Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus · 16.06.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Kohtuasja number: 2-10-4304/25
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 16.06.2011
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 3855

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Piirsalu Põllumajanduse Osaühing10038340(Kostja)Osaühing Eesti Viljasalv10361785(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

lk 1

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Külli Mõlder

Otsuse avalikult teatavaks

16. juuni 2011 Haapsalu

tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-10-4304

Hagi ese

Eesti Viljasalv AS hagi Piirsalu Põllumajanduse OÜ vastu võla ja lisanduvate viiviste nõudes Hageja Eesti Viljasalv AS (registrikood 10361785, asukoht Jaama 1, 48305 Jõgeva)

Menetlusosalised

Hageja esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper (Advokaadibüroo Seppik & Sirel, Scala City, Tartu mnt 43, 10128 Tallinn, [email protected]) Kostja Piirsalu Põllumajanduse OÜ (registrikood 10038340, asukoht Piirsalu küla Risti vald 90902 Läänemaa) Lepinguline esindaja advokaat Peep Rajavere (Andres Rüütli advokaadibüroo Karja 20 Haapsalu [email protected] ) Asja läbivaatamise kuupäev Resolutsioon

1.Rahuldada hagi.

2.Välja mõista Piirsalu Põllumajanduse OÜ-lt Eesti Viljasalv AS kasuks võlg summas 96 705,70 krooni e. 6180,61 € (kuus tuhat ükssada kaheksakümmend eurot 61 senti).

3.Välja mõista Piirsalu Põllumajanduse OÜ-lt Eesti Viljasalv kasuks viivis protsendina põhinõudest (6180,61 €) VÕS § 94 ja 113 lg. 1 sätestatud suuruses päevas alates võla sissenõutavaks muutumisest kuni nõude kohase täimiseni. Menetluskulud Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord

lk 2 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

Kostja Piirsalu Põllumajanduse OÜ ei tunnista hagiavalduses esitatud nõuet ja vaidleb hagiavaldusele täies mahus vastu. Kostja ei vaidle vastu hagiavalduses esitatud asjaoludele, et ta on kahel korral ostnud hagejalt teraviljasaadusi: 27. veebruaril 2009.a. 28,26 tonni rapsikooki vastavalt arvele nr.290184 maksumusega 96705,70 EEK (sisaldab käibemaksu) ning 06.märtsil 2009.a. 12,96 tonni maisi vastavalt arvele nr.290218 maksumusega 35938,10 EEK (sisaldab käibemaksu). Hageja tarnis nimetatud teraviljasaadused kostja telefoni teel esitatud tellimuse peale hageja nimel võttis tellimused vastu ja korraldas nende täitmist M M (), kes oli hageja müügiesindaja. Kostja on keeldunud ja keeldub 27.02.2009.a. tarnitud rapsikoogi eest vastavalt arvele 290184 (27.02.2009) summas 96705,70 tasumast, kuna hageja tarnis puudusega kauba VÕS § 217 lg.1 ja lg.2 p.1 tunnustel. Puudused müüdud kaubas seisnesid selles, et tarnitud kaup ei olnud kokku lepitud liiki ning kaubal ei olnud kokkulepitud omadusi , mistõttu ei olnud võimalik seda kasutada otstarbeks, milleks ta oli toodetud ja ostetud. Seda alljärgnevatel asjaoludel: Esimeseks puuduseks tarnitud kaubas oli, et hageja tarnis külmpress rapsikooki tellitud kuumpress rapsikoogi asemel. Kostja oli oma majandustegevuses loomade lisasöödana varem kasutanud kuumpress rapsikooki ning külmpress rapsikoogi kasutamiskogemus kostjal puudus. Külmpress rapsikook erineb kuumpress rapsikoogist tootmistehnoloogia poolest ning sõltuvalt tootmis-tehnoloogiast on külmpress rapsikoogis rohkem proteiine kui kuumpress rapsikoogis, kuid selle võrra vähem muid toitaineid. Samuti on külmpress rapsikoogi toime väheuuritud. Kostja palub lugeda see teave üldtuntuks TsMS § 231 lg.1 sätetel, kuna see on kättesaadav avalikult internetilehelt: http://www.eau.ee/~aps/pdf/20052/Leming.pdf Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja looma-kasvatuse instituudi teadur Ragnar Lemingu uurimustööst. Kuna kaup tarniti hageja transpordiga ja oli kauba erisusest teada saamise ajaks juba kallutatud maha kostja küüni, siis helistas E L koheselt hageja müügiesindajale, et küsida, miks tarniti kuumpress rapsikoogi asemel külmpress rapsikook. Hageja oli varem tarninud kostjale kuumpress rapsikooki. Müügiesindaja selgitas, et kuumpress rapsikooki pole saada ja et kui kostja tahab üldse mingit rapsikooki saada, siis peab ta tarnituga leppima. Samuti selgitas hageja müügiesindaja, et ka külmpress rapsikook on sobiv veiste lisasöödaks. Peale seda selgitust ei nõudnud kostja rapsikoogi uuesti pealelaadimist ja äravedu. Kui kostja oleks läinud oma transpordiga hageja juurde kauba järgi, siis ei oleks ta külmpress rapsikooki lepingu täitmisena vastu võtnud. Kostja soovis ääremärkusena avaldada, et ta on hagejalt ostnud mitmel korral eri loomasöötasid, kuid ainult sel korral

lk 5 transportis kauba kohale müüja - teistel kordadel on kostja oma transpordiga hageja juures kauba järgi käinud. Kostja peab oluliseks, et kuumpress rapsikook, millega loomi söödeti enne 27.02.2009.a. partiid, oli ostetud samuti hagejalt ja tarnitud 29.01.2009.a. Neil asjaoludel ei vastanud kaup varasemale kokkuleppele tarnitava rapsikoogi liigitunnuse kohta, mis on puuduseks ostetud asjas VÕS § 217 lg.1 tunnustel. Teiseks ja olulisemaks puuduseks ostetud rapsikoogis oli rapsikoogi omadus - ostetud rapsikook oli toksiline ehk mürgine ja põhjustas kostja lüpsikarja lehmadel udarapõletiku, mille mõjusid ei ole siiani täielikult kõrvaldatud. Toksilist rapsikooki ei saanud kasutada loomade lisasöödana. Sel põhjusel oli ostetud rapsikoogil omadus, mida ei tohi loomasöödal olla ja mille tõttu ei saanud rapsikooki kasutada otstarbel, milleks toodetakse ja milleks see oli ostetud. See on puudus ostetud asjas VÕS § 217 lg.1 p.1 ja 2 tunnustel. Toksiline ehk mürgine rapsikook tarniti hageja poolt kostjale 27.veebruaril 2009.a. ja kostja hakkas seda kohe loomadele lisasöödana söötma. Märtsi esimese nädala lõpul tuli laudast kostja juhatusele teave, et juba mitu päeva järjest on somaatiliste rakkude hulk toorpiimas tavatult ja lubamatult kõrge, mis viitab udarapõletiku puhangule piimakarja hulgas. Kuna kostja piimakari on püsivalt hästi hoolitsetud ja veterinaari järelvalve all, asus kostja otsima põletiku põhjuseid. Kostja esindaja pöördus päringuga, kas 27.02.2009 tarnitud rapsikook oli nõuetele vastav, ka hageja müügiesindaja M Me poole, kes soovitas esitada proovid uuringuteks Põllumajandus-uuringute keskusele Sakus. Kostja juhatuse liige esitas 13.märtsil 2009.a. EV Põllumajandusministeeriumi Põllumajandus-uuringute keskuse Taimetervise ja Mikrobioloogia laboratooriumile uuringuteks proovid loomadele söödetud loomasöödast: 1) hageja poolt 27.02.2009 tarnitud külmpress rapsikoogi proovi, 2) varem söödaks olnud, hageja poolt 29.01.2009.a. tarnitud kuumpress rapsikoogi (saateleht arvega - lisa 5) proovi, 3) jõusööda - odrajahu proovi ning 4) hagejalt 06.märtsil ostetud maisi proovi. Vastavalt Põllumajandusuuringute keskuse Taimetervise ja Mikrobioloogia laboratooriumi uuringutele ning selle alusel koostatud katseprotokollile nr.09-001191-09001194 (lisa 1) oli proov nr.1 - s.o. hageja tarnitud rapsikook, toksiline. Arvestades ellujäänud katseobjektide madalat protsenti - 28%, oli sööt selgelt toksiline, st. sööda toksilisus ei olnud vea piiril. Hageja tarnitud toksiline loomasööt ning piimakarja haigestumine udarapõletikku ning enam kui pool aastat kestnud haiguspuhang põhjustas kostjale varalist kahju oluliselt suuremas ulatuses, kui on hageja haginõue. Äge haiguspuhang vältas 9 kuud, kuni 2009. aasta detsembrini, kui somaatiliste rakkude osakaal piimas lõpuks oluliselt langes - millist asjaolu tõendab väljatrükk EV Põllumajandusministeeriumi Jõudluskontrolli Keskuse andmebaasist VISS (lisa 2). Seoses haigestumisega tõusis oluliselt kulu piimakarja ravimitele. Kui 2008. aastal, ilma udarapõletiku puhanguta kulus märtsist detsembrini udarapõletike raviks 17531,20 EEK ehk 1460,90 krooni kuus, siis toksilisest rapsikoogist tingitud udarapõleku puhangu raviks kulus 2009. aastal keskmiselt 3419,60 krooni krooni kuus, see on enam kui kaks korda e. 1958,70 EEK rohkem kui eelmisel aastal. Nimetatud asjaolu tõendab

