Tsiviilasi nr 2-11-1819
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
13. juuni 2011. a, Jõgeva kohtumaja
Kohtunik
Ülle Raag
Tsiviilasja number
2-11-1819
Tsiviilasi
Rxxx Axxxxxavaldus Jõgeva linnasxxxxxxxxxxxxxx asuva kinnistu kaasomandi kasutamiskorra kindlaksmääramiseks kaasomanike vahel
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Rxxx Axxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: x Avaldaja lepinguline esindaja: Maia Ploom (aadress Turu 5-6, tartu 51004; e-post: [email protected]); Puudutatud isikud (kinnistu kaasomanikud): Exx Hxxx (isikukoodxxxxxxxxxxx; elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; VxxxxSxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
Kohtuistungi aeg
Kirjalikus menetluses
2011. a.
Rxxx Axxxxx esitas 18.01.2011. a kohtule avalduse kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks. Avaldaja palus kohtul kindlaks määrata tema, Exx Hxxxx ja Vxxxx Sxxxxxx kaasomandis oleva kinnistu, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kasutamiskord kaasomanike vahel. Avalduse põhjal ei ole avaldaja jõudnud kokkuleppele kinnisasja kasutamise osas kaasomanik ExxxHxxxxxx. Avaldaja palus kohtul rakendada asjas esialgset õiguskaitset. Kohus rahuldas taotluse 26.01.2011. a määrusega ja kohustas Exx Hxxxxx esialgse õiguskaitse korras mitte tegema avaldajale takistusi temale kuuluva kinnistu kaasomandi osa valdamisel ja kasutamisel.
Puudutatud isik Exx Hxxxxteatas 03.03.2011. a kirjalikus vastuses, et ei ole avaldusega nõus. Exx Hxxxxavaldas soovi lahendada asi poolte kompromissiga. 08.06.2011. a esitati kohtule Rxxx Axxxxx ja Exx Hxxxx vahel sõlmitud kompromiss. Menetlusosalised taotlesid kohtult kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist.
Kohus leiab, et kompromiss on võimalik kinnitada. TsMS § 613 lg 2 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses kinnisasja, mille oluliseks osaks on elamu, kaasomanike vaidlused, mis on seotud kaasomandi esemeks olevate eluruumide või ühiskasutuses olevate ruumide või maa kasutamisega või valitsemisega. TsMS § 477 lg 6 kohaselt võivad menetlusosalised hagita menetluses sõlmida kompromissi, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis võiks olla aluseks kompromissi kinnitamata jätmisel. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohtule esitatud kompromiss kujutab endast sisulist kokkulepet vaidlusaluse kaasomandi kasutamise küsimustes, see on konkreetne, üheselt arusaadav ja täidetav. Menetlusosalised kinnitasid kompromissiga, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ja asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Menetlusosalised on kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad menetluse lõpetamise määrusele edasikaebeõigusest. Kohus leiab, et TsMS § 661 lg 4 alusel saab määrusele määruskaebuse esitamise õiguse kokkuleppe alusel välistada. Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised ei ole kompromissiga kokku leppinud menetluskulude kandmises. Seega jätab kohus nende menetluskulud nende endi kanda. Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 63,91 eurot. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus. Seega on avaldajal õigus taotleda riigilõivu tagastamist temale pooles osas. Selleks tuleb esitada kohtule avaldus. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb TsMS § 150 lg 6 alusel kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõivu tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
Ü. Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.