Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

1(7)

2-09-6381

raugemise

kohta

avaldada

väljaandes

Ametlikud

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

I Asjaolud Harju Maakohtu 22.06.2009 määrusega on välja kuulutatud aktsiaseltsi LG(edaspidi AS LG) pankrot. Pankrotihalduriks on kohtu poolt määratud Indrek Lepsoo. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 19.11.2009. Jaotusettepanek kinnitati kohtu poolt 06.07.2010. Pankrotihaldur Indrek Lepsoo on 09.02.2011 esitanud kohtule pankrotihalduri aruande ja taotluse AS LG(pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotihaldur palub dokumentide hoidjaks määrata juhatuse liige AVja ennast vabastada pankrotihalduri kohustustest. Indrek Lepsoo ei ole taotlenud pankrotihalduri tasu määramist, kuna pankrotimenetluses puuduvad selleks rahalised vahendid. Pankrotihaldur on kohtule esitanud järgmise sisuga aruande:

2(7)

2-09-6381 AS LGpankrotimenetluses ei ole rahaliste vahendite puudumise tõttu kulutusi välja makstud. Halduri kinnitusel on senised pankrotimenetluse kulud kantud halduri omavahenditest.

3(7)

2-09-6381 Haldur märgib aruandes, et ta on juhtinud juriidilist isikut ja vastavalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsusele juriidiline isik lõpetada on toimunud AS LG(pankrotis) tegevuse lõpetamine, pankrotivara moodustamine, säilitamine ja valitsemine. Kõik olulisemad tehingud ja õigustoimingud on kooskõlastatud vajadusel AS LG(pankrotis) võlausaldajatega või pankrotitoimkonnaga. Haldur on leidnud inimese, kes oleks valmis sõitma (Valgevene, Venemaa ja Ukraina) pankrotivara kontrollima, s.h tuvastama, kas ja millises olukorras seal vara on ning uurima kohapeal ka vara võõrandamise võimalusi. Juhul, kui varad antud aadressidel ei asu või juhatuse antud andmed ei vasta tegelikkusele, on halduril alus esitada nõue juhatuse liikme vastu. Orienteeruv kulu ning vajalik ettemaks vara kontrollimise kuludeks oleks 100 000 krooni (6 391.16 eurot). Haldur on seisukohal, et kuna võlausaldajad ei ole soovinud pankrotimenetlust finantseerida, ei ole halduril võimalik pankrotimenetlust jätkata ning ta on seadusest tulenevalt kohustatud esitama kohtule taotluse pankrotimenetluse raugemiseks. Haldur lisab ka, et AS LG(pankrotis) juhatuse liikmel AV’l puudub käesoleval ajal registreerimisele kuuluv kinnisvara, seega ei ole teada tema vastu nõude esitamisel selle rahuldamise võimalused. Muude toimingutena on haldur kontrollinud esitatud nõudeid, teinud puuduste kõrvaldamiste kirjad, viinud läbi nõuete kaitsmise ja koostanud kohtule kinnitamiseks jaotusettepaneku. Haldur on korraldanud võlgniku raamatupidamist pankrotimenetluse kestel ja korraldanud võlausaldajate ja pankrotitoimkonna koosolekute läbiviimisi ja protokollimisi. AS LG(pankrotis) säilitamisele kuuluv raamatupidamise dokumentatsioon on halduri valduses, kuid kuna pankrotimenetluses puuduvad rahalised vahendid dokumentide hoiustamiseks säilitamisteenust osutavale isikule, tuleb halduri arvates anda need hoiule võlgniku juhatuse liikmele.

4(7)

2-09-6381 põhjendamatut kinkimist, loovutamist, välismaale paigutamist, põhjendamatute kohustuste võtmist või põhjendamatute soodustuste andmist.

II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 2 sätestab, et pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 58 lg 1 p 4 sätestab, et äriregistrisse kantakse kohtulahendi alusel väljakuulutatud pankroti raugemine koos ettevõtja registrist kustutamisega – kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et pankrotivarast ei jätkunud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks. Kui pankrotihaldur ei ole teisiti avaldanud, märgitakse ta äriregistrisse kustutatud äriühingu dokumentide hoidjana. ÄS § 59 lg 1 sätestab, et äriühingu lõppemisel kustutatakse äriühing äriregistrist äriühingu enda avaldusel või seaduses sätestatud muul alusel. Pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotihalduri esitatud aruande kohaselt on pankrotimenetluses tehtud pankrotihalduri poolt kõik võimalikud toimingud, mille käigus on selgunud, et AS LG(pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse jätkamiseks. Väidetavalt Valgevenes, Venemaal ja Ukrainas asuva pankrotivara olemasolu ja võõrandamise võimaluste väljaselgitamise orienteeruvate kulude summat 100 000 krooni (6 391.16 eurot) ei ole ükski võlausaldaja olnud nõus pankrotimenetlusse maksma. Haldur on seadusest tulenevalt esitanud kohtule taotluse pankrotimenetluse raugemiseks. Pankrotihaldur ei ole olemasoleva informatsiooni põhjal tuvastanud maksejõuetuse põhjustamisel kuriteo tunnustega tegusid, kuid märgib, et võlgniku juhatus on majandusaasta aruannete koostamata ja registrile esitamata jätmisega rikkunud raamatupidamise kohustust ja seega pannud toime KarS § 3811 lg 1 ettenähtud süüteo. Võlausaldajate tunnustatud nõuded on täies ulatuses rahuldamata, võlausaldajatel on jäänud saamata raha kokku 1 883 905.09 eurot (29 476 709.34 krooni). Pankrotihalduri tasu määramist ja kulude kinnitamist ei ole Indrek Lepsoo vahendite puudumise tõttu taotlenud.

