Tsiviilasja number
2-05-13605
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Reet Allikvere ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.06.2011 Tallinnas
Tsiviilasi
Maria Clara Crocini hagi Natalja Alberoni ja Maria Iliyasova vastu mittevaralise kahju 400 000 krooni (25 564,66 euro) hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
12 782,33 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.09.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Natalja Alberoni ja apellatsioonkaebused
Kohtuistungi toimumise aeg
31.05.2011, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Maria Clara Crocini (sünd. xx.xx.xxxx), esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu Kostja Natalja Alberoni (IK xxxxxxxxxxx), vandeadvokaadi vanemabi Merike Allikmäe Kostja Maria Iliyasova (IK xxxxxxxxxxx), vandeadvokaadi vanemabi Merike Allikmäe Iseseisva nõudeta kolmas isik kostjate poolel Andrei Mjagkov (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx x-xx, xxxxx xxxxxxx) Iseseisva nõudeta kolmas isik kostjate poolele Roman Gritsak (IK xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Aivar Ennok
Maria
Iliyasova
Jätta Harju Maakohtu 18.09.2009 otsus tsiviilasjas nr. 2-05-13605 muutmata ja kostjate apellatsioonkaebus rahuldamata. Välja mõista Natalja Alberonilt ja Maria Iliyasovalt solidaarselt 659,11 eurot õigusabikulu Maria Clara Crocini kasuks.
Määrata Uno Feldshcmidti advokaadibüroo advokaadi Merike Allikmäe poolt kostjatele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 422,94 eurot. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Asjaolud Maria Clara Crocini esitas 30.06.2005 Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista S. G tapmise tagajärjel hagejale tekitatud mittevaraline kahju 400 000 krooni. Hageja on S. G ema. S. G tapeti 23.04.2001 Tallinnas. Natalja Alberoni oli varasemalt olnud S. G elukaaslane, kuid enne S. G surma oli nende kooselu lõppenud. Maria Iliyasova on Natalja Alberoni ema. Tallinna Linnakohtu 13.02.2003 otsusega kriminaalasjas tuvastati, et kostjad organiseerisid S. G tapmise. Kostjad soovisid tapmisega saavutada seda, et Natalja Alberoni saaks hakata kasutama tema ja S. G ühise lapse poolt päritavat S.G vara. S. G tapmine on põhjustanud hagejale suurt hingelist valu ja kannatusi, mistõttu on hageja õigustatud nõudma mittevaralise kahju hüvitamist. Alates S. G surmast on hageja olnud sügavas depressioonis. Hageja ei suuda saada üle teadmisest, et tema poeg on surnud vägivaldselt. Eriti piinab hagejat teadmine, et tema poja tapmise korraldasid poja endine elukaaslane ning viimase ema. Samuti on hageja jaoks talumatu teadmine, et kostjad korraldasid S. G tapmise vaid seetõttu, et neil oleks võimalik hakata kasutama ja käsutama S. G kuulunud vara. S. G oli hoolitsev poeg, kes vaatamata Eesti geograafilisele kaugusele Itaaliast regulaarselt ja tihti suhtles hagejaga. Teadmine, et S. G on jäädavalt lahkunud ning hageja ei saa enam kunagi temaga kohtuda ning temalt abi ja toetust paluda, on hageja jaoks piinav. Hageja on poja tapmise tulemusena kaotanud elu mõtte ja tal puudub soov edasi elada. Poja surm on kaasa toonud selle, et hageja vajab regulaarset psühhiaatrilist abi. Eeltoodust tulenevalt seisneb hagejale S. G tapmise tagajärjel tekkinud mittevaraline kahju pidevates hingepiinades ja ahastuses ning hageja vaimse tervise halvenemises. Natalja Alberoni ja Maria Iliyasova vaidlesid hagile vastu ja leidsid, et hagi on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud depressiooni haigestumist, põhjuslikku seost poja surma ja depressiooni haigestumise vahel ega ka oma subjektiivset tundmust, s.o elutahte- ja mõtte kaotust. Asja materjalidest nähtub, et depressiivseid seisundeid on hagejal esinenud ka varem, mis viitab asjaolule, et hagejal võibki olla depressiivne iseloom. Hagejal esinev depressioon võib olla tema poolt kasutatud ravimi kõrvalmõjuks. Kostjatel puuduvad majanduslikud võimalused hageja nõutava summa tasumiseks. Natalja Alberoni puudub osalus S. G surmaga seonduvas. Ühiskond on talle mõistetud karistusega juba oma hukkamõistu avaldanud. Lisaks karistusele on Natalja Alberonile kaasnenud negatiivne tagajärg ka asjaolu näol, et kostja on lahutatud oma lapsest, keda ei ole Itaaliast Eestisse tagasi toodud. 2(5)
Roman Gritsak ja Andrei Mjagkov vaidlesid hagile vastu. Maakohtu otsus Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja kostjatelt solidaarselt hageja kasuks kahjuhüvitise 200 000 krooni ning menetluskulud 10 500 krooni. Tallinna Linnakohtu 13.02.2003 otsusega kriminaalasjas nr 1⁄2-308/02 tunnistati kostjad süüdi KrK § 17 lg 4 - § 101 p 1 järgi S. G tapmise organiseerimise eest omakasu ajendil. Kohtuotsusega kriminaalasjas tuvastati, et kostjad palusid Andrei Mjagkovil leida inimene, kes paneb toime S. G tapmise ning andsid tema kaudu tapjale 3000 USD. Samuti luges kohus tõendatuks, et Andrei Mjagkov leidis Roman Gritsaki, kes tappis S. G. Abielutunnistusest nähtuvalt on alates 27.04.2009 Natalja Iljasova uus perekonnanimi Alberoni. Tõendeid, mis lükkaksid ümber kriminaalasjas kostjate tegevuse kohta tuvastatu, esitatud ei ole. Seega on tõendatud, et kostjad panid toime õigusvastase teo, mis seisnes S. G tapmise organiseerimises. S. G tapeti 23.04.2001. Seega ei kuulu VÕSRS § 11 ja § 22 lg 1 alusel võlaõigusseadus kohaldamisele. Põhiseaduse § 25 kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse kahju hüvitamisele. Psühhiaater-psühhoterapeut C. T 16.03.2005 hinnangu kohaselt põhjustas poja surm aprillis 2001 hageja depressiivse seisundi, mis on kestnud vaatamata mitmetele psühhofarmakoloogilistele ravikuuridele. Seega on arsti hinnangu kohaselt hageja depressiooni põhjustanud poja surm ning see on kestnud hinnangu andmise aja seisuga peaaegu neli aastat. Riigikohus on 12.12.1996 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-111-96 leidnud, et oluline psüühika ja närvitegevuse häire kuulub moraalse kahjuna hüvitamisele PS § 25 alusel. Psühhiaater-psühhoterapeut C. T 16.03.2005 hinnanguga on tõendatud, et hagejale on seoses poja surmaga tekkinud moraalne kahju, mis väljendub pikaajalises depressioonis. Põhjendamatud on kostjate väited, et hagejal ongi depressiivne iseloom. Arsti hinnangu kohaselt ei ole hagejal depressiivseid episoode varem esinenud, välja arvatud depressiivne psühholoogiline reaktsioon, mis tekkis peale õe surma 13 aastat tagasi. Arsti hinnangust ei tulene, et eelnimetatud depressiivne psühholoogiline reaktsioon on kestnud poja surmani. Samuti on tõendamata kostjate väited, et hageja depressioon on põhjustatud ravimi „Gardenale“ tarvitamisest, mida hageja on arsti hinnangul tarvitanud alates 1972.a. Kuigi hageja on seda ravimit tarvitanud alates 1972.a, on hageja enne poja surma depressioonis olnud üksnes üks kord, s.o pärast õe surma. Seega on ebatõenäoline, et ravim on põhjustanud depressiooni. Samuti nähtub arsti hinnangust, et hageja depressiooni on põhjustanud just poja surm, mitte muud mõjurid. Kostjate väited, et arsti hinnang ei ole korrektne tõend, on paljasõnalised. Kostjad ei ole argumenteeritult selgitanud, miks see hinnang ei vasta tõendi nõuetele. Kuni 30.06.2002 kehtinud TsÜS § 172 lg 4 sätestas, et hüvituse suuruse määramisel arvestab kohus tekitatud moraalse kahju ulatust ja iseloomu ning kahju tekitanu süü astet. Arvestades hagejale tekkinud moraalse kahju iseloomu (poja surma tagajärjel tekkinud depressioon) ja seda, et depressioon on kestnud mitu aastat, peab kohus põhjendatuks 3(5)
kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista moraalse kahju hüvitamiseks 200 000 krooni. Kostjate karistamist kriminaalkorras ei saa käsitleda hagejale tekkinud moraalse kahju hüvitamisena. Samuti on käesoleva vaidluse kontekstis asjasse puutumatu Natalja Alberoni väide, et talle on tekkinud negatiivne tagajärg asjaolu näol, et ta on oma lapsest lahutatud. Natalja Alberoni ja Maria Iliyasova apellatsioonkaebused Kostjad paluvad maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata või vähendada väljamõistetud kahjuhüvitist, võttes arvesse asjaolu, et kostjatelt on solidaarselt hageja kasuks kriminaalasjas juba välja mõistetud 58 266,21 krooni, mille katteks läks müüki Maria Iliyasovale kuuluv korter aadressil xxxxxxx x-xx xxxxxxxxx. Maakohus ei ole uurinud ega kontrollinud põhjalikult hageja esitatud tõendit ega kõiki asjaolusid. Kohus on põhjendamatult arvestanud hageja esitatud psühhiaater C. T 16.03.2005 väljastatud aruandega. Nimetatud tõend ei ole väljastatud pädeva meediku poolt. Samuti viitab aruandes märgitud sõna „anamneesis“ sellele, et tegemist on patsiendi antud informatsiooniga, mis viitab aga sellele, et aruandes kajastatav info ei ole asjatundja järeldused ja hinnang, vaid patsiendi sõnade järgi tehtud aruanne. Aruandes on avaldamata arsti diagnoos. Ühtlasi ei ole tuvastatav, kuivõrd oli hageja vaimne tervis halvenenud peale poja surma 2001.a., arvestades seda, et dr C. T aruandest nähtub, et hagejal tekkis oluline psüühika ja närvitegevuse häire juba 1972.a. Materjalidest nähtub, et depressiivseid seisundeid on hagejal esinenud ka varem, mis viitab asjaolule, et hagejal võib olla oli tekkinud pikaajaline närvitegevuse häire. Dr C. T hinnangust ei tulene, et eelnimetatud depressioon lõppes peale ravimist. Tähelepanuta ei saa ka jätta aruandes märgitud ravimi „Gardenale“ toimet, mida hageja peab tarvitama eluaegselt peale 1972.a. toimunud kirurgilist operatsiooni. Lisaks on tõendi koostaja näol tegemist nii kohtule kui ka kostjatele tundmatu asjatundjaga, Itaalia meditsiinilise registri järgi on dr C. T, vastavalt registrikoodile xxxxxxx, hoopis arst-kirurg. Võttes arvesse asjaolu, et hageja ei saa Eestisse tulla, jättis kohus põhjendamatult rahuldamata kostjate taotluse tõendi kogumiseks väljaspool Eestit Itaalia pädeva kohtu poolt. Itaalia seaduse järgi on kohtumenetluse aluseks tõend, mille on välja andnud pädev meedik, kelle arvamus on tunnustatud kohtu poolt. Vastus apellatsioonkaebusele Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Maakohus on õigesti seadust kohaldanud ning tõendeid hinnanud ja asjaolusid tuvastanud vastavuses TsMS §-de 438 lg.1 ja 442 lg. 8 nõuetele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et psühhiaater C. T 16.03.2005 antud kirjalik arvamuse hagejal pikaajalise depressiooni tekkimisest seoses poja vägivaldse surmaga, s.o. seoses tahtliku tapmisega, mille organiseerisid hageja poja lähikonda kuulunud kostjad, kujutab endast TsMS §-de 272 lg. 2 ja 293 lg.2 dokumentaalset tõendit 4(5)
– eriteadmistega isiku arvamust. Kostjad ei ole esitanud taotlust arvamuse andnud isiku kohtu poolt vande all ülekuulamiseks ja kohtul puudus alust esitatud dokumentaalses tõendis kahelda, seejuures ka selles, et tegemist on psühhiaater-psühhoterapeudi arvamusega. Samuti jättis kohus põhjendatult rahuldamata kostjate taotluse „et eesti arst kommenteeriks itaalia arsti poolt väljastatud dokumenti“ (toimiku II kd. lk. 121 pöördel). Selle peale ei ole kostjate esindaja esitanud vastuväidet kohtu tegevusele, vaid on teatanud, et „ekspertiisitaotluse juurde ei jää“. Arvamusest nähtub diagnoos – pikaajaline depressioon - ja selle seotus poja surmaga märgitud asjaoludel. Psühhiaatri arvamus kujunebki välja anamneesi ja patsiendiga vahetult suhtlemise tulemusena. Apellandid ei selgita, millise õigusliku tähenduse nad annavad asjaolule, et hagejal tarvitab ravimit Gardenale., s.o. ravimit, mida võib kasutada hüpnootilise rahustina (I kd., lk. 243). Ravimi tarvitamine ei tähenda, et hagejal ei saanud isiklikust suhestusest poja vägivaldse surmaga tekkida pikaajalist depressiooni. Kostjate poolt hageja suhtes erandlikel asjaoludel tekitatud hingelised kannatused õigustavad neilt moraalse kahju rahalise hüvituse väljamõistmist. Vastuseks apellantide seisukohale, et hüvituse nõudest tuleks keelduda või seda veelgi vähendada, kuna nad on juba kandnud karistust nii kriminaalkorras kui ka materiaalselt, märgib kolleegium, et maakohus on juba vähendanud nõutud hüvitust poole võrra. Kolleegium jätab tähelepanuta Natalja Alberoni poolt kohtule esitatud väited ja materjalid seonduvalt kriminaalkohtu otsusega rahuldatud varalise nõude täitmisega, kuna need on asjasse mittepuutuvad. Kuni 30.12.2005 kehtinud TsMS § 1 alusel mõistab kolleegium hageja apellatsiooniastmes kantud õigusabikulust kostjatelt solidaarselt välja kuni 5% kaebuse hinnast, s.o. 639,11 eurot. Advokaat Merike Allikmäe poolt kostjatele apellatsiooniastmes osutatud õigusabi tasu suuruseks määrab kolleegium vastavalt töötundide arvule 422,94 eurot.
Reet Allikvere
Tiit Kollom
Kaupo Paal
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.