lk 6 raamatupidamiskoond - lisa 3. Kokku moodustab kahju karja ravimikulu suurenemise näol ajavahemikus- 01.03.2009-01.12.2009 17628,30 eesti krooni. Kostja sai varalist kahju saamata jäänud tulu näol, kuna haiguse tõttu ei olnud võimalik realiseerida haigemate lehmade piima - see oleks alla viinud kogu toodangu kvaliteedi, tinginud piima hindamise madalamasse sorti või isegi kokku ostmata jätmise. Kostja selgitab, et mingi kogus oma piimatoodangust kasutatakse alati noorkarja vasikate toitmiseks. Nimetatud kogus on arvestuses välja toodud ja kahjust maha arvestatud. Haigestunud lehma piima ei tohi aga lehmikvasikatele ja lehmikmullikatele ehk veistele, kes tulevad kunagi lüpsile, sööta, sest see tingib ka nende loomade haigestumise. Haigestunud lehmade piim ei olnud realiseerimis- ega kasutamiskõlblik. Kuna tegu oli orgaaniliste jäätmetega, siis ei tohtinud seda maha valada ega ka kanalisatsiooni juhtida. Kostja jootis nimetatud realiseerimiskõlbmatu piima vee asemel lihaveistele ehk pullmullikatele - et sel teel bioloogilisi jäätmeid käitleda. See ei andnud juurde võrreldes veega pullide kasvus ega tervises. Vastavalt raamatupidamisõiendile tuli pullidele ajavahemikul 01.märtsist 2009.a.-01.detsembrini 2009.a. joota realiseerimiskõlbmatut piima kokku 62599 kilogrammi, mille maksumus olnuks kokkuostmise korral tol ajal kostjale kohaldatud toorpiima kokkuostuhindade järgi 195'074,59 eesti krooni. Nimetatud summa on terves ulatuses hageja poolt kostjale tekitatud varaline kahju: kostja oleks saanud ilma toksilise rapsikoogi tarnimiseta samade kulutuste ja ettevalmistuste juures, mis tuli niikuinii kanda, 195'074,59 eesti krooni tulu rohkem. Kuna loomad haigestusid üksnes mõne päeva jooksul pärast neile hagejalt ostetud rapsikoogi andmise alustamist ja sööta hoiti tavapärastes sööda hoidmise tingimustes, siis pidi rapsikook olema toksiline juba tarnimise ajal ehk juhusliku hävimise riisiko ülemineku ajal. Samuti ei olnud toksilised samades tingimustes hoitud vanem rapsikook ning hagejalt ostetud mais. Seega vastutab hageja nimetatud puuduse eest VÕS § 218 lg.1 tunnustel. Kostja lepinguline esindaja teatas 2009. aasta märtsis kohe peale laboriuuringute tulemuse saamist lepingu sõlminud ja sööda uuringuid soovitanud hageja müügiesindajale M Mele telefoni teel, et rapsikook oli toksiline ehk puudusest ostetud asjas ning täitis sellega VÕS § 220 sätestatud teate esitamise kohustuse. E La avaldas, et hageja müüdud rapsikook on toksiline ehk mürgine ja on põhjustanud ulatusliku udarapõletikku haigestumise piimakarjas. Samas kõnes teatas kostja juhatuse liige, et Piirsalu Põllumajanduse OÜ keeldub nimetatud toksilise rapsikoogi eest tasumast. Sisuliselt oli selle avalduse näol tegu taganemisavaldusega, kuna kostja lepingurikkumine oli oluline VÕS § 116 lg.2 p. 1 tunnustel: kohustuse rikkumise tõttu jäi kostja loomasööda ostjana ilma sellest, mida ta lepingut sõlmides ootas, vaid vastupidi, loomad haigestusid toksilise loomasööda söömisest ja kostja sai tehingu hinda mitmekordselt ületavat varalist kahju. Samas küsimuses pöördus hageja 2009. sügisel veelkord kostja poole - helistati raamatupidamisest, et selgitada võlgnevuse olemasolu ja põhjuseid ning ka nimetatud isikule vastas kostja seaduslik esindaja, nagu ta oli teatanud ka müügiesindajale - et rapsikook oli toksiline ehk mürgine, põhjustas piimakarja haigestumise ning Piirsalu Põllumajanduse Osaühing keeldub selle eest maksmast.