5(7)

2-09-6381 Kohus leiab, et AS LG(pankrotis) pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Pankrotihalduri aruanne vastab PankrS § 158 lg 3 ja 163 lg 2 ja 3 esitatud nõuetele, mistõttu see tuleb kinnitada. Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku vahendeid masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude tasumiseks, samuti võlausaldajate tunnustatud nõuete rahuldamiseks. AS LG(pankrotis) maksejõuetuse otsese põhjusena on haldur välja toonud väära rahavoogude planeerimise, ebaõiged investeerimisotsused, kitsa ja spetsiifilise tegevusvaldkonna ning liigsete kohustuste võtmise püsi- ja tegevuskulude näol. Kohus leiab, et nimetatud asjaolud viitavad võlgniku juhatuse liikme kohustuste rikkumisele ehk hooldus-, planeerimis- ja kontrollikohustuse rikkumistele. Võlgniku juhatuse liige ei ole piisavalt hoolsust ilmutanud oma planeerimiskohustuse täitmisel, kuna tehtud on ebaõigeid investeerimisotsuseid, samuti on rahavoogusid kahjumlikult planeeritud, samuti on võlgniku püsi- ja tegevuskulud olnud suuremad võlgniku tuludest, millest nähtub, et võlgniku juhatuse liige ei ole teostanud majandustegevuse üle kontrolli ega ole võtnud tarvitusele abinõusid kulude vähendamiseks. Võlgniku 2006. majandusaasta lõppes võlgnikul 108 575 kroonise kahjumiga, 2007. majandusaasta 1 890 844 kroonise kasumiga ning et alates 2008. aastast ei ole AS LGmajandusaasta aruannet koostanud ega registrile esitanud. ÄS § 306 lg 4 kohaselt korraldab juhatus aktsiaseltsi raamatupidamist. ÄS § 331 kohaselt koostab juhatus pärast majandusaasta lõppu majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. KarS § 3811 kohaselt on raamatupidamise kohustuse rikkumine süütegu. ÄS § 306 lg 31 sätestab, et kui aktsiaselts on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse. Pankrotihaldur ei ole aruandes välja toonud võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimise aega. Kuna alates 2008. aastast ei ole AS LGmajandusaasta aruannet koostatud, võib eeldada, et võlgnik muutus maksejõuetuks 2008. aastal ning juhatus oleks pidanud esitama pankrotiavalduse. AS LGaga pankrotiavaldust ei ole esitanud, pankrotiavalduse esitas võlausaldaja NLS.p.a. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna raamatupidamise kohustuse ja pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine on süüteod, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud rasked juhtimisvead.

Pankrotimenetluse kulude kinnitamine AS LG(pankrotis) pankrotihaldur ei ole taotlenud pankrotimenetluse kulude kinnitamist. Pankrotihalduri tasu määramine AS LG(pankrotis) pankrotihaldur ei ole taotlenud pankrotihalduri tasu väljamõistmist. Halduri vabastamine tema ülesannete täitmisest

6(7)

2-09-6381 Kohus leiab, et pankrotihaldur Indrek Lepsoo tuleb vabastada tema kohustustest AS LG(pankrotis) pankrotimenetluses pärast AS LG(pankrotis) kustutamist registrist. Võlgniku registrist kustutamine ja võlgniku dokumentide hoiuleandmine AS LG(pankrotis) registrist kustutamiseks vajalikud toimingud tuleb läbi viia Indrek Lepsoo’l. Kuna pankrotivaras puuduvad vahendid dokumentide säilitamiseks PankrS § 130 lg 5 sätestatud korras, tuleb võlgniku dokumendid anda hoiule AS LG(pankrotis) juhatuse liikmele AV’le (isikukood XXX, XXX).

Merike Varusk Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.