Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

I Asjaolud ja menetluse käik 16.02.2009 esitas S.p.a Harju Maakohtule avalduse AS(edaspidi AS) L pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-09-6381). Harju Maakohtu 06.03.2009 määrusega on kohus pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja kohustanud võlausaldajat maksma raha kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. 11.03.2009 on võlausaldaja tasunud kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. 19.03.2009 esitas ASL avalduse saneerimismenetluse alustamiseks (tsiviilasi nr 2-09-11800). Harju Maakohtu 23.03.2009 määrusega liideti mõlemad tsiviilasjad ühte menetlusse. Harju Maakohtu 14.04.2009 määrusega jättis kohus ASL saneerimisavalduse rahuldamata. Harju Maakohtu 12.05.2009 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks I Lepsoo.

II Võlausaldaja pankrotiavalduse sisu

2-09-6381 2007.a lõpus pidasid võlausaldaja ja võlgniku esindajad kirjavahetust kasutatud tehnika müügi osas. Pooled jõudsid läbirääkimiste tulemusena kokkuleppele, et võlgnik müüb ja võlausaldaja ostab kasutatud tööpingi VTL 1540F1 (Kolomna). Võlgnik kohustus korraldama tööpingi transpordi Itaaliasse. Võlausaldaja pidi tasuma tööpingi ja transpordi eest Itaaliasse kokku 220 000 eurot, millest 50 % tuli tasuda ettemaksuna ja 50 % pärast tööpingi laadimist ning laadimise koha lastikirja esitamist. Võlausaldaja on seisukohal, et pooled sõlmisid müügilepingu. Lisaks poolte kirjavahetusele kinnitab kokkuleppe saavutamist ja lepingu sõlmimist AS-i L nimel võlausaldajale 12.10.2007 esitatud arve nr 13/10 ja selle arve alusel ettemaksu tasumine. Võlausaldaja tasus võlgniku arve alusel 17.10.2007 võlgniku arvele Tallinna Äripangas ettemaksu summas 110 000 eurot ehk 1 721 126 krooni. Seega on võlausaldaja täitnud temale lepingust tuleneva kohustuse. 17.10.2007 e-kirjas teatas võlgnik võlausaldajale, et tööpink asub Ukrainas ja kuna Ukrainas toimus valitsuse vahetus, siis muutus selle tulemusel tolli puudutav seadusandlus, mistõttu võlgnik ei saanud väidetavalt teha midagi selleks, et korraldada tööpingi transport võlausaldajale. Võlgnik rohkem võlausaldajaga ühendust ei võtnud. Võlausaldaja nõudis oma 08.01.2008 ja 15.01.2008 ekirjades võlgnikult infot tööpingi üleandmise kohta. Samuti teatas võlausaldaja oma 15.01.2008 e-kirjas, et nõuab tasutud ettenaksu tagastamist. Võlausaldaja leiab, et ta sisuliselt taganes lepingust. Võlgnik vastas 15.01.2008 e-kirjas, et tööpingi üleandmise tingimused selguvad lähipäevil ning kui tekib veel pikem viivitus, siis makstakse võlausaldajale ettemaks tagasi. 05.02.2008 e-kirjas teatas võlausaldaja võlgnikule, et tema klient on loobunud tööpingi tellimusest, mistõttu võlausaldajal puudub huvi tööpingi vastu, mis telliti võlgnikult oktoobris 2007. a ning nõudis ettemaksu viivitamatut tagastamist. Seega kinnitas võlausaldaja veelkord lepingust taganemist. 11.02.2008 võlausaldaja e-kirjale vastas võlgnik, et üritab ettemaksu tagastada lähiajal. Võlausaldaja tegi ettemaksu tagastamise meeldetuletusi ja hoiatusi 15.02.2008, 21.02.2008 ja 03.03.2008. võlgnik teatas 11.03.2008,et ettemaks tagastatakse samal nädalal. 18.03.2008 tagastati võlausaldajale võlgniku arveldusarvelt Tallinna Äripangas osa ettemaksust summas 27 500 eurot, 25.03.2008 17 988 eurot ja 2012 eurot. Seega tagastas võlgnik 47 500 eurot, kuid jättis tagastamata 62 500 eurot. Vaatamata korduvatele lubadustele võlgnik ülejäänud ettemaksu ei tagastanud. 27.11.2008 saatis võlausaldaja võlgnikule pretensiooni, milles nõudis, et võlgnik tagastaks viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 08.12.2008 ettemaksu summas 62 500 eurot, intressi summas 1751.75 eurot ja viivise summas 4631.25 eurot. Võlausaldaja teatas, et pretensioon on käsitletav pankrotihoiatusena. Võlgniku juhatuse liige vastas pretensioonile 01.12.2008, mis tõendab, et võlgnik sai pankrotihoiatuse kätte. Vastuses lubas võlgnik ettemaksu tagastada. 04.12.2008 esitas võlausaldaja võlgnikule veel ühe pretensiooni. Võlausaldaja leiab, et tema nõue võlgniku vastu muutus sissenõutavaks 25.03.2008. võlgniku põhinõude suuruseks on 62 500 eurot ehk 977 912.50 krooni. Võlausaldaja põhistab võlgniku maksejõuetust PankrS § 10 lg 2 p 1 toodud asjaoluga, et võlausaldaja on esitanud võlgnikule pankrotihoiatuse ja võlgnik ei ole pärast seda 30 päeva jooksul kohustust täitnud. Lisaks tugineb võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamisel PankrS § 10 lg 2 p 4, kuna võlgnik on teatanud, et ta ei suuda oma kohustusi iseseisvalt täita. Võlausaldajale teadaolevalt on võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ilmnenud, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Samuti puudub võlgnikul kinnisvara,

2-09-6381 võlgnik on poolte vahel sõlmitud lepingust tuleneva ettemakse tagastamisega viivituses alates 25.03.2008 ning hoidub pahatahtlikult raha tagastamisest ja võlausaldajaga suhtlemisest. Võlgniku 2007. a majandusaasta aruande kohaselt moodustasid võlgniku põhilise vara 2006. a kapitalirendiga soetatud masinad ja seadmed, mis ilmselt ei ole likviidne vara. Samuti nähtub võlgniku majandusaasta aruandest, et nimetatud varad on liisingandjale välja maksmata. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja välja kuulutada võlgniku pankrot.

III Võlgniku vastuväited pankrotiavaldusele

Võlgnik ei ole vaatamata kohtu nõudmisele võlausaldaja pankrotiavaldusele kirjalikult vastust esitanud.

IV Ajutise pankrotihalduri aruande sisu AS on registrisse kantud aktsiakapitaliga 400 000 krooni. aktsiakapitali on suurendatud 2 100 000 kroonini. Pankrotimenetluse algatamisel on võlgniku ainuaktsionäriks AV. Võlgniku juhatus on üheliikmeline ja sinna kuulus AV. Võlgnik alustas majandustegevust 2000. a keskpaigas. Viimastel aastatel on võlgniku peamiseks tegevusalaks olnud pulbermetallurgia tehnoloogia abil detailide tootmine ja kasutatud tööpinkide müük Euroopa Liidu maadele. Viimased tehingud on võlgniku pangakontol tehtud 2009. a jaanuaris, kuid aktiivne majandustegevus on, lähtudes pangakontol toimunud käibest, lõppenud juba 2008. a III kvartalis. Ajutine haldur on tuvastanud, et AS-l L on teadaolevalt varasid kokku maksimaalselt 5 000 000 krooni. Võlgnikule kuuluvate varade asukoht ei ole ajutisele pankrotihaldurile teada ja need ei asu Eestis. Kohustusi on võlgnikul kokku vähemalt 23 378 980.45 krooni. Ajutisel pankrotihalduril ei ole olnud võimalik tutvuda võlgniku raamatupidamise dokumentidega, mistõttu ajutine pankrotihaldur ei saa põhjalikumalt analüüsida võlgniku viimaste aastate majandustegevust. Võlgniku enda poolt esitatud bilansi kohaselt ei kata võlgniku varad tema teadaolevaid kohustusi. Seisuga 31.12.2008 on võlgniku omakapital olnud – 4 479 756 krooni ja seisuga 25.05.2009 – 4 985 364 krooni. Ajutise pankrotihalduri hinnangul tekkis võlgniku maksejõuetus 2008. a majandusaastal. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihaldur on seisukohal, et ilma kõiki raamatupidamisdokumente analüüsimata ei saa anda hinnangut võlgniku maksejõuetuse põhjustele ja võimalikele tagasivõitmisvõimalustele.

V Kohtuistung 09.06.2009 toimunud kohtuistungil jäid võlausaldaja esindajad võlausaldaja pankrotiavalduse juurde ja palusid välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgniku seaduslik esindaja vaidles võlausaldaja nõudele vastu, väites, et võlausaldajal on nõude Valgevene OÜT vastu.

2-09-6381

Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes avaldatud arvamuse juurde.

VI Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 2 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Võlausaldaja pankrotiavalduse kohaselt pidasid võlausaldaja ja võlgniku esindajad 2007. a lõpus kirjavahetust kasutatud tehnika müügi osas. Pooled jõudsid läbirääkimiste tulemusena kokkuleppele, et võlgnik müüb ja võlausaldaja ostab kasutatud tööpingi VTL 1540F1 (Kolomna). Võlgnik kohustus korraldama tööpingi transpordi Itaaliasse. Võlausaldaja pidi tasuma tööpingi ja transpordi eest Itaaliasse kokku 220 000 eurot, millest 50 % tuli tasuda ettemaksuna ja 50 % pärast tööpingi laadimist ning laadimise koha lastikirja esitamist. Võlausaldaja on seisukohal, et pooled sõlmisid müügilepingu. Lisaks poolte kirjavahetusele kinnitab kokkuleppe saavutamist ja lepingu sõlmimist AS-i L nimel võlausaldajale 12.10.2007 esitatud arve nr 13/10 ja selle arve alusel ettemaksu tasumine. Võlausaldaja tasus võlgniku arve alusel 17.10.2007 võlgniku arvele Tallinna Äripangas ettemaksu summas 110 000 eurot ehk 1 721 126 krooni. Võlgnik oma kohustust ei täitnud ja tööpinki võlausaldajale üle ei andnud. Võlausaldaja korduva nõudmise tulemusena tagastas võlgnik osaliselt ettemaksu summas 47 500 eurot, kuid jättis tagastamata 62 500 eurot. Vaatamata korduvatele lubadustele võlgnik ülejäänud ettemaksu ei tagastanud. Võlausaldaja leiab, et tema nõue võlgniku vastu muutus sissenõutavaks 25.03.2008. võlgniku põhinõude suuruseks on 62 500 eurot ehk 977 912.50 krooni. Vaatamata pankrotihaoiatuse esitamisele võlgnik ettemaksu tagastamise kohustust täitnud ei ole. Võlgnik on 09.06.2009 toimunud kohtuistungil vaielnud võlausaldaja nõudele vastu, väites, et tehingu võlausaldajaga tegi Valgevene OÜT. Kohus leiab, et võlausaldaja nõue on selge. Võlausaldaja on esitanud oma väidete tõendamiseks kohtule poolte vahel toimunud elektroonilise kirjavahetuse väljatrükid. Samuti on võlausaldaja esitanud kohtule pangaväljavõtte (I kd tl 41), millelt nähtub võlausaldaja poolt võlgnikule 19.10.2007 110 000 euro ülekandmine. Võlgnik on tagastanud osaliselt ettemaksu 18.03.2008 summas 27 500 eurot (I kd tl 43), 25.03.2008 summas 17 988 eurot (I kd tl 45) ja 25.03.2008 summas 2 012 eurot (I kd tl 47). Võlgniku vastuväited paljasõnalised, võlgnikul ei ole esitada tõendeid, mis kinnitavad võlausaldaja nõuet Valgevene OÜT vastu. 09.06.2009 toimunud kohtuistungil tunnistas võlgniku seaduslik esindaja, et vaidlusalune raha on võlausaldajalt laekunud võlgniku pangakontole. Samuti on võlgnik oma saneerimisavaldusele lisatud võlanimekirjas tunnistanud võlausaldaja nõuet (I kd tl 167). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik vaidleb vastu müügilepingu sõlmimisele võlausaldajaga, siis olenemata asjaolust, kas poolte vahel oli sõlmitud leping või mitte, on võlausaldaja kandnud võlgnikule üle ettemaksu 110 000 eurot, mille võlgnik on jätnud osaliselt tagastamata summas 62 500 eurot. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik omandanud alusetult võlausaldaja raha summas 62 500 eurot ehk 977 912.50 krooni ja nimetatust tulenevalt on võlausaldaja nõue selge. Võlgniku maksejõuetust on võlausaldaja põhistanud PankrS § 10 lg 2 p 1 toodud asjaoluga. Võlausaldaja on 27.11.2008 esitanud võlgnikule elektrooniliselt pretensiooni koos pankrotihoiatusega (I kd, tl 49-51), milles on hoiatanud võlgnikku kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlgnik on

2-09-6381 võlausaldaja elektroonilisele kirjale, millega pretensioon võlgnikule edastati, vastanud 01.12.2008 (I kd tl 53), järelikult on võlgnik kätte saanud võlausaldaja pankrotihoiatuse. Võlgniku seaduslik esindaja ei ole eel- ja kohtuistungil pankrotihoiatuse kättesaamisele vastuväiteid esitanud. Samuti puudub võlgnikul kinnisvara ning võlgnik on poolte vahel sõlmitud lepingust tuleneva ettemakse tagastamisega viivituses alates 25.03.2008. Võlgniku 2007. a majandusaasta aruande kohaselt moodustasid võlgniku põhilise vara 2006. a kapitalirendiga soetatud masinad ja seadmed, mis ilmselt ei ole likviidne vara. Samuti nähtub võlgniku majandusaasta aruandest, et nimetatud varad on liisingandjale välja maksmata. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on varasid kokku maksimaalselt 5 000 000 krooni. Võlgnikule kuuluvate varade asukoht ei ole ajutisele pankrotihaldurile teada ja need ei asu Eestis. Kohustusi on võlgnikul kokku vähemalt 23 378 980.45 krooni. Viimased tehingud on võlgniku pangakontol tehtud 2009. a jaanuaris, lähtudes pangakontol toimunud käibest, on aktiivne majandustegevus lõppenud juba 2008. a III kvartalis. Harju Maakohtu 14.09.2009 määrusega on kohus jätnud rahuldamata võlgniku avalduse saneerimismenetluse algatamiseks. Nimetatud määruses on kohus analüüsinud võlgniku maksevõimet ja leidnud, et AS L on maksejõuetu, kuna ei suuda oma kohustusi täita ja äriühingu kohustused ületavad äriühingu vara (I kd tl 212-217). Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – ajutise pankrotihalduri aruanne; registriväljavõtted; vastused järelepärimistele; võlgniku 2007. a majandusaasta aruanne; võlgniku varude ja müügiootel varade nimekiri, põhivara amortisatsiooni arvestus, pangakontode jääkide väljavõte ja kohustuste nimekiri – on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, võlgniku majandustegevus on lõppenud ja võlgniku püsiv maksejõuetus välja kujunenud ning võlgniku varast piisab pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes põhjendanud, et kuna tal ei olnud võimalik tutvuda võlgniku raamatupidamise dokumentidega, siis ei ole tal võimalik põhjalikult analüüsida võlgniku maksejõuetuse põhjuseid ja välja tuua andmeid pankrotimenetluses vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimaluste kohta. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus eelnimetatud asjaolude välja selgitama edaspidise pankrotimenetluse käigus. I Leppsoo on andnud nõusoleku enda nimetamiseks AS L pankrotihalduriks.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.