lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-05-13605/7

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.05.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-05-13605/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.05.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
835
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-05-13605

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

28. mai 2007. a, Tallinn

Kohtukoosseis

Ülle Jänes, Gaida Kivinurm, Margo Klaar

Tsiviilasi

M.C.C hagi N.I ja M.I vastu mittevaralise kahju 400 000 krooni hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.03.2007 määrus hagi läbivaatamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M.C.C määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja M.C.C, esindaja adv Karl Haavasalu; kostjad N.I ja M.I, nende esindaja Svetlana Pilden

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 12.03.2007 määrus ning saata tsiviilasi menetlemiseks samale esimese astme kohtule. Määruskaebus rahuldada. Määruse peale ei saa edasi kaevata.

Menetluse käik

1.Hageja esitas 30.06.2005 kohtule hagi, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista S. G tapmise tagajärjel hagejale tekitatud mittevaralise kahju summas 400 000 krooni. Kostjad vaidlesid hagile vastu ning leidsid, et surmasaanu lähedaste võimalus nõuda surma põhjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist on esmakordselt sätestatud VÕS § 134 lg-s 3, enne 01.07.2002 vastavat nõudeõigust ei olnud. Kostjad palusid jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest hagiavaldus ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Tsiviilkoodeksist ei tulenenud surmasaanu lähedaste õigus moraalse kahju hüvitisele.
2.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Hageja vaidles taotlusele vastu. Moraalse kahju hüvitamise nõudes on võimalik tugineda

vahetult põhiseaduse §-le 25, mille kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Mittevaraline kahju selles tähenduses võib muuhulgas seisneda isiku hingelistes kannatustes, sealhulgas kaotusvalus, samuti olulistes psüühika- ja närvitegevuse häiretes ning isiku elukorralduse muutustest tingitud heaolu languses. Põhiseaduse § 25 võimaldab nõuda ka sellise mittevaralise kahju hüvitamist, mis on tekkinud surmasaanu isiku lähedastele. Maakohtu seisukoht

3.Maakohus jättis hagi läbi vaatamata ja mõistis hagejalt kostjate kasuks välja kohtukulud. Kohus tugines TsMS § 423 lg 2 p-le 2 ning leidis, et hagi ei ole esitatud hageja seadustega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt ei anna põhiseaduse § 25 surmasaanu lähedastele õigust nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist. Surmasaanu lähedastele andis esmakordselt mittevaralise kahju hüvitise nõude õiguse 01.07.2002 kehtima hakanud VÕS § 134 lg 3. Seda kinnitab ka erialakirjanduses avaldatud vastav seisukoht. Määrusekaebuse põhjendus ja menetluse edasine käik
4.Hageja palub määruskaebuses kohtumääruse tühistada ning saata tsiviilasi menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule. Vaidlust ei olnud selles, et S. G tapeti enne võlaõigusseaduse jõustumist ning tulenevalt VÕSRS § 22 lg-st 1 ei saa käesoleval juhul kohaldada võlaõigusseaduse sätteid. Antud juhul on hagejal võimalik tugineda mittevaralise kahju hüvitamise nõude õiguslikul põhjendamisel vahetult põhiseaduse §-le 25 või samale sättele koosmõjus kuni 30.06.2002 kehtinud TsÜS § 172 lg-ga 2. Nimetatud sätted võimaldavad nõuda ka sellise mittevaralise kahju hüvitamist, mis on tekkinud surmasaanud isiku lähedastele. Alama astme õigusnormides kahju hüvitamise täpsema regulatsiooni puudumisel on põhiseaduse § 25 otsekohaldatav. Ka Riigikohus on oma lahendites korduvalt tuginenud põhiseaduse § 25 otsekohaldatavuse võimalusele. Vastupidisel juhul tekiks olukord, kus põhiseaduses oleks küll sätestatud isiku õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, kuid reaalselt sellist õigust kasutada ei saaks. See aga oleks otseselt vastuolus põhiseaduse sätete ja mõttega.
5.Maakohus võttis 13.04.2007 määrusega määruskaebuse menetlusse ja andis kostjatele vastamiseks tähtaja. Kirjalikus vastuses peavad kostjad maakohtu määrust õigeks ning leiavad, et hageja võib küll tugineda nii põhiseadusele kui tsiviilseadustiku üldosa seadusele, kuid nimetatud seadused eraldi ega koostoimes ei anna surmasaanu lähedastele õigust nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist. Põhiseaduse vahetu kohaldamine oleks põhjendatud ja võimalik üksnes siis, kui sätte sisust lähtudes ei oleks nõutav täiendav reglementeerimine. Kaebuses viidatud Riigikohtu lahenditest ei tulene teistsugust seisukohta.
6.17.05.2007 määrusega jättis Harju Maakohus määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjaliga, leiab, et kaevatav kohtumäärus tuleb vastavalt TsMS § 667 lg-le 2 tühistada ning tsiviilasi saata menetluse jätkamiseks samale esimese astme kohtule.
8.Tsiviilkoodeksi kohaselt moraalne (mittevaraline) kahju hüvitamisele ei kuulunud. Esimest korda sätestati mittevaralise kahju hüvitamise võimalus 1992. a jõustunud põhiseaduse §-s 25. Mittevaralise kahju hüvitamise regulatsiooni täpsustati 01.09.1994 jõustunud TsÜS §-des 23-26, kuid sellega ei kadunud võimalus nõuda täpsema regulatsiooni puudumisel moraalse kahju hüvitamist põhiseaduse § 25 alusel. Kuna hagiavalduse kohaselt tekitati hagejale tema poja tapmisega mittevaralist kahju, mis seisneb hingelistes kannatustes, ei ole võimalik jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Põhiseadusest tuleneva õiguse realiseerimiseks on igaühel õigus pöörduda kohtusse ka sel juhul, kui alamaastme seadused antud valdkonda täpsemalt ei reguleeri. Sama põhimõtet on väljendanud oma 22.05.2006 otsuses nr 3-2-1-37-06 ka Riigikohus, viidates seejuures varasemale lahendile nr 3-2-1-3298. Kuni vastava regulatsiooni jõustumiseni on võimalik nõuda moraalse kahju hüvitamist põhiseaduse § 25 alusel, mille kohaselt on igaühel õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud moraalse kahju hüvitamist. Selle seisukoha põhjendatust antud vaidluse suhtes kinnitab ka alates 01.07.2002 kehtiv VÕS § 134 lg 3, mille kohaselt võivad isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral nõuda mittevaralise kahju hüvitist ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. Kohtul ei olnud alust järeldada, et asjaolud, mis VÕS § 134 lg 3 kohaselt võivad põhjustada mittevaralist kahju ning võimaldavad kahjuhüvitist nõuda, ei olnud seda veidi enam kui aasta enne võlaõigusseaduse jõustumist.

Ü.Jänes

G.Kivinurm

M.Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja