Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse avalikult teatavaks
13.juuni 2011.a Tallinn
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-10-57045
Tsiviilasi
VKOÜ (registrikood XXX, asukohta XXX) hagi DEOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), SK(SK, isikukood XXX, XXX), MT(MT, isikukood XXX, elukoht XXX), DS(DS, isikukood XXX, XXX) ja AL(AL, isikukood XXX, elukoht XXX) vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja vara arestist vabastamiseks
Hagihind
75 000 krooni (4 793,37 eurot)
Kohtuistungi toimumise aeg
23. mai 2011.a
Kohtuistungil osalenud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Pärn Kostja SK Kostja MT Kostja DS Kostja AL Tõlk Jelena Kremez
isikud
Hageja nõue Hageja palub tunnustada oma omandiõigust mootorrattale Kawasaki Z 1000, VIN-koodiga XXX, registreerimismärgiga XXX ja vabastada see aresti alt. 17.07.2009 müügilepingu alusel ostis hageja DEOÜ-lt viidatud mootorratta. Vastavalt müügilepingule läks mootorratta omandiõigus hagejale üle vahetult pärast müügilepingu allkirjastamist. Hageja tasus sularahas 115 000 krooni ja sai samal päeval mootorratta valduse. 17.11.2009 soovis hageja vormistada mootorratta omanikukande muudatud Maanteameti Liiklusregistri büroos, kuid siis selgus, et 20.10.2009 on liiklusregistrisse kantud mootorratta võõrandamise keelumärge SKi, MTi, DSja ALkasuks. Hageja esitas kohtutäiturile taotluse käsutamise keelumärke kustutamiseks, kuid täitur jättis selle taotluse rahuldamata. Kostjate vastus Kostja DEOÜ tunnistab hagi. Kostja SK vastas kohtule, et DEOÜ oli tema endine tööandja. Töövaidluskomisjoni otsusega nr 9.4-02/3447/09 on kostja kasuks välja mõistetud raha. Otsuse täitmiseks oli kostja sunnitud pöörduma kohtutäituri poole. Kohtutäituri abi sõnade järgi on ostu-müügi leping väidetavalt võltsitud. Seetõttu palub kostja keelumärget mootorrattalt mitte kustutada. Kostjad MT, DS ja AL vaidlesid hagile vastu. Hagejal on õigus pöörduda hagiga kohtutäituri poole, kuid mitte kostjate poole. Hageja sai arestist teada liiklusregistrist. Hageja ei kasutanud õigust kaevata kohtutäituri otsuse peale. Seetõttu on hageja kaotanud oma õiguse esitada käesolev nõue. Kostjad vaidlevad vastu ka sellele, et hageja ei ole mootorratta omanik. Hageja oli vaid valdaja ja kasutaja. Hageja võis saada omanikuks alates hetkest, mil ta oli kantud liiklusregistrisse. Kohtu seisukoht 17.07.2009 on hageja ja kostja DEOÜ sõlminud müügilepingu, millega nimetatud kostja müüb hagejale mootorratta Kawasaki registreerimismärgiga XXX hinnaga 115 000 krooni. Koos sõidukiga annab müüja ostjale üle sõidukit puudutavad dokumendid ning pooled on kokku leppinud, et omandiõigus läheb üle hagejale pärast müügilepingu allkirjastamist (t lk 8). Liiklusregistris on omanikuna registreeritud endiselt kostja DEOÜ (t lk 9-10). Kostja 17.07.2009 arvest nr 111 ja hageja 17.07.2009 kassa väljamineku orderist nr 32 nähtub, et hageja on tasunud kostjale 115 000 krooni (t lk 11-12). Töövaidluskomisjoni 28.09.2009 otsusega töövaidlusasjas nr 9.4-02/3447/09 on DEOÜ-lt SKkasuks välja mõistetud töötasu ja hüvitis (t lk 44-45). Kohtutäitur Elin Vilippus on seadnud mootorrattale keelumärke füüsilistest isikutest kostjate kasuks. Vaatamata hageja taotlusele ei ole täitur keelumärget kustutanud (t lk 13-15, 42-43). Nendes asjaoludes vaidlus puudub ja kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Kohtul puudub alus tuvastada, et mootorratta müügileping on võltsitud. Seetõttu käsitleb kohus müügilepingut kehtivana.
Järgnevalt annab kohus nendele asjaoludele õigusliku hinnangu. Esmalt tuleb lahendada menetluslik küsimus. Kostjad leiavad, et hageja pidanuks pöörduma õigeaegselt kohtutäituri poole ning tal ei ole enam õigust hagiga kohtusse pöörduda. Kohus kostjatega ei nõustu. Täitemenetluse dokumentidest nähtub, et täitemenetlus toimub kostjate vahel. Hageja on täitemenetluse suhtes kolmas isik. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 77 lg 3 kohaselt „kui kolmas isik taotleb asja arestist vabastamist ja kohtutäitur sellest keeldub, selgitab ta kolmandale isikule õigust esitada vara arestist vabastamise hagi.„ Antud juhul on kohtutäitur vara arestist vabastamisest keeldunud. Kohtutäitur on selgitanud hagejale, et hagejal on õigus esitada vara arestist vabastamise hagi. Tegemist ei ole kaebusega kohtutäituri tegevuse peale, mida lahendatakse TMS § 218 järgi ning mis tuleb kohtule esitada 15-päevase tähtaja jooksul, vaid hagiga TMS § 222 kohase hagiga vara arestist vabastamiseks. TMS § 222 lg 1 järgi „kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub.“ Hagi esitamisele menetluslikke tähtaegu kehtestatud ei ole. Kohus leiab, et hagejal on TMS § 222 lg 1 alusel õigus antud hagi kohtule esitada. Järgnevalt annab kohus hinnangu materiaalõiguslikule küsimusele. Küsimus seisneb selles, kes on mootorratta omanik. Vallasasjade omandiõiguse üleminekut reguleerib Asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 lg 1, mille järgi „vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale.“ Seega peab vallasasja omandi üleminekuks olema seaduse järgi täidetud kaks nõuet: 1) vallasasja valdus peab olema üle läinud võõrandajalt omandajale ja 2) võõrandaja ja omandaja on kokku leppinud, et vallasasja omand läheb üle omandajale. Seadus ei sätesta, et omand ei läheks üle, kui müügilepingu järgi on raha jäänud tasumata. Seadus ei sätesta, et omand ei läheks üle, kui maksud on maksmata. Seetõttu ei oma tähendust Maksuameti kinnitus, et tehingult on makstud käibemaks (t lk 89). Seadus ei sätesta ka seda, et omand läheb üle vaid siis, kui mootorratta suhtes on tehtud kanne liiklusregistris. Riikliku liiklusregistri pidamise põhimääruse § 13 kohaselt „registrisse kantud andmetel on informatiivne tähendus. Andmete registrisse kandmine ei too endaga kaasa õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“ Seega ei tekita, muuda ega lõpeta omandiõigust ka liiklusregistri kanne. Antud juhul on hageja ja DEOÜ mootorratta müügilepingus kokku leppinud, et mootorratta omand läheb üle pärast müügilepingu allkirjastamist. AÕS § 92 lg 1 kohaselt omand sellisel kujul üle ei lähe. Seda lepingu punkti saab aga vaadelda kokkuleppena omandi üleandmiseks (s.o pooltel ei olnud tahet mitte üle anda ainult valdust, vaid ka omandit). Puudub vaidlus, et hageja on mootorratta valduse saanud. Seetõttu on täidetud AÕS § 92 lg 1 tingimused ning kohus loeb mootorratta omanikuks hagejat. Kohus rahuldab hagi ja tunnustab hageja omandiõigust mootorrattale Kawasaki Z 1000, VINkoodiga XXX, registreerimismärgiga XXX ja vabastab selle aresti alt. TMS § 222 lg 4 „hagi rahuldamise korral vabastab kohtutäitur vara aresti alt ja esitab avalduse registrile keelumärke kustutamiseks.“ TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud kostjate kanda. TsMS § 165 lg 1 järgi vastutavad kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult
menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Meelis Eerik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.