2-11-19650/6 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-11-19650 Võlgniku üldiseloomustus, tegutsemise aeg, andmed juhtorganite ja omanike kohta Võlgniku registrikaardi järgi oli võlgniku põhitegevusalaks metallitöötlus ja metallpindade katmine. Võlgnik on pankrotiavalduses märkinud, et võlgniku põhitegevusalaks oli metallpindade galvaaniline töötlus, metallitamine ja anodeerimine. Võlgniku registrikanne äriregistris on tehtud 15.10.2003.a, osakapital - 40000 krooni, asutajad: 1) A Z (isikukood XXX) osamaksuga 8 000 EEK; 2) I N (isikukood XXX) osamaksuga 8 000 EEK; 3) Je T (isikukood XXX) osamaksuga 8 000 EEK ja 4) D J (isikukood XXX) osamaksuga 16 000 EEK. Võlgniku osanikuks alates 27.10.2008 on Osaühing Energo Masinate Hooldus osamaksuga 40 000 krooni, kes omandas kõik osakud eelnimetatud osanikelt. Osaühingu Energo Masinate Hooldus juhatuse liikmeks ja osanikuks on Igor Solomkin (isikukood XXX). Võlgniku juhatuse liikmeks on alates 23.03.2009 Igor Solomkin (isikukood XXX). Alates 15.10.2003 kuni 23.03.2009 oli võlgniku juhatuse liikmeks D J (isikukood XXX). Võlgniku majandusaasta ühtis kalendriaastaga (01.01-31.12). Võlgnikul puudus nõukogu. Võlgniku pankrotiavalduse on kohtule esitanud 28.aprillist 2011 võlgniku juhatuse liige Igor Solomkin. Ajutine haldur on nimetatud 03.05.2011.a. Võlgniku majandustegevuse iseloomustus ja seisund pankrotimenetluse algatamisel Pankrotiavalduse kohaselt alates juunist 2010 võlgnikul tellimused puudusid ning võlgnik oli sunnitud koondama oma töötajaid. Võlgniku seletuste kohaselt 2010 aasta algusest tööde maht vähenes järsult seoses ülemaailmse majandussurutisega. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik on esitanud kohtule ja registriosakonnale omavahel vastandlikke andmeid. 2009 aasta majandusaasta aruandes (koostatud 29.06.2010) märgib võlgniku juhatuse liige, et OÜ Metallikaitse on jätkuvalt tegutsev. Pankrotiavalduses aga märgib võlgnik, et juunis 2010 tellimused puudusid. Ajutine haldur on tutvunud elektroonilise äriregistri andmebaasi vahendusel võlgniku majandusaasta aruannetega (viimane 2009.a. aruanne). Ajutine haldur on tuvastanud, et juba 2008 aasta lõpus oli võlgniku omakapital negatiivne seda summas-25335 krooni ning 31.12.2009 seisuga oli võlgniku omakapital negatiivne summas -328552 krooni. Ajutise halduri hinnangul oli võlgnik maksejõuetu juba enne pankrotiavalduse kohtule esitamist ning pankrotimenetluse algatamist. Võlgniku 2009 aasta majandusaasta ärikasum moodustas – 301168 krooni, seega oli võlgniku 2009 majandusaasta täies ulatuses kahjumlik ning juhatus oleks pidanud juba 2009 aastal võtma vastu otsuseid ettevõte tegevuse jätkamise võimalikkuse või tegevuse lõpetamise osas. Ajutine haldur nõudis võlgniku juhatuselt muuhulgas bilanssi ajutise halduri nimetamise seisuga 2011.a. osas ning 2010.a. majandusaasta aruannet. Võlgniku poolt ajutisele haldurile esitatust on tuvastatud, et võlgniku 2010 aasta majandusaasta aruande kohaselt (registriosakonnale ei ole veel esitatud) oli võlgniku omakapital seisuga 30.12.2010 negatiive summas -664 492 krooni. Võlgniku 2010.a. majandusaasta oli kahjumlik, netokahjum moodustas -335 942 krooni. Võlgnik esitas ajutisele haldurile 2011.a. majandusaasta osas bilansi, kasumiaruande, rahavoo aruande 30.4.2011.a. seisuga (2 päeva enne ajutise halduri nimetamist), millest tuleneb, et võlgniku omakapital negatiive summas – 46162 eurot (-722278,34 krooni), st tegevus oli jätkuvalt kahjumlik. 3(14)

2-11-19650 Ajutise halduri hinnangul oli Võlgnik pankrotiavalduse menetluses ajutise halduri nimetamise seisuga maksejõuetu. Ülevaade võlgniku raamatupidamise ja aruandluse korralduse kohta Ajutisele haldurile esitatud info kohaselt on võlgnik korrektselt täitnud Maksu-ja Tolliameti ees deklaratsioonide esitamise kohustuse ning äriregistri andmetel on võlgnik esitanud oma tegevuse algusest alates korrektselt majandusaasta aruandeid. Viimane majandusaasta aruanne on registrile esitatud 2009 majandusaasta kohta. Vastuseks ajutise haldurile päringule on edastatud võlgniku poolt koostatud, kuid registriosakonnale esitamata 2010.a. ning 2011.a. majandusaasta kohta 4 kuu aruanded. Ajutine halduri esmahinnangul on Võlgniku raamatupidamist peetud korrektselt, samuti aruanded esitatud õigeaegselt ja korrektselt. Võimaluse korral võlgniku juhtorganite seisukohad pankrotiavalduses märgitu kohta Võlgniku juhatuse liige Igor Solomkin on võlgniku pankrotiavalduses märkinud, et seoses ülemaailmse majandussurutisega 2010.a. ettevõtte tööde maht järsult vähenes ning selleks, et turul püsima jääda alandati teostatavate tööde hinda. Sellega seoses aga mõningate tööde maksumused ei katnud isegi ehitusmaterjalide kulu ning tööjõu kulusid. 2010 aasta juunist tellimused täielikult puudusid. Kõik olemasolevad rahalised vahendid kulusid ettevõte töötajate koondamishüvitiste väljamaksmise peale. Võlgnik märgib pankrotiavalduses, et on maksejõuetu ning palub algatada ning välja kuulutada võlgniku pankroti. Ajutine haldur nõudis võlgniku juhatuselt hinnangut majandustegevuse kohta. Juhatuse selgitusest nähtub, et võlgnikul viimase kahe aasta jooksul majandustegevus praktiliselt puudus. Hinnang töötajate kvalifikatsioonile ja nende töötamise jätkamise võimaluste kohta Ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt on võlgnikul kehtivad töölepingud 2 töötajaga. Arvestades asjaolu, et ettevõte majandustegevust ei toimu, siis ajutine haldur ei pea võimalikuks nende 2 töötaja töö jätkamist ettevõttes ning ajutisel halduril tuleb ettevõtte pankroti väljakuulutamisel töötajatega töölepingud lõpetada seoses koondamisega. Hinnang juhtorganite tegevuse kohta Ajutisele halduri tuvastatud info kohaselt (tuleneb erinevatest aruannetest) oli tegelikult juba 31.12.2008 Võlgniku omakapital negatiivne, seda summas -25335 krooni ning 31.12.2009 seisuga oli võlgniku omakapital negatiivne, seda juba summas -328552 krooni. Ajutise halduri esmahinnangul oleks, arvestades 31.12.2008 seisuga negatiivset omakapitali, juba 2009 aasta alguses pidanud juhatus analüüsima olukorda ning teatama olukorrast osanikele, kes oleks pidanud võtma ette vastavaid samme positiivse omakapitali taastamise osas. Ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt ei ole võlgniku juhatuse liikmed täitnud oma kohustusi korralikult ettevõtjale omase hoolega. Nii 2010 aasta kui ka 2009 aasta olid võlgnikule kahjumlikud. Võlgniku juhatuse liige vahetus 23.03.2009 ning endise juhatuse liikme D J asemel sai juhatuse liikmeks Igor Solomkin. Ajutise halduri hinnangul oleks juhatuse liige pidanud käituma äriseadustikust tulenevalt ning täitma oma juhatuse liikme kohustusi ning olukorras, kus ettevõte omakapital oli negatiivne ning majandustegevust praktiliselt ei toimunud, esitama kohtule avalduse võlgniku pankroti välja kuulutamiseks. Võlgnik ei ole esitanud haldurile infot selle kohta, et ta oleks osanikke negatiivse omakapitali olemasolust informeerinud (pankrotiavaldusest ei nähtu et seda oleks tehtud), samuti esitanud infot selle kohta, et osanikud või juhatuse oleks vastu võtnud mistahes otsuseid ettevõte tegevuse jätkamise /lõpetamise kohta. 4(14)

2-11-19650 2009 aasta majandusaasta aruande kohaselt oli puhaskäibekapital 31.12.2009 seisuga negatiivne summas -328552 krooni (151111-560351). Võlgniku puhaskäibekapital seisuga 31.12.2010.a. oli negatiivne summas -664 492 krooni (81346746433). Võlgniku puhaskäibekapital 30.04.2011.a. seisuga oli negatiive – 46162 eurot (722278,34 krooni) (5135-51297). Võrreldes arvnäitajaid alates 31.12.2008 kuni 30.04.2011, siis on võimalik tuvastada, et käibevarade maht oli numbriliselt konstantne, kuid lühiajaliste kohustuse maht pidevalt suurenes. Võlgniku puhas käibevara pidevalt vähenes, mis viitab sellele, et võlgnikul esinesid makseraskused juba 30.12.2008 ning ta ei olnud maksevõimeline ning võimatus täita kohustusi pidevalt süvenes. Puhta käibekapitali negatiivne tulemus on otseselt seotud asjaolust, et ettevõtte kohustused ületasid ettevõtte varasid. Puhta käibekapitali summa põhjal võib arvutada veel ühe maksevõime suhtarvu – puhaskäibekapital varadest (puhaskäibekapital/vara). Mida kõrgem on puhaskäibekapitali suhe varadesse, seda kõrgem on maksevõime tase. Kui arvnäitaja on negatiivne, siis see viitab makseraskustele. Võlgniku puhaskäibekapital varadest oli seisuga 31.12.2008.a. negatiivne -0,05 (-25335/485998). Võlgniku puhaskäibekapital varadest oli 31.12.2009.a seisuga negatiivne -1,19 (-328552/275353). Võlgniku puhaskäibekapital varadest oli seisuga 31.12.2010.a negatiivne - 7,79 (-664 492/85292). Võlgniku puhaskäibekapital varadest oli seisuga 30.04.2011.a. negatiivne – 8,98 (-46162/5135). Nagu nähtub nimetatud arvnäitajatest on 31.12.2008.a. alates puhaskäibekapital varadest olnud negatiivne ning on pidevalt suurenenud, seega maksevõime võlgnikul puudus ning maksevõimetus järjest süvenes. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja-maksevõime üldine tase: Lühiajalise võlgnevuse käibevara üldine kattekordaja = ------------------------------------( maksevõime üldine tase, Current Ratio) lühiajalised kohustused Lühiajalise võlgnevuse üldine kattekordaja näitab, mitu korda ületab käibevara kogumaksumus lühiajaliste kohustuste kogusummat ehk mitme euro ulatuses on firmal käibevara ühe euro lühiajaliste kohustuste katteks. Üldjuhul peaks olema näitaja 2 ja 1 vahel. Seisuga 30.12.2008.a. oli võlgniku maksevõime üldine tase mitterahuldav 0,48 (205771/427575). Seisuga 30.12.2009.a. oli võlgniku maksevõime üldine tase samuti mitterahuldav 0,26 (151111/560351). Seisuga 30.12.2010 oli võlgniku maksevõime tase 0,10 (81346/746433) ning seisuga 30.04.2011.a. 0,10 (5135/51297). Nimetatud suhtarvud näitavad, et võlgniku maksevõime tase oli juba 2008 aastast mitterahuldav. Võlakordaja (kohustused/koguvara (aktiva))*100 annab vastuse küsimusele, millisel määral kasutab ettevõte oma tegevuse finantseerimiseks laenatud vahendeid. Kõnesolevat näitajat väljendatakse protsentides. See näitab, mitu protsenti varadest on võõrvahendite arvel soetatud. 6(14)

Ajutine haldur nõustub võlgnikuga ning on seisukohal, et võlgnikul on kohustusi vähemalt summas 51 297 eurot nagu on võlgniku poolt 30.04.2011.a. seisuga koostatud bilansis märgitud. Ajutine haldur on seisukohal, et kuna võlgnikul on kohustusi summas 51 297 eurot ning varasid mitmekordselt vähem, siis võlgniku kohustused ületavad märkimisväärselt võlgniku varasid. Kuna Võlgniku esitatu kohaselt on tänaseks majandustegevus lõpetatud ning puuduvad jooksvad rahavood, siis vara ja võlgade hindamisel tuleb lähtuda Raamatupidamise Toimkonna Juhendi (edaspidi RTJ) nr-st 13, mis käsitleb likvideerimis- ja lõpparuannetele esitatavaid nõudeid. RTJ nr 13 p-i 14 kohaselt lähtutakse varade ja kohustuste hindamisel järgmistest põhimõtetest: a) Raha kajastatakse nominaalsummas; b) Nõuded, mis eeldatavasti laekuvad likvideerimisperioodi jooksul, kajastatakse nende tõenäoliselt laekuvas summas; c) Muud varad kajastatakse nende neto müügihinnas; d) Teadaolevad kohustused kajastatakse sõlmitud lepingute või seaduste kohaselt tasumisele kuuluvates summades; e) Vajadusel moodustatakse täiendavad eraldised kahjulike lepingute, koondamistasude, kohtuvaidluste ja muude likvideerimisega kaasnevate juriidiliste kohustuste suhtes. Ajutine haldur on seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks veel mingit täiendavat finantsanalüüsi või kaasata eksperte varade osas arvamuste saamiseks, kuna Võlgniku enda esitatud andmetest nähtub, et võlgnik on selgelt maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul hetkel võlgniku varad katavad pankrotimenetluse kulusid. Hinnang võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimaluste kohta, maksejõuetuse olemasolu; iseloom ning põhjused Ajutise halduri hinnangul ettevõtte tegevuse jätkamiseks ning tervendamiseks väljavaated puuduvad, kuna ettevõtte tegevust ei toimu ning pole toimunud praktiliselt terve 2010 aasta jooksul. Võlgnikul puudub sellises väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või siis vara realiseerida, et tasuda oma võlgnevused kõikidele kreeditoridele. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse momendiks saab lugeda 2009 aasta 1 kvartal, kuid täpne maksejõuetuse momendi väljaselgitamine saab toimuda siiski edasise pankrotimenetluse käigus, kuna hetkel ei ole tuvastatud juhatuse liikme tahtlus või selgelt mõistetav raske hooletus juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmisel, mis võib olla aga maksejõuetuse tekkimise põhjuseks. 10(14)

2-11-19650 Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus Võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Pankrotiseaduse § 1 lg 2 järgi Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 1 lg 3 järgi Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri hinnangul on Võlgnik käesoleval hetkel püsivalt maksejõuetu nii PankrS § 1 lg 2 kui ka lg 3 sätestatu kohaselt. Võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust, seda vastavalt PankrS § 31 lg-le 4. Võlgnik esitas kohtule pankrotiavalduse ning tunnistab selles oma maksejõuetust, seega tuleb ka eeldada võlgniku püsivat maksejõuetust. PankrS § 2 tulenevad pankrotimenetluse eesmärgid, millest üheks on - pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Ajutine haldur on eespool hinnanud võlgniku omakapitali muutusi ning järeldanud, et tegelikult oli juba 31.12.2008 seisuga võlgniku omakapital negatiivne ning edasistel majandusaastatel võlgniku majandustegevusest kasumit ei tulnud ning võlgnik toimetas pidevalt suureneva kahjumiga. Olenemata negatiivsest omakapitalist juba 31.12.2008 ei esitanud võlgniku juhatus 2009 ega 2010 aasta jooksul kohtule võlgniku pankrotiavaldust ega teavitanud osanikke negatiivsest omakapitalist. Ajutise haldur hinnangul võib maksejõuetuse põhjuseks olla raske juhtimisviga, mis seisneb pankrotiavalduse õigeaegses esitamata jätmises ning osanike koosoleku kokku kutsumata jätmises. Nimetatu selgub aga edasise pankrotimenetluse käigus. Võlgniku poolt kohtule ja ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt on ajutise halduri hinnangul võlgnik püsivalt maksejõuetu. Nagu eelpool märgitud, ajutine haldur ei välista, et maksejõuetuse põhjused võivad tuleneda juhtimisvigadest. Ajutine haldur ei ole hetkel tuvastanud, et pankrotimenetluses võiks olla tegemist KarS § 384-3851 sätestatuga või muude süütegudega. Hetkel tuvastatu kohaselt ja PankrS § 22 lg 5 tähenduses, on Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta Ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt ei ole ajutine haldur tuvastanud tagasivõidetavaid tehinguid. Tagasinõudmise võimalus võib olla bilansis kajastatud ettemaksu osas summas 192 eurot. Kokkuvõte Ajutise halduri hinnangul on Võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutisele haldurile esitatud andmete ja muul viisil kogutud andmete esmaanalüüsi põhjal on ajutine haldur jõudnud järeldusele, et Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod, kuid võivad olla rasked juhtimisvead (pankrotiavalduse tähtaegne esitamata jätmine maksejõuetuse olukorras ning/või osanike koosoleku kokkukutsumata jätmine olukorras, kus äriühing oli püsivalt maksejõuetu). Hetkel tuvastatu kohaselt maksejõuetuse põhjuseks on muud asjaolud PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Ajutine haldur on tuvastanud teoreetilise tagasinõudmise võimaluse. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi.

2-11-19650 Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 ja lg 4 kohaselt, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiavalduse on esitanud võlgnik ning seega tuleb eeldada, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetust kinnitab ka ajutise halduri aruanne, mille kohaselt on võlgniku teadaolevate varade väärtuseks on vähemalt 258 eurot (bilansi kohaselt moodustavad võlgniku varad 5 135 eurot) ning kohustusi on võlgnikul kokku 51 297 eurot (sama summa on märgitud ka võlgniku bilansis). Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku kohustused ületavad märkimisväärselt võlgniku varasid ja võlgnik on kestvalt maksejõuetu. Ajutise halduri esitatud finantsanalüüsist selgub, et võlgniku finantsolukord pidevalt halvenes. Maksejõuetuse saabumise hetkeks saab lugeda 2009. aasta 1 kvartal. Võlgnik pidi juba varem esitama pankrotiavalduse, kuid kas avalduse esitamata jätmine oli tingitud tahtlusest või hooletusest on hetkel raske hinnata. Ajutine haldur on seisukohal, et käesolevaks ajaks teadaolevatel andmetel ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu, kuid see võib ilmneda edaspidise menetluse käigus. Kohtuistungil teatas ajutine haldur, et jääb esitatud aruande juurde ning võlgniku kohustuste maht võib veel suureneda. Praegu on kohustusi summas 51 297 eurot, varasid on raske hetkel hinnata. Haldur on seisukohal, et pankrotiavaldus on esitatud hilinemisega. Võlgnik palus kohtuistungil välja kuulutada pankrot, halduri tasule vastuväiteid ei ole. Ajutine haldur on seisukohal, et maksujõuetus ei ole ajutine. Võlgnik ajutise halduri aruandele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning seetõttu tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Vastavalt PankrS § 31 lg 5 ja lg 6, pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Võlgniku pankroti kuulutab kohus välja 03. juunil 2011 kell 16.00. Võlgniku pankrotihalduriks tuleb nimetada Tarmo Villman, kes esitas kohtule sellekohase nõusoleku. Võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb korraldada 29. juunil 2011 kell 16.00 Viru Maakohtu Narva kohtumaja saalis nr

2-11-19650 Kõik menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta võlgniku kanda. Ajutine haldur esitas kohtule taotluse ajutise halduri tasu saamiseks ja oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks vastavalt aruandele lisatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele. PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Vastavalt ajutise halduri aruandele kulutas ajutine pankrotihaldur oma ülesannete täitmiseks 16 tundi ja ajutine haldur nimetab tunnitasu määraks 70 eurot. Kohus, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi, leiab, et halduri tasu suurus on põhjendatud, ajutise halduri nimetatud tunnitasu määr on seaduses sätestatud tunnitasu ülemmäärast väiksem. Halduri tasu suuruseks tuleb kinnitada 16 töötunni eest 1120 eurot. Ajutise halduri vajalike kulutuste (sidekulud, kontoritarbed, koopiad, töökoha kasutamise kulu, päringud, transport) suuruseks märgib ajutine haldur 180,74 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tehtud kulutused on põhjendatud ja vajalikud. Võlgnik ajutise halduri tasu ja kulutuste osas vastuväiteid ei esitanud. Ajutise halduri tasu suuruseks tuleb määrata 1120 eurot (millele lisandub sotsiaalmaks) ja kinnitada ajutise halduri põhjendatud kulutuste suuruseks 180,74 eurot pankrotivara arvelt. Viivitamatu täitmine PankrS § 31 lg 7 kohaselt, pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta otsuse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.