lk 8 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 5) alandada hinda; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Antud juhul on hageja müüjana oma kohustuse täitnud. Kostja oma kohustust kauba eest maksta täitnud ei ole. Kostja leiab, et on õigustatud oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduma, kuna kaup ei vastanud lepingutingimustele. Telliti kuumpress rapsikooki, toodi aga külmpress rapsikooki, mis osutus ebakvaliteetseks. Tunnistaja M. Me ütlustega on küll tõendatud, et telliti kuumpressi rapsikooki, kuid kuna seda ei olnud, siis nõustuti külmpressi rapsikoogiga /t.l. 236/. Kostja kaupa ei tagastanud, seega aktsepteeris ta saadetud kaupa selliselt, nagu see talle saadeti ja põhjendamatu on kostja sellise vastuväite esitamine alles peale nõude esitamist kohtumenetluse korras. VÕS § 217 järgi ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid (lg. 1). Asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi (lg. 2 p. 1). Kostja tugineb oma vastuväites asjaolule, et mõni päev pärast vaidlusaluse rapsikoogiga söötmise algust hakkas tema lehmade tervis halvenema. Piimas tõusis oluliselt somaatiliste rakkude arv, tekkisid udarapõletikud. Kui esialgu oli kahtlus, et tegemist on lüpsjate hooletusega, siis kontrollimisel selgus, et tegemist on toksilise söödaga, milleks oli hagejalt ostetud rapsikook. Massilise udarapõletiku (mastiit) levimise tõttu ei olnud kostjal võimalik haigete lehmade piima realiseerida , mistõttu see joodeti noorpullidele ja saamata jäi 195 074,30 krooni /t.l. 37/ mille kostja oleks saanud piima realiseerimisel. Varem eliiti läinud piima kvaliteet langes peale hagejalt saadud rapsikoogi söötmisega alustamist /t.l. 97-108/.Suurenes oluliselt ravimite kulu udarapõletike ravikulu , 17 628,30 krooni /t.l. 30/ võrreldes 2008. aastaga /t.l. 34, 111-126/. Vasikad surid / t.l. 138-140/. Kostja on esitanud kvaliteedi kontrollimise kohta katseprotokolli /t.l. 33/, mille kohaselt on kostja hoidlas 13. 03. 2009 võetud proovid erinevatest söötadest, kokku 4 proovi, neist kaks rapsikoogist, millest üks oli toksiline ja teine ei olnud. Dokumentidest ei selgu, et tegemist oli just 27. 02. 2009 hagejalt saadud rapsikoogiga. Hageja vaidleb sellele vastu ja leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hageja poolt talle saadetud rapsikook oli toksiline. Hageja on müünud samal perioodil sama rapsikooki erinevatele loomakasvatajatele ja ei ole neilt saanud negatiivset tagasisidet /t.l.81-89/. 27.

lk 9 arvates kinnitab, et selle kvaliteediga probleeme ei olnud. Kostja aga leiab, et ei esitatud analüüsid ega vastavussertifikaat ei välista sööda toksilisust. Kostja on esitanud kohtule rea tõendeid selle kohta, et toksiline sööt võib põhjustada loomadel mürgitust, millest suureneb mastiiti haigestumine /t.l. 184-190/. Kuna tegemist on juhtumi analüüsiga Kõljala POÜ-s, ei saa need dokumendid olla tõendiks käesolevas tsiviilasjas. Kostja esitatud dokumentidest selgub, et somaatiliste rakkude arvu kasvu esines karjas juba detsembris 2008, e. siis enne hageja poolt vaidlusaluse sööda tarnimist. Kuigi kostja väitel oli tegu üksikjuhtudega, ei ole välistatud, et suurem levik algas just üksikutest isenditest, sest nagu selgub kohtule esitatud kirjanduse väljavõtetest /t.l. 74/ on mastiit siiski ka väga nakkav ja enamikul juhtudel põhjustatud välisteguritest. VÕS § 219 lg. 1 järgi kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Lõike 2 järgi kui müügilepingus on ette nähtud asja vedamine, võib ostja asja üle vaadata asja jõudmisel sihtkohta. VÕS § 220 lg. 1 järgi peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. VÕS § 220 lg. 2 järgi oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 220 lg. 3 järgi kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kostja ei ole tõendanud piisavalt veenvalt, et on müüjat kauba puudustest õigel ajal teavitanud. See tähendab, et ta ei saa hiljem ka lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kuigi tunnistaja M. M oma ütlustes tunnistab, et kostja helistas ja teatas kauba puudustest kui tekkis kahtlus, et loomade tervise halvenemine võib olla põhjustatud toksilisest söödast. Tõendatud ei ole, et teade jõudis selleks pädevate isikuteni. Tunnistaja ütluste kohaselt “sellest räägiti” ja leiti, et on vaja teha analüüs. Mingeid pretsensioone hagejale siiski ei esitatud kuni hagi esitamiseni kohtusse. Kostja seda tõendanud ei ole. Alles vastuses hagile tuli kostja välja oma vastuväitega, et ei ole nõus maksma mittekvaliteetse sööda eest. Vaidlusaluse sööda eest osaliselt makstes ei ole kostja väitnud, et jättis arve osaliselt maksmata kauba kvaliteedi puuduste tõttu. Sööta selle vastuvõtmisel ei kontrollitud. Alles mitu nädalat hiljem võeti proovid ja ei ole selge milline võetud rapsikoogi proovidest oli 27. 02. 2009 kostjale saadetud kaubast ja kas üldse- proovid olid erinevad-üks oli toksiline teine mitte.

lk 10 Kuna kostja ostjana oli majandus ja kutsetegevusega tegelev isik, sätestab VÕS § 219 ostjale müügilepingu objekti ülevaatamise kohustuse. Kui ostja jätab ostetud asja üle vaatamata või ei tee seda vajaliku hoolsusega ning asjal on puudus, mille võinuks asja ülevaatamise käigus avastada. Antud juhul oli ostetud toote kvaliteedi kontroll oluline juba põhjusel, et ostjal puudus varasemalt sellise toote kasutamise kogemus ja on arusaamatu, miks ei kontrollinud kostja sööda kvaliteeti enne selle söötmisega alustamist. See tähendab, et tõendamata on jäänud, et kauba lepingutingimustele mittevastavus oli olemas juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko ülemineku ajal ostjale. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et hageja müüs talle toksilist sööta, mille söötmine tekitas tema karjas tervise halvenemise ja põhjustas massilist mastiiti haigestumist, kuna kauba vastuvõtmisel ei ole selle kvaliteeti kontrollitud, võis see rikneda ka ebasobivate hoiutingimuste tõttu- näiteks külmpressi rapsikoogile sobimatute tingimuste tõttu (kile alla tekkinud niiskus vm). Ka on tunnistaja M. R kinnitanud /t.l. 238/, et somaatiliste rakkude arvu kasv kostja piimakarja piimas algas juba oktoobris 2008 e. siis juba enne seda kui söötmist alustati vaidlusaluse söödaga. Kostja ei ole tõendanud põhjusliku seose olemasolu kahju ja talle müüdud kauba kvaliteedi vahel isegi siis, kui tunnistajate ütluste ja läbiviidud analüüside alusel lugeda müüdud sööda toksilisus tõendatuks. Muid otseseid tõendeid selle kohta esitatud ei ole. Seda enam, et mastiidi põhjustajaks on enamikul juhtudel mitte sööt vaid välised tegurid ja mastiit kui selline on väga nakkav. Haiguspuhang võis ka juhuslikult langeda vaidlusaluse sööda kasutamise perioodi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esitatud hagi kuulub rahuldamisele. Kostja on kohustatud tasuma hagejale arve nr. 290218 alusel maksmata 30 705,70 krooni, mille üle vaidlust tegelikult ei ole ja arve nr. 290184 alusel maksmata 66 000 krooni, kuna kostja ei ole tõendanud kas ja millises ulatuses oli talle tekkinud kahju seotud hageja poolt talle müüdud kauba kvaliteediga. Veel vähem põhjendatud on kostja vastuväide saamata jäänud tulu osas. VÕS § 113 lg. 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda.