamise alusdokumendid - võlgniku endine juhatuse liige.

4(7)

2-07-25426 märgitakse ta äriregistrisse kustutatud äriühingu dokumentide hoidjana. Tegevuse jätkamise korral kustutatakse märge, mille kohaselt ettevõtjat esindab pankrotihaldur. ÄS § 59 lg 1 sätestab, et äriühingu lõppemisel kustutatakse äriühing äriregistrist äriühingu enda avaldusel või seaduses sätestatud muul alusel. Pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotihalduri esitatud aruande kohaselt on pankrotimenetluses tehtud pankrotihalduri poolt kõik võimalikud toimingud, mille käigus on selgunud, et OÜ A(pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse jätkamiseks. Pankroti väljakuulutamise seisuga oli võlgniku kassas raha 14 krooni ja pangaarve jääk negatiivne: -11.20 krooni. Pankrotivarasse laekumisi ei ole toimunud. OÜ A(pankrotis) pankrotimenetluses ei ole tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega, ei ole makstud elatist võlgnikule ega võlgniku ülalpeetavatele, ei ole võetud massikohustusi ega ole välja makstud ajutise halduri tasu ja kulusid, samuti pankrotimenetluse kulusid. Pankrotihalduri tasu ei ole Katrin Prükk vahendite puudumise tõttu taotlenud. Nõuete kaitsmise koosolekut ei ole toimunud. Jaotusettepanekut ei ole OÜ A(pankrotis) pankrotimenetluses koostatud. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitatud aruandes märkinud, et ta on OÜ A(pankrotis) pankrotimenetluses tuvastanud juhtimisvea ja kuriteo tunnustega tegusid. Kohus leiab, et OÜ A(pankrotis) pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Pankrotihalduri aruanne vastab PankrS § 158 lg 3 ja 163 lg 2 ja 3 esitatud nõuetele, mistõttu see tuleb kinnitada. Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku vahendeid masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude tasumiseks. Haldur on väitnud, et talle on üle antud korrastamata võlgniku dokumentatsioon, mis ei ole võimaldanud tal kontrollida pankrotimenetluse jaoks olulisi asjaolusid. Kohus leiab, et dokumentatsiooni puudumine viitab võlgniku juhatuse liikme raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumisele. ÄS § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Raamatupidamise seaduse (RpS) § 2 lg 2 kohaselt on raamatupidamiskohustuslaseks iga Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik. RpS § 4 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud: korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; säilitama raamatupidamise dokumente. Kuna OÜ A(pankrotis) pankrotihaldurile on üle antud korrastamata dokumentatsioon, mis ei võimaldanud välja selgitada pankrotimenetluse seisukohast olulisi asjaolusid, siis järeldub sellest, et võlgniku juhatuse liige ei ole raamatupidamise korraldamise kohustust nõuetekohaselt täitnud. Karistusseadustiku (KarS) § 3811 kohaselt on raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine süütegu. Kohus leiab, et kuna võlgniku juhatuse liige ei ole täitnud nõuetekohaselt raamatupidamise korraldamise kohustust, millest tulenevalt ei ole võimalik tuvastada võlgniku vara ja kohustuste koosseisu, samuti välja selgitada vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalusi, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske

5(7)

2-07-25426 juhtimisvea, kuna on jätnud täitmata raamatupidamise korraldamise kohustuse, mille tulemusel puudub ülevaade võlgniku majanduslikust seisundist. Võlgniku pankrotiavaldusele lisatud seletuskirja (tl 8) kohaselt oli võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tihe konkurents määrdeaine ja kütuste hulgimüügiturul, liialt väike omakapital ja kahjumiga töötamine. Kohus leiab, et viidatud põhjustest järeldub, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi. Asjaolu, et võlgniku maksejõuetuse põhjustas tihe konkurents määrdeaine ja kütuste hulgimüügiturul viitab võlgniku juhatuse liikme poolt hoolsus- ja planeerimiskohustuse rikkumisele. Osaühingu juhatuse liikme kohustuseks on planeerida äriühingu tööd. Nimetatud kohustust täites tuleb täita ka hoolsuskohustust. Tihe konkurents viitab asjaolule, et võlgniku juhatuse liige ei ole planeerimiskohustuse täitmisel (äriplaani koostamisel) kogunud piisavalt informatsiooni turul valitseva konkurentsi kohta. Olukorras, kus kütuseturul toimus tihe konkurents, oleks pidanud võlgniku juhatuse liige seda äriplaani koostamisel arvestama. Hoolsalt koostatud äriplaan oleks võinud võlgniku juhatuse liikmele anda informatsiooni selle kohta, et võlgniku valitud tegevusalal ei olegi võimalik kasumlikult majandustegevust teostada. Kuna võlgniku juhatuse liige seda ette ei näinud, siis on võlgniku juhatuse liige rikkunud hoolsus- ja planeerimiskohustust. Asjaolu, et võlgnik tegutses kahjumlikult viitab võlgniku juhatuse poolsele kontrolli- ja juhtimiskohustusekohustuse rikkumisele. Osaühingu juhatuse liige on kohustatud korraldama äriühingu plaanide realiseerumist. Läbi raamatupidamise korraldamise kohustuse on äriühingu juhatuse liikmele kättesaadavad andmed majandustegevuse kohta, s.h andmed selle kohta, millised on äriühingu tulud ja millised on kulud. Olukorras, kus võlgniku tulud ei olnud piisavad, et katta võlgniku tulusid, tulnuks võlgniku juhatuse liikmel tarvitusele võtta abinõud, et kulusid vähendada. Nimetatut aga võlgniku juhatuse liige teinud ei ole. Seega tuleneb eeltoodust, et võlgniku juhatuse liige ei ole nõuetekohaselt täitnud oma kohustusi ja kuna kohustuste rikkumise tõttu muutus võlgnik maksejõuetuks, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea. 2005. aastal on võlgnik kandnud bilansist välja nõudeid ligikaudu 700 000 krooni (44 738.15 euro) ulatuses ning kuna rahavoogude aruanne ei näita nõuete tasumist, saab sellest järeldada, et võlgnik kas kandis nõuded maha või loobus nendest. Kuna võlausaldajad on pankrotimenetluses esitanud nõudeid summas 394 066 krooni, on haldur teinud järelduse, et nõuete sissenõudmata jätmise näol võib olla tegemist maksejõuetuse põhjustamisega. Kuna pankroti väljakuulutamise ajaks olid nõuded enam kui 6 aastat vanad ning seega aegunud, järeldab pankrotihaldur, et OÜ A(pankrotis) endised juhatuse liikmed on jätnud oma kohustused nõuete sissenõudmisel täitmata ja viivitanud pankrotiavalduse esitamisega. Pankrotihalduri hinnangul oleks võlgnik pidanud pankrotiavalduse esitama hiljemalt 2002. aastal. Kohus leiab, et asjaolu, et võlgniku juhatuse liige on loobunud või kandnud maha võlgniku nõudeid ligikaudu 700 000 krooni (44 738.15 euro) väärtuses näitab, et võlgniku juhatuse liige ei ole täitnud nõuetekohaselt hoolsus- või lojaalsuskohustust. Võlgniku juhatuse liikme kohustuste hulka kuulub ka võlgniku nõuete sissenõudmine. Juhul, kui võlgniku juhatuse liige ei ole tegelenud nõuekohaselt nõuete sissenõudmisega, siis on võlgniku juhatuse liige rikkunud hoolsuskohustust. Hoolsuskohustuse rikkumine võis seisneda ka selles, et võlgniku juhatuse liige ei ilmutanud piisavalt hoolsust ega olnud piisavalt informeeritud oma majandustegevuses, millest tulenevalt jätsid äripartnerid kauba/teenuste eest tasumata, samuti ei hinnanud võlgniku juhatuse liige ärisuhteid sõlmides riske, mis võivad kaasneda suure debitoorse võlgnevusega juhul, kui neid ei tasuta. Juhul, kui võlgniku juhatuse liige on loovutanud võlgniku vara, mida oleks võinud kasutada võlgniku kohustuste täitmiseks, siis ei ole võlgniku juhatuse liige olnud võlgniku suhtes lojaalne. Kuna võlgnik on vara maha kandnud või sellest loobunud ja seetõttu ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate 6(7)

2-07-25426 nõudeid ja seetõttu on võlgniku juhatuse liikme hoolsus- või lojaalsuskohustuse rikkumine nõuete mahakandmisel või nende loovutamisel raske juhtimisviga, kuna see tõi kaasa äriühingu muutumise maksejõuetuks. KarS § 384 kohaselt on maksejõuetuse põhjustamine süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme rasked juhtimisvead. Pankrotimenetluse kulude kinnitamine OÜ A(pankrotis) pankrotihaldur ei ole taotlenud pankrotimenetluse kulude kinnitamist. Pankrotihalduri tasu määramine OÜ A(pankrotis) pankrotihaldur ei ole taotlenud pankrotihalduri tasu väljamõistmist. Halduri vabastamine tema ülesannete täitmisest Kohus leiab, et pankrotihaldur Katrin Prükk tuleb vabastada tema kohustustest OÜ A(pankrotis) pankrotimenetluses pärast OÜ A(pankrotis) kustutamist registrist. Võlgniku registrist kustutamine ja võlgniku dokumentide hoiuleandmine OÜ A(pankrotis) registrist kustutamiseks vajalikud toimingud tuleb läbi viia Katrin Prükk’il. Kuna pankrotivaras puuduvad vahendid dokumentide säilitamiseks PankrS § 130 lg 5 sätestatud korras, tuleb võlgniku dokumendid anda hoiule OÜ A(pankrotis) endisele juhatuse liikmele MT’ile, isikukood XXX).

Merike Varusk Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.