Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Toomas Talviste
Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
15. juuni 2011.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-10-61841
Tsiviilasi
A.S. hagi E.P.u vastu kaasomandi lõpetamise nõudes
Menetlustoiming
Hagist loobumise vastuvõtmine, riigilõivu tagastamine, menetluskulude kindlaksmääramine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A.S., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xx-x, xxxxxx, xxxxxxxxx Kostja: E.P., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx talu, xxxxxxx küla, xxxxxx vald, xxxxxxxxx, esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Vahur Krinal
Võtta vastu A.S. hagist loobumine ning lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, riigilõivu osaline tagastamine, riigi õigusabi tasu määramine
Jätta menetluskulud poolte endi kanda, v.a hagejale tagastatav riigilõiv ja kostja poolt tasutav riigi õigusabi tasu. Tagastada A.S.le (S. tema poolt käesolevas tsiviilasjas Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606, Swedbank, Pärnu Maakohtu viitenumbrile 2900072369 tasutud riigilõivust 479 (nelisada seitsekümmend üheksa) eurost ja 34 (kolmkümmend neli) sendist pool summat ehk 239 (kakssada kolmkümmend üheksa) eurot ja 67 (kuuskümmend seitse) senti. Riigilõiv tuleb tagastada A.S. arveldusarvele nr xxxxxxxxxxx Swedbank. Määrata riigi õigusabi osutaja tasuks Pärnu Maakohtus E.P.u esindamisel käesolevas tsiviilasjas kokku 230 (kakssada kolmkümmend) eurot ja 11 (üksteist) senti (sisaldab käibemaksu) ning mõista see välja vandeadvokaat Vahur Krinalile, Rüütli Advokaadibüroo, asukoht Rüütli 14-214, Pärnu linn. Välja mõista E.P.ult (Pihlak, isikukood xxxxxxxxxxx) Eesti Vabariigi kasuks riigi õigusabi osutaja tasu 25 % ulatuses ehk 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 53 (viiskümmend kolm) senti ühekordse maksena 1 (ühe) aasta jooksul
Tsiviilasi nr 2-10-61841 käesoleva määruse jõustumisest. Muus osas jätta riigi õigusabi tasu riigi kanda. Makse tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal või 17001577198 Nordea Pank, viitenumber kõigil 2800049696. Makse selgitusse märkida „E.P., riigi õigusabi tasu makse, tsiviilasi nr 2-10-61841“. Makse nõuetekohasel tasumata jätmisel tuleb tasumata summalt maksta viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesolev määrus saata pärast selle jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale võib 15 päeva jooksul selle kättesaamisest esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Riigi õigusabi tasu osas võib käesolevale määrusele samas korras määruskaebuse esitada riigi õigusabi saanud isik, riigi õigusabi osutaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu.
Kohtu seisukoht 28.04.2011.a esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks (täpsustatud 12.05.2011.a avaldusega), kuna pooled on saavutanud kokkuleppe ja sõlminud kaasomandi lõpetamiseks notariaalse lepingu. Hageja palub lõpetada menetluse käesolevas tsiviilasjas. Kostja loobumise avaldusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et hageja avaldus on seaduslik ega ei riku avalikku huvi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 4 mõttes, seega hagist loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt. Hageja on avalduses kinnitanud, et on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest. Lisaks tuleb käesoleva määrusega tagastada hagejale esitatud taotluse alusel pool tasutud riigilõivust TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt. Selles osas vastab taotlus riigilõivuseaduse § 12 ja § 13 nõuetele ning § 13 lg 2 alusel kehtestatud korra nõuetele. Riigilõivu tasumise aega ja arve numbrit on kohus riigilõivu vastuvõtjana kontrollinud. Menetluskulud TsMS § 1741 lg 1 kohaselt peab kohus hagist loobumisel lisaks menetluskulude jaotusele määrama kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on palunud oma 12.05.2011.a avalduses menetluskuluna kostjalt välja mõista pool riigilõivust, kuivõrd tema väitel on kostja tegevus põhjustanud kohtusse hagiavalduse esitamise (korduvalt on kostja keeldunud notari juures kaasomandi lõpetamisest) ja seega menetluskulude kandmise ning alles hagi esitamise järgselt on kostja nõustunud vastavat lepingut sõlmima. Notari kulud kandis poolte kokkuleppel hageja. Kostja peab menetluskulude sellist jaotust ebaõigeks ning kinnitab, et samasuguse ettepaneku, mille pooled saavutasid antud juhul kohtuväliselt, tegi kostja varasemas ühisvara jagamise menetluses, kuid siis hageja sellega ei nõustunud. Kostja arvates tuleks menetluskulud jätta hageja kanda ning hageja võiks arvestada asjaoluga, et
2 (3)
Tsiviilasi nr 2-10-61841 kostja majapidamises elavad poolte ühised täiskasvanud lapsed ja alaealine laps ning et kostja on 70% töövõimetu ja sissetulekuteks on riigi toetused ja lapsele hageja poolt makstav elatusraha. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Sama paragrahvi lõige 4 aga ütleb, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, v.a juhul, kui loobumine oli põhjustatud kostja poolt pärast nõude esitamist hagi rahuldamisest. Sama kinnitab ka järgnev lõige. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades on antud juhul õiglane jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Pooled on üritanud ühisvara jagada ka varasemalt, kuid siis jäeti see kohtu otsusega kaasomandisse. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et hageja on teinud korduvalt ettepanekuid ühisvara/kaasomandit notariaalse lepinguga lõpetada, samas on ta kinnitanud, et tema tehtud varasemast ettepanekust vara samasuguseks jagamiseks keeldus omakorda hageja. Selles olukorras on kohtu hinnangul mõistlik lähtuda just TsMS § 168 lg 3 sätetest, silmas pidades ka kostja keerulist varalist seisundit, mis on kinnitust saanud juba temale riigi õigusabi andmisel. Sisuliselt on pooled jõudnud kompromissile, kuigi kohtuväliselt. Seega jääb pool tasutud riigilõivust hageja kanda ning riigi õigusabi tasu (vt allpool) kostja kanda vastavalt kohtu 16.02.2011.a määrusele. Nimetatud riigi õigusabi määrusega andis kohus kostjale riigi õigusabi ning advokatuur nimetas riigi õigusabi osutavaks advokaadiks Vahur Krinali. 29.04.2011.a esitas advokaat taotluse temale riigi õigusabi osutamise eest tasu maksmiseks. Taotluse kohaselt on advokaat töötanud kokku 12 pooltundi hinnaga kokku 191.76 eurot, millele lisandub käibemaks 38.35 eurot, kokku 230.11 eurot. Kohus leiab, et esindaja esitatud taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Riigi õigusabi seaduse (RÕAS) § 22 lg 1 kohaselt määrab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. Õigusabi osutanud advokaadi tasu on arvutatud vastavalt 15.12.2009.a Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ punktides 37 ja 38 sätestatule. Advokaat on tegelenud asjas mitmete menetlustoimingutega (tutvunud asja materjalidega, koostanud menetlusdokumente) mille tasuks on 12 pooltunni eest 230.11 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohtul ei ole kahtlust taotluses nimetatud ajakulude ega tehtud toimingute vajalikkuse ja sisu osas. Kostjale anti riigi õigusabi tingimusel, et tal tuleb riigi õigusabi eest määratav tasu ja kulutused riigile pärast menetluses tehtava lahendi jõustumist 25 % ulatuses ühe aasta jooksul hüvitada. Seega kuulub E.P.ult Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmisele 57.53 eurot, mis tuleb tasuda ühekordse maksena ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude kindlaksmääramist. RÕAS § 23 lg 1 annab aluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks menetlust lõpetavas määruses. Kohus märgib, et kui kostja määrusega pandud kohustust tähtpäevaks (s.t aasta jooksul) ei täida, tuleb vastavalt TsMS § 179 lg 9 sätetele tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Toomas Talviste Